Obsah (6)

§ 231§ 173§ 164§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 231lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada.

1. Kostja arvates on ülepaisutatud kuluartiklid „kooliväline keeleõpe“ summas 300 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal II inglise keele eraõppele 80,66 eurot kuus ja saksa keele eraõppele 70 eurot kuus. Hageja II soovib edaspidi välismaale keelekursustele minna. Kui jagada ühe sellise keelekursuse kulud 1 kuu peale, on ühes kuus kulu vähemalt 150 eurot. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Hagiavalduse kohaselt huvitub hageja II inglise ja saksa keele süvendatud õppimisest ning tema soovil võimaldab ema talle selleks kooliväliseid eratunde. Kohus, võttes arvesse mõlema vanema majanduslikku seisundit, leiab, et keeleõpe avaldab lapse arengule positiivset mõju ning vanemate majanduslik olukord võimaldab tasuda riigisisese keeleõppe eest (kokku 150,66 eurot), viidatud summat saab pidada mõistlikuks. Kohus leiab, et kuivõrd keeleõpet on võimalik läbida väiksemate kuludega riigisiseselt ning kostja ei ole avaldanud enda nõusolekut välismaa keelekursuste kulude kandmiseks, ei saa välismaa keeleõppele kantavaid kulutusi välja mõista ning vanematel tuleb lähtuvalt vanemate võimalustest ja soovidest sellistes küsimustes eraldi kokku leppida.
2. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste kulutuste osas: toit; hobid, huvialad, reisid välismaale; vaba aeg, sünnipäevad, üritused; taskuraha; kulutused tervisele, ravimitele (kokku 303,59 eurot). Sarnaselt menetlusosalistele leiab kohus, et eeltoodud kulutuste näol on tegemist mõistlike püsikulutustega.
3. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus lapse vajaduste suurusena 567,75 eurot (toit 170 eurot; riideid ja jalatsid 70 eurot; keeleõpe 150,66 eurot; hobid, huvialad, reisid välismaale 42,29 eurot; vaba aeg, sünnipäevad, üritused 33 eurot; taskuraha 35 eurot; kulutused tervisele, ravimitele 23,30 eurot, eluasemekulud 43,50 eurot). 6
4. PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on 08.01.2014.a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p-s 16 asunud seisukohale, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Riigikohus märgib 07.12.2009.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
5. Hageja II on elatisnõude esitamisel lähtunud eeldusest, et mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. 07.11.2017.a kohtunõudega kohustas kohus vanemaid esitama kohtule andmed ja tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta (köide I, tl 120-121).
6. Kostja avaldas, et tema ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, mille suurus on ligikaudu 700 eurot, väites, et tal muid sissetulekuallikaid ei ole (köide I, tl 125). Kohus teostas päringud krediidiasutustele ning Maksu-ja Tolliametile kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta andmete saamiseks (köide I, tl 136-137). Maksu- ja Tolliametilt saadud teave kinnitas, et kostja pensioni igakuiseks suuruseks on ligikaudu 700 eurot (köide II, tl 14-21). Saadud vastuste kohaselt oli kostjal aga lisaks sellele 31.12.2017.a seisuga vabasid rahalisi vahendid ligi 183 000 euro väärtuses. Lisaks omab kostja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt seisuga 14.02.2018.a järgmisi kinnistuid: Harju maakond, xxx; Harju maakond, xxx; Harju maakond, Tallinn, xxx; Harju maakond, Harku vald, xxx (köide II, tl 26). Kostjale kuulub ka MASEKNORD AS enamusosalus, mille väärtus ulatub väärtpaberikonto väljavõttelt nähtuvast tulenevalt miljonite eurodeni (tl 156). Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et miinimumelatise määrast suuremas summas elatise väljamõistmine ei aseta kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud, et elatisraha tasumine hageja II poolt taotletud summas paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades kostja majanduslikku seisundit on kohus seisukohal, et kostja on iseenesest hageja II poolt taotletud elatist võimeline maksma ja selle väljamõistmise korral suuteline kohtuotsust täitma.
7. Hageja II ema on avaldanud, et talle kuulub 1 toaline korter Tallinnas ja 2 toaline korter Bulgaarias Ema pangakontol oli 03.12.2017 seisuga vabu rahalisi vahendeid umbkaudu 50 000 euro väärtuses (köide II, tl 131). Laene, liisinguid ei ole. Hageja II ema töötab praegu poole koormusega, sest on lapsehoolduspuhkusel (köide I, tl 129). Kohus on tuvastanud esitatud pangakonto väljavõtete põhjal, et hageja II ema majanduslik seisund võimaldab täita hageja II poolt taotletud ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses kostjaga.
8. Kokkuvõtvalt, tulenevalt ülalpidamiskohustuse jaotusest, mõistab kohus kostjalt elatise alates hagi esitamisest 17.02.2016.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 283,88eurot. IV Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 7 25.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 26.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. 27. Põlvnemise asjas oli kostjal olemas kohtueelne DNA-ekspertisii tulemus, mida ta ei aktsepteeritud. Isegi peale kohtuliku ekspertiisi läbiviimist ja veel ka peale isadust tuvastanud kohtulahendi jõustumist ta kostjat II enda lapsena ei tunnustanud ja talle elatist tasuma ei asunud. Sellega põhjustas kostja menetluse jätkumist ja mõlema poole menetluskulude suurenemist. Mis puudutab elatise nõuet, siis kostja keeldus vaatamata väga heale majanduslikule seisundile elatisenõuet tunnustamast isegi miinimumelatise summas. Samuti ei esitanud kostja vaatamata kohtu nõudmisele andmeid enda sissetuleku kohta. Lõpuks kostja avaldas, et tema ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, mille suurus on ligikaudu 700 eurot, väites, et tal muid sissetulekuallikaid ei ole (köide I, tl 125). Kohus teostas päringud krediidiasutustele ning Maksu-ja Tolliametile kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta andmete saamiseks (köide I, tl 136-137). Maksu- ja Tolliametilt saadud teave kinnitas, et kostja pensioni igakuiseks suuruseks on ligikaudu 700 eurot (köide II, tl 14-21). Saadud vastuste kohaselt oli kostjal aga lisaks sellele 31.12.2017.a seisuga vabasid rahalisi vahendid ligi 183 000 euro väärtuses. Lisaks omab kostja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt seisuga 14.02.2018.a järgmisi kinnistuid: Harju maakond, Tallinn, xxx Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, xxx Harju maakond, Tallinn, xxx; Harju maakond, Harku vald, xxx (köide II, tl 26). Kostjale kuulub ka MASEKNORD AS enamusosalus, mille väärtus ulatub väärtpaberikonto väljavõttelt nähtuvast tulenevalt miljonite eurodeni (tl 156). Eeltoodust nähtuvalt on kostja sisuliselt põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

§ 164lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

28.

§ 174

lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. Mõlemad pooled on tsiviilasjas kasutanud lepingulise esindaja teenust. Kohus leiab, et võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad kasvõi ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist, mistõttu need tuleb kostjalt välja mõista. 29. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskulud järgmised. Käesolevas kohtuasjas on hagejad tasunud oma lepingulise esindaja arveid alljärgneva õigusabi eest: asjaolude selgitamine, analüüs ja hagi koostamine, kokku 7,5 tundi, summas 720 eurot ( 7,5 x 80 + käibemaks (KM), Amantese Õigusbüroo OÜ arve nr 132); kompromissläbirääkimiste pidamine ja kostja vastusele vastamine, kokku 2 tundi, summas 192 eurot (2 x 80 + KM, arve nr 180); apellatsiooni analüüs ja vastuse koostamine, kokku 2, 5 tundi, summas 240 eurot (2,5 x 80 + KM, arve nr 227); kohtunõude täitmine, 1,5 tundi, summas 144 eurot (1,5 x 80 +KM, arve nr 259); lõppsõna koostamine, 2 tundi, 8 summas 192 eurot (2 x 80 + KM, arve nr 267). Kokku taotlevad hagejad menetluskulude hüvitamist summas 1 488 eurot (sh käibemaks), mille hagejad paluvad kohtult hagi rahuldamise korral kostjalt välja mõista. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. 30.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik 9