← Eesti

2-17-16925/7

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16925 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, epost: XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista kostjalt XXXX igakuine elatis hageja XXXX kasuks tema ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (elatis
  3. aastal 235 eurot kuus, käesoleval hetkel 250 eurot kuus) alates 13.11.2017 kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 25.03.
  4. Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  5. Käesoleva kohtuotsuse punktis 2 märgitud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu
  6. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXX arvelduskontole nr XXXX AS SEB Pank, selgitusega "Elatis XXXX", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kohtuotsuse jõustumise hetkeks hagejale maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas punktis viidatud hageja kontole märkides selgituseks “elatis XXXX vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-17-16925”.
  7. Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.11.2017 kuni 12.11.2017 eest summas 93,99 eurot.
  8. Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. 2-17-16925
  9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).
  10. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad 2

(3)2-17-16925 vanemad. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, s.o „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
  1. aastal moodustab see summa 250 eurot (
  2. aastal moodustas see summa 470 eurost poole, s.o 235 eurot).  Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb mõista välja elatis alates 01.11.
  3. Käesolevas asjas on hagi esitatud 13.11.2017, mistõttu on perioodi 01.11.2017 kuni 12.11.2017 eest esitatud nõude puhul tegemist tagasiulatuva elatise nõudega. XXXX on alates 30.10.2017 määratud hageja eestkostjaks ja seega õigustatud hageja nimel elatise hagi esitama alates 01.11.
  4. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2017 kuni 12.11.2017 summas 93,99 eurot (235/30x12) ja alates 13.11.2017 elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 25.03.
  5.  Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele (tl 19) tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust kohus saaks kindlaks määrata.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.