27.04.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse. 13.06.2017 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaühingu Sumpsimees (likvideerimisel) avalduse ja lubada osaühingul Sumpsimees (likvideerimisel) menetlusse astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 19.07.2017 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja hagi tagamise abinõu muutmise avalduse ja arestis Tallinna kohtutäituri Risto Sepp poolt 21.07.2017 korraldataval enampakkumisel (ID XXXX ) kostjale kuuluva kinnistu asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) müügist saadud raha võlgnikule täitemenetluse seadustiku § 57 alusel kuuluv tagastamisnõue 10 000 euro ulatuses hageja kasuks ja keelas kohtutäituril nimetatud ulatuses summa võlgnikule tagastamise. Ülejäänud osas jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Lisaks määras kohus välja mõista hagejalt riigi tuludesse hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 50 eurot ning kohustas hagejat tasuma hagi tagamise avalduselt tagatis summas 500 eurot. 2 28.09.2017 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 28.03.2017 otsuse ja tegi uue otsuse, millega hagi rahuldati. Kohus otsustas välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla summas 7 870,63 eurot ja viivise põhinõudelt alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Kohus jättis jõusse 19.07.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise. Apellatsioonikohus jättis kostja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda ja hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäid kostja kanda. Samal päeval rahuldas kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks ja tagastas apellandile enamtasutud riigilõivu summas 50 eurot. Hageja taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks jättis kohus rahuldamata. 30.10.2017 esitas kostja kassatsioonkaebuse. 18.12.2017 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning arvas kautsjoni riigituludesse. Lisaks jättis Riigikohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks. Hagejale tagastati tagatis 750 eurot, kuid riigilõiv 50 eurot arvati riigi tuludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 otsus jõustus lõplikult 18.12.2017. 10.01.2018 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja taotluse tagastada hageja pangakontole nr XXXX järgmiselt tasutud tagatised: • 550,00 EUR - 14. aprill 2016.a (maksja Aktsiaselts MV Kaubad) • 475,00 EUR - 22. aprill 2016 (maksja Aktsiaselts MV Kaubad) • 500,00 EUR - 21. juuli 2017 (maksja Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ) Kohtumääruse põhjendused
(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 177 lg 1 p 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 2 kohaselt määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab käesolevas määruses kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab need välja selliselt, et hageja menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad kostja kanda. Lisaks lahendab kohus hageja poolt tasutud tagatiste tagastamise taotluse. Hageja palub määrata kindlaks oma menetluskulud summas 6 279,14 eurot (õigusabikulud 4 420 eurot 34 tunni eest keskmise tunnitasuga 130 eurot, millele lisanduvad muud kulud riigilõivude ja täituri tasude näol 1 859,14 eurot). Kokku palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulu 6 279,14 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.01.2018 esitas kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele seisukoha, milles palub kontrollida kõigi hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja palub kohtul lähtuda uurimispõhimõttest ja võtta seisukoht ka nende hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, millele kostja ei ole käesolevas menetlusdokumendis eraldi tähelepanu juhtinud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 3 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
kohaselt asja läbivaatamise kulud on muuhulgas tõlkekulud ja menetlusdokumendi kohtutäituri vahendamisel kättetoimetamise kulud.
p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, p 5 järgi kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud ning kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest. Seega on nii kostja õigusabikulud, riigilõiv kui ka täituri tasud hüvitatavad menetluskulud. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud menetlusdokumendis on välja toodud teostatud toiming, selle teostamise kuupäev ning ajakulu. Samuti on välja toodud osutatud teenuse keskmine tunnihind. Kohtu hinnangul kostja esitatud taotluses sisalduvad andmed on piisavad hindamaks kostja kantud menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14 p 14) või 165 eurot (3-2-1-131-16 p 6) või näiteks ka tunnitasu apellatsiooniastmes 193,20 eurot (3-3-1-8214 p 28). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Nähtuvalt asja materjalidest on kostjale osutatud õigusabi keskmise hinnaga 130 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohtu seisukohtasid arvesse võttes leiab kohus, et hageja poolt ostetud õigusteenuse hind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning märgitud tunnitasu on põhjendatud ja mõistlik, mistõttu rakendab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel keskmist tunnitasu 130 eurot tunnis (käibemaksuta). Hageja on märkinud, et maakohtus kantud õigusabikuluks on: -
ei sätesta HKMS § 109 lg 1 neljandas lauses sätestatud tagajärge, mille kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt ei ole enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekirja seaduses sätestatuga võrreldes hilisema, kuid kohtu määratud viimaseks tähtpäevaks (
lg 1 teine lause) esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmine põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (p 14). Käesolevas asjas hageja esitas tulenevalt kohtu nõudmisest esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 10.01.2018, tähtaegselt, so. 10.01.2018 oma menetluskulude nimekirja, mistõttu ei ole hageja oma menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult. Hageja poolt apellatsiooniastmes välja toodud toimingute ja kulude osas leiab kohus, et hageja poolt väljatoodud toimingud ja kulud olid kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ja kulud põhjendatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 38 lg 5 tulenevalt maksab hagi tagamise tasu sissenõudja ning
p 5 järgi on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud ning kohtutäituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest kohtuvälised kulud, mis
Hageja apellatsiooniastme kulud on kohtu hinnangul põhjendatud taotletud summas 1 843,50 eurot. Hageja poolt märgitud kassatsooniastme kuludeks on hagi tagamise riigilõiv summas 50 eurot, kuid kuivõrd hageja taotlus jäi rahuldamata, ei mõista kohus eeltoodud kulu kostjalt hageja kasuks välja.
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodut on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-165-13 p-s 16. Hageja on kinnitanud, et hageja kulu ei sisalda käibemaksu. Eeltoodut kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus ning apellatsioonikohtus 5 260,07 eurot (3 416,57+1 843,50). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramisel 1 019,07 euro ulatuses (6279,14-5260,07). Kohus jätab hageja hagi menetlemise põhjendatud kulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 5 260,07 eurot.
lg 4 alusel märgib kohus tulenevalt hageja taotlusest, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 6 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.01.2018 esitas hageja taotluse tagastada hageja pangakontole nr XXXX järgmiselt tasutud hagi tagamise taotlused: - 550 eurot -
lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
lg 3 kohaselt tagatise tagastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti.
lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.