KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5371 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes ja XXX vastuhagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes 3 500 eurot (hagi hind) + 3 500 eurot (vastuhagi hind) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Hageja/vastuhagis kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust (e-post viruvaravaab@gmail.com) Kostja/vastuhagis hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt, vastuhagi rahuldada.
- Jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: Jätta kinnistu ainuomandisse; 2.
- asukohaga XXX(registriosa nr XXX) XXX’i Jätta XXX’i ainukohustusteks Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohustus. 2.
- XXX’ilt välja mõista hüvitis 89 908,49 eurot XXX’i kasuks. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Vabastada XXX menetluskulu (riigilõiv vastuhagilt) summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXX (hageja) ja XXX (kostja) olid abielus alates 03.08.2000.a kuni 01.04.2016.a, mil abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 17.05.2016.a. Abielu kestel 30.11.2012.a soetati kinnistu asukohaga XXX. Ühisomanikena on sisse kantud XXX ja XXX. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 153 100 eurot Swedbank AS kasuks ja laenu tasub hageja. Seisuga 17.05.2016.a moodustas laenujääk 100 183,03 eurot. Kinnistu väärtuseks vastavalt kinnistuportaalile on 280 000 eurot. Taotleb jätta kinnistu asukohaga XXX hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt välja rahaline hüvitis enamsaadud vara eest kostja kasuks summas 10 275 eurot ja kanda see kostja kontole nr XXX (Swedbank). Menetluskulud jätta kostja kanda. Leiab, et tegelikult ei vaidlusta kostja hageja nõuet kinnistu hageja ainuomandisse jätmist ning samuti puudub vaidlus kinnistu turuväärtuse ja hüpoteegi suuruse osas. Osapooled vaidlevad makstava hüvitise suuruse osas. Arvestades seda, et ühisvara jagatakse võrdsetes osades ning ja XXX tasub laenu ainuisiklikult, siis võtab ta üle ka endise abikaasa XXX osa laenust. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud ühisomandis oleva kinnistu väärtusele summas 280 000 eurot. Kostjale on arusaadav hageja poolt kohtule esitatud kaasomandi lõpetamise nõue, kuid mõistmatu on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue jätta kaasomandisse kuuluv ühisvaraks olev kinnistu hageja ainuomandisse kompenseerimata kostjale seaduses fikseeritud ulatuses kaasomandi osa väärtust. Hagiavalduses esitatu kohaselt on poolte ühisvaraks oleva kinnistu väärtus 280 000 eurot. Seisuga 17.05.2016.a moodustas ühisvaral lasuva pangalaenu jääk 100 183,03 eurot. Seega peaks hagiavalduses esitatu kohaselt hageja, vara jagamise korral kompenseerima kostjale kuuluva ühisvara osa 89 908,49 euro ulatuses (280 000 – pangalaenu jääk 100 183,03 : 2 = 89 908,49 eurot). Hageja poolt hagiavalduses toodud kaasomandi osa kompensatsiooni suurus summas 10 275,00 euro ulatuses on põhistamata ning selle arvutuskäiku pole hageja hagiavalduses välja toonud. Kostja taotleb rahuldada hagi ühisvara jagamise osas ning kohustada hagejat kompenseerima kostjale ühisvaraks oleva kaasomandi osa väärtus summas 89 908,49 eurot. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on esitanud vastuhagi taotledes lõpetada kostja ja hageja vaheline kinnistu, asukohaga XXX, kaasomand jättes kinnistu XXX’i ainuomandisse ja kohustades XXX’i hüvitama XXX’i kaasomandi osa väärtus rahas 89 908,49 eurot. Oma lõplikus seisukohas kostja leiab, et hageja väited varal lasuva laenukohustuse ainuisikulise tasumise kohta on asjakohtaud, kuivõrd abielu kestel oli pooltel reguleerimata varasuhe. Seega ei ole abielu kestel oluline kumb abikaasadest tasub abikaasade ühisvaraks oleva eluaseme laenumakseid ja laenumaksete tasumine ei mõjuta käesoleval hetkel poolte varalisi õigusi. Hagejal oleks õigus nõuda tasaarvestust tasutud laenumaksetelt pooles ulatuses, alates lahutuse jõustumisest kuni ühisvara jagamiseni, kuid vastavasisulist nõuet või 3 arvestust ei ole hageja poolt menetluses esitatud. Samas on hageja jätnud täitmata PKS § 72 ja § 74 lg 1 tuleneva abikaasa ülalpidamiskohustuse. Seetõttu tuleb kostja hinnangul lähtuda hüvitise arvestamisel vara turuväärtusest ning kaasomandi lõpetamise hetkel varal lasuvate kohustuste suuruse vahest. Kaasomandi lõpetamisel makstava hüvitise suuruse arvestamisel ei ole oluline vara koormava hüpoteegi suurus vaid varal lasuva reaalkohustuse suurus. Vastavalt AS Swedbank väljastatud tõendile on poolte kaasomandit koormava hüpoteegi alusel võetud laenulepingu nr XXX jääk seisuga 28.03.2018.a 90 772,18 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda kaasomandi lõpetamisel kostjale hüvitist summas 94 613,91 eurot (280 000 – 90 772,18 = 189 227,82 : 2 = 94 613,91). Kohtu põhjendused ja järeldus Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja XXX ja kostja XXX olid abielus alates 03.08.2000.a kuni 01.04.2016.a, mil abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 17.05.2016.a. kestis 21.03.1996.a kuni 23.10.2014.a. PKS § 37 lg 1’ kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise võimalused sätestab asjaõigusseadus (AÕS), mille § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. Vaidlus puudub selles, et kinnistu asukohaga XXX kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka. Ühisomanikena on sisse kantud XXX ja XXX. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 153 100 eurot Swedbank AS kasuks. Kinnistu väärtuseks on 280 000 eurot, mille osas pooltel samuti puudub vaidlus. Ühisvara jagamise käigus soovivad mõlemad kinnistu jätmist koos laenukohustusega hageja ainuomandisse ja osast ilmajäänud abikaasa saab hüvitise. Seega näevad mõlemad kinnistu jagamise viisina vaid võimalust anda asi hagejale pannes hagejale kohustuse maksta kostjale kui teisele ühisomanikule välja tema osa rahas. Kohus leiab, et arvestades poolte soovi tuleb kinnistu jätta hageja XXX’i ainuomandisse. Kohus jagab kinnistu tulenevalt AÕS §-st 77 lg 2, mille kohaselt annab asja ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Sätestatud viis eeldab, et üks osapooltest saab asja ja teine õiglase hüvitise. Sellist jagamise viisi on taotlenud mõlemad osapooled. Pooled vaidlevad hüvitise suuruse üle. Hageja leiab, et õiglane hüvitis on 10 275 eurot, arvestades seda, et ühisvara jagatakse võrdsetes osades hageja tasub laenu ainuisiklikult, siis võtab ta üle ka endise abikaasa XXX osa laenust. Kostja seevastu on arvamusel, et hageja peaks vara jagamise korral kompenseerima kostjale kuuluva ühisvara osa 94 613,91 euro ulatuses (280 000 eurot (kinnistu väärtus) – pangalaenu jääk seisuga 28.03.2018.a 90 772,18 eurot : 2 = 94 613,91 eurot). Kostja hinnangul tuleb lähtuda hüvitise arvestamisel vara turuväärtusest ning kaasomandi lõpetamise hetkel varal 4 lasuvate kohustuste suuruse vahest. Leiab, et hageja väited varal lasuva laenukohustuse ainuisikulise tasumise kohta on asjakohtaud, kuivõrd abielu kestel oli pooltel reguleerimata varasuhe. Seega ei ole abielu kestel oluline kumb abikaasadest tasub abikaasade ühisvaraks oleva eluaseme laenumakseid ja laenumaksete tasumine ei mõjuta käesoleval hetkel poolte varalisi õigusi. Hagejal oleks õigus nõuda tasaarvestust tasutud laenumaksetelt pooles ulatuses, alates lahutuse jõustumisest kuni ühisvara jagamiseni, kuid vastavasisulist nõuet või arvestust ei ole hageja poolt menetluses esitatud. Kohus on eelpool otsustanud, et kinnistu jääb XXX’ile, siis viimasel tuleb tasuda XXX’ile hüvitis, mis võrdub poolega ühisomandi (kinnistu) väärtusest, mis on 280 000 eurot ja millest on maha arvestatud abielulahutuse seisuga, s.o 17.05.2016.a laenukohustus summas 100 183,03 eurot (Swedbank tõend 28.03.2017.a, tl 8). Jagatava ühisvara väärtus kokku moodustab seega 179 816,97 (280 000 – 100 183,03) eurot. Jagamise tulemusena peab kummalegi poolele jääma vara 89 908,49 euro väärtuses. Seega tuleb XXX’il maksta hüvitist enamsaadud vara eest XXX’ile 89 908,49 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi
- lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kostjale anti Harju Maakohtu 15.08.2017.a määrusega menetlusabi ja kostja vabastati vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 300 eurot tasumisest. Kohus, arvestades kostjale menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolusid, tema majanduslikku seisu, asub seisukohale, et kostjalt menetluskulude väljamõistmine riigi tuludesse ei ole põhjendatud ning kostja tuleb vabastada menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu tasumisest vabastatud, s.o 300 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik