Obsah (10)

§ 187§ 3141§ 238§ 405§ 444§ 448§ 637§ 162§ 174§ 178

2-16-108021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-108021

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Crystal PT Group OÜ (hageja), keda esindas põhikirja alusel Žanna Mitjajeva, ja QUEST OÜ (kostja), keda esindas põhikirja alusel Irina Škarinova, 01.02.2016 töövõtulepingu nr 1001, mille alusel oli hageja kohustatud saavutama töövõtulepingu nr 1001 kokkulepitud eesmärgi ehk valmistama või teenuse osutamisega saavutama töövõtulepinguga nr 1001 kokkulepitud töö ja kostja maksma selle eest tasu (hinnapakkumise N.1010A alusel). Pooled täitsid oma kohustuse, mida tõendab tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr
2. Selle üle vaidlust ei esine. Kostja pakkus hagejale lisatööd. Suulise kokkuleppe alusel kohustus hageja teostama baarileti ehituse. Pooled leppisid kokku, et lisatöö valmimisel esitab hageja kostjale töövõtulepingu nr 1002 ja hinnapakkumise nr 1011a. Hageja leiab, et lisatöö on teostatud, mida tõendavad dokumentaalsed tõendid. Dokumentaalsed tõendid on jäädvustatud lisatöö pildistamisega. Lisaks sellele on olemas dokumentaalsed tõendid hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest. Kostja on lisatöö vastu võtnud ja kostja ei ole teavitanud töövõtulepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kui hageja sai lisatöö valmis, esitas ta poolte kokkuleppe kohaselt töövõtulepingu nr 1002 ja hinnapakkumise nr 1011a. Kostja jättis eelnimetatud töövõtulepingu nr 1002 allkirjastamata ja hinnapakkumise vastu võtmata. Kostja väitis, et: "hinnapakkumine meile ei sobi. Teie pakkumisest ei loe välja tööde maksumus. Kõik on segamini. Samuti ei ole välja materjalide kulu ning selle maksumus. Antud vormis pakkumist me ei saa aktsepteerida. See ei vasta hea tava põhimõtetele.". Antud ekirjast selgus kostjapoolne arusaamatus hinnapakkumises sisalduva tööde maksumuse suhtes. Kostja ei vaielnud lisatöö töötasu üle. Hageja nõustus kostja väitega ja esitas uue hinnapakkumise nr 1011a (summas 927,60 eurot). Kuid sellele vaatamata kostja ei ole täitnud oma kohustust ja ei maksnud hagejale lisatöö eest töötasu. Kohtu selgitused
3. Kostja esitas 20.11.2016 vastuses kohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja selgitas, et ta taotleb asja arutamist kohtuistungil, kus soovib üle kuulata omapoolse tunnistaja – Igor Matskevitši ja asjatundja OÜ-st Viking Art.
4. Kohus jättis 31.03.2017 e-kirjaga ja täiendavalt 02.05.2017 kohtunõudega kostja 20.11.2016 esitatud taotlused käiguta ja kohustas kostjat taotlusi täpsustama hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtu kirja kättesaamisest. Kohus palus kostjal selgelt välja tuua, millise asjatundja 2 2-16-108021 (nimetada ees- ja perekonnanimi) OÜ-st Viking Art ülekuulamist kostja taotleb. Samuti tuli kostjal arusaadavalt selgitada, milliseid konkreetseid ning tähtsust omavaid (asjassepuutuvaid) asjaolusid on võimalik kostja poolt nimetatud isikutel käesolevas tsiviilasjas tõendada (iga isiku osas eraldi välja tuua), sh ka nimetada, kas isikud saavad anda ütlusi erinevate või üksnes samade asjaolude kohta. Kohus märkis, et mh peab kostja taotlus(t)est nähtuma see, miks on vastavad asjaolud vaidlusalused ning miks ei saa neid asjaolusid tõendada muude tõenditega (või nt miks muudest tõenditest ei piisa). Seejuures palus kohus 10.08.2017 e-kirjas kostjal (02.05.2017) kohtunõude kättesaamist viivitamatult kinnitada ning hoiatas seejuures, et kohtudokumendi kättesaamise kinnituse mitteedastamisel, loeb kohus

§ 3141lg-st 2 tulenevalt antud dokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel.

4. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja oma 20.11.2016 taotlust tunnistajate ülekuulamiseks kohtule täpsustanud. Seega on kostja 20.11.2016 taotlus jätkuvalt puudustega ning kohtu ette ei ole toodud seesuguseid asjaolusid, mis tingiksid kostja poolt nimetatud tunnistajate ülekuulamise. Lähtudes

§ 238

lg 1 p-st 1 ja § 251 lg-st 1 jätab kohus kostja (20.11.2016) taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. 5. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 6. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summas 175 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. 8.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3