) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevas asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 26.05.2017 ning hagiavaldus 11.10.2017 (menetlusse võetud 23.10.2017). Kuna käesolevas asjas loetakse
lg 2 järgi hagi esitatuks alates 26.05.2017 ning kostja rahuldas hageja nõuded pärast viidatud kuupäeva, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
2
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et hageja ei ole nõudnud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Hageja esitatud õigusabiarvetest (toimiku lk-d 125-126) saab järeldada, et hageja lepingulise esindaja tunnihind oli 100 eurot (ilma lisanduva käibemaksuta). Kohus leiab, et 100-eurone tunnihind (ilma lisanduva käibemaksuta) on kooskõlas käesoleva tsiviilasja mahu ja keerukusega. Kohus ühtlasi leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastas hageja esindaja menetluses tehtud toimingutele ja oli kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud olid täies ulatuses (so summas 625 eurot) põhjendatud ja vajalikud.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et arvestades
lg 2 p-s 2 sätestatut, on hageja põhjendamatult nõudnud, et kostja hüvitaks hageja menetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses (so summas 325 eurot). Kuna hageja saab hagist loobumisega seoses taotleda kohtult riigilõivu tagastamist summas 325/2=162,50 eurot, siis tuleb kostjalt hageja põhjendatud menetluskuluna välja mõista üksnes ülejäänud 162,50 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 625 eurot + 162,50 eurot = 787,50 euro ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt xxx
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt xxx hageja Korteriühistu Pae 23A kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt
lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.