Obsah (9)

§ 475§ 477§ 3§ 423§ 173§ 168§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtuametnik Kohtuistungi sekretär Anni Sadrak Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018.a, Tallinn; kirjalik menetlus Ts

§ 475

lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 8.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama kehtib hagita asjas esitatud avalduse osas.

1. Avaldaja pöördus kohtusse kaebusega, milles palub tühistada kohtutäituri 27.07.2017.a otsus täiteasjas nr 014/2016/
2. Selle otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri otsustele kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatusete tühistamiseks.
3. Kohtutäitur on 25.01.2018 kohtule esitatud e-kirjas selgitanud, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-14551 esitatud seisukohtadest käsitleb ta sunniraha hoiatust ja otsust vaid hoiatusena. Kohtutäitur mõistab, et sunniraha otsus tuleb vormistada eraldiseisva dokumendina.
4. Kohus asub seisukohale, et kui üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole TMS mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu
5. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). Käesoleval juhul on kohtutäituri otsus tehtud sunniraha määramise hoiatuste osas, seega puudub avaldajal õiguskaitse vajadus. TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, 2 mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades.
6. Kohus jätab kaebuse

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest on ilmnenud, et kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-st 2 tulenevalt kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus jätab hagi (avalduse) läbi vaatamata. 14.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja on tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu, mis jääb tema kanda. Avaldajale on antud tsiviilasjas nr 2-16-9141 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eeltoodust tulenevalt jäävad riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. 15. Puudutatud isik I on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 198 eurot (tl 73-75).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd tegu on hagita asjaga, milles kohus uurib asja ise, kohus on analoogseid kaebusi lahendanud juba mitmeid ja puudusid küsimused, milles puudutatud isik I oleks otseselt vajanud õigusabi ning kuna puudutatud isiku I seisukoht ei sisalda konkreetse kaebuse lahendamiseks vajalikku lisateavet, ei olnud professionaalse õigusabi kasutamine käesolevas asjas vajalik ega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus puudutatud isiku I menetluskulusid avaldajalt välja ei mõista. 16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3