Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-17-117852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja HANSAPOST OÜ sõlmisid 31.03.2016 osamaksetega tasumise müügilepingu raamlepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile vastavalt teenusetingimuste punktile 3.

1. Lepingu lisa eritingimust p 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning p. 2 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Hageja – PlusPlus Capital AS; faktoor – Inbank AS; kostja – XXXX. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12-ks kuupäevaks, esimese maksega 12.05.2016 summas 13,76 eurot ning viimase osamaksega 12.04.2020 summas 13,25 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25% aastas. Kostja lepingut täitma ei asunud ja tasumisi ei teostanud. Seega jättis kostja kuni lepingust taganemiseni 29.09.2016 tasumata intressiosamaksed alates 12.05.2016 summas 55,91 € ja alates 12.06.2016 põhiosamaksed summas 12,89 €. Peale lepingust taganemist oleks pidanud kostja tasuma veel põhiosamaksed summas 316,10 € - seega oli peale lepingust taganemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksete ulatuses 12,89 + 316,10 = 328,99 €. 2 2-17-117852 Vastavalt Lepingu Üldtingimuste p.6.
2. kohaselt on faktooril õigus lepingust taganeda kui kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja faktoor on müüja esindajana andnud kostjale edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 6.5 teavitas faktoor kostjat lepingust taganemisest alates 29.09.2016, kui kostja ei täida hiljemalt 29.09.2016 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas faktroor lepingust taganemise tähtpäeva saabunuks 29.09.2016 a. Kostja ei ole müügieset faktoorile tagastanud. 25.04.2017 a. loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid faktoor ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus summas 328,99 €; 2) intressid summas 55,91 € (vastavalt maksegraafikule tasumata intressimaksed alates 12.05.2016 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni k.a); 3) viivised summas 95,76 €. Vastavalt Lepingu p. 2 mõistes viivisemäär on tasumisega viivitamise korral 24% aastas ja viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv (441 päeva) x (24% /365 =0,066% päevas). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 328,99 eurot, intressi summas 55,91 eurot ja 14.12.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 95,76 eurot. Lisaks viivise 0,066% põhivõlalt päevas alates 15.12.2017.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivis seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. 3 2-17-117852 Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 365 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (365 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4