← Eesti

2-16-19239/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-19239 Tsivi

) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 120

lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 100

lõige 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt

§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 22.03.2016.a laekus lapse seadusliku esindaja pangaarvele 29 500 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on elatise ettemaksuga nagu on märkinud kostja ülekandesse või ühisvara jagamise kompensatsiooniga nagu väidab hageja. Hageja seaduslik esindaja on esitanud notariaalse lepingu 11.04.2016.a, millega on pärast abielu lahutamist (10.03.2016.a) jagatud abielu ühisvaraks olnud korteriomand Tallinnas xxx. Hageja seadusliku esindaja väitel leppisid ühisomanikud kokku, et korter jääb kostjale ja kostja maksab Xxxpool korteri väärtusest. Kostja palvel lepingus kompensatsiooni ei 3

(4)mainitud, kuid kostja pidi kompensatsiooni maksma enne notari juures tehingu tegemist, muidu poleks Xxxnotari juurde ilmunud. Hageja väiteid kinnitab asjaolu, et lapse vanemate abielu lahutati üks kuu enne ühisvara jagamist notari juures. Kostjalt raha, mis oli ca pool lepingus märgitud ühisvara väärtusest (60 000 eur) laekus Xxxarvele pärast abielu lahutamist ja enne notariaalse ühisvara jagamise lepingu sõlmimist ja samal ajal elasid abikaasad veel koos ja lapsele elatise maksmine ei olnud veel päevakorda tõusnud. Hageja väitel nõustus ta allkirjastama lepingu, kus oli märgitud, et kompensatsiooni ei maksta, seepärast, et oli kompensatsioonina raha juba kätte saanud oma pangakontole. Raha ülekandmisel sai kostja ülekande eesmärgi märkida oma tahte kohaselt. Kohtu jaoks ei kõla usutavalt kostja väide, et lapse ema ühisvara jagamisel kompensatsioonist loobus. Nimetatud fakt ei ole tõenäoline, sest abielu lahutamise hetkel puudus xxx igasugune elamispind, kus ta saaks väljakolimisel elada koos oma ema ja tütrega. Tunnistaja xxx, on Xxxema ja elas alates 2014.a suvest koos perega abielu ühisvaraks olnud korteris,. Tunnistaja ütluste kohaselt Xxxsoovis, et Xxxloobuks kõigist asjadest, millele ta saaks pretendeerida. Sel juhul kostja lubas anda kompensatsiooniks raha, et meie välja koliks. Kui oli vaja maksta uue korteri broneerimistasu, siis tunnistaja kontrollis tütre kontot, raha oli laekunud, kuid juurde oli kirjutatud lapse alimendid. Lapse ülalpidamise kohta ütles kostja, et kui raha on siis aitan, kui saan siis maksan. Seda on lapse isa ka vastavalt lubadustele teinud, tasudes oktoobris 2016.a ja veebruaris 2017.a kummalgi korral 100 eurot nimetades esimest ülekandeks ja teist kannet elatiseks.

§ 100

lõigete 1ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sama paragrahvi lg 3 annab võimaluse lapse vanematele ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Elatise maksmise kokkuleppe olemasolule kumbki pooltest viidanud ei ole, seega ei olnud vanemate vahel kokkulepet, et kostja maksaks lapsele elatise ca 10 aastaks ette. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja Xxxei ole maksnud pärast vanemate eraldi elama asumist oma tütre Laima ülalpidamiseks elatist ega muul viisil lapse ülalpidamist toetanud v a ülekanne 2 x 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja seadusliku esindaja arvele märtsis 2016.a kantud summa 29 500 euro puhul ei ole tegemist elatisega lapsele, vaid abikaasade ühisvara jagamise kompensatsiooniga, mille kostja on nimetanud alimentideks eesmärgil vabaneda edaspidi lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja on kirjalikus vastuses ka ise kinnitanud, et see oli tema tegelik tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg lugeda ülekantud raha elatise ettemaksuks. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt taotletud suuruses ja alates hagiavalduse kohtule esitamisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.