Obsah (15)

§ 436§ 373§ 329§ 445§ 468§ 173§ 164§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult 29.03.2018.a Tartu mnt 85, Tallinnas teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 3 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Asja materjalidele lisatud tõendite kohaselt on poolte abielu sõlmitud 01.02.1992.a (I kd tl 10, 22). Harju Maakohtu 16.08.2016.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-15-2681 rahuldati XXX’i (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennok’i hagi XXX, XXX’i ja OÜ Standart Invest Estonia vastu tehingute tagasivõtmiseks tagaseljaotsusega; tunnistati kehtetuks XXX´i ja XXX vahel 13.11.2012.a sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 5420), millega XXX andis XXX´le üle ühisomandiosa omandi talle kuuluvast korteriomandist XXX); otsustati tagastada XXX omandis olev korteriomand XXX´i ja XXX ühisomandisse ning selleks kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 18369101 II jakku kolmandale järjekohale 22.11.2012 tehtud omanikukanne XXX kasuks ning ühisomanikena sisse kanda XXX ja XXX; tuvastati, et XXX´l on kohustus anda nõusolek punktis 1.2 nimetatud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega; tunnistati kehtetuks XXX´i ja XXX ning XXX´i sündinud (XXX.a) vahel 11.10.2012.a sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu lepitusmenetluse käigus üleandmise leping ja asjaõigusleping nr 4864), millega XXX ja XXX andsid XXX´ile üle XXX asuva kinnistu (registriosa nr 2944004); tunnistati kehtetuks XXX´i ja Standart Invest Estonia OÜ (registrikood 12314399) vahel 25.10.2012.a sõlmitud kohustusja käsutustehing (kinnistu kinkeleping ning asjaõigusleping nr 5117), millega XXX andis Standart Invest Estonia OÜ-le üle XXX asuva kinnistu; otsustati tagastada Standart Invest Estonia OÜ omandis olev kinnistu asukohaga XXX asuva kinnistu XXX´i omandisse ning selleks kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2944004 II jakku neljandale järjekohale 31.10.2012.a tehtud kanne Standart Invest Estonia OÜ kasuks ning omanikuna sisse kanda XXX; tuvastati, et Standart Invest Estonia OÜ-l on kohustus anda nõusolek punktis 7 nimetatud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega (II kd tl 118120). Harju Maakohtu 16.08.2016.a tagaseljaotsus jõustus 18.10.2017.a.
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg 1 ja 2 järgi kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. XXXi pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 15.04.2014.a määrusega tsiviilasjas 213-61833 (I kd tl 8-20). Hagi on kohtule esitatud 14.04.2015.a, seega tähtaegselt.
3. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-31-14, p 12). PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010.a perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1, 11 ja 3 tuleneb, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
4. Kuna kohus jagab vara
5. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga
6. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui 4 kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
7. Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas korteriomand XXX oli poolte ühisvara või mitte. Hageja on seisukohal, et kuivõrd korteriomand on tekkinud abielu kestel, on tegemist abikaasade ühisvaraga, kostja leiab, et kuivõrd korteriomand on lahusvara. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.
8. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et abikaasad sõlmisid 19.07.2007.a Vene Föderatsiooni territooriumil abieluvaralepingu, seega ei allu ühisvara jagamise hagi Eesti kohtule. Kohus jääb kohtualluvuse osas 19.10.2017.a määruses väljendatud seisukoha juurde. Muid asjaolusid ja vastuväiteid hagile, mis tuleneksid nimetatud abieluvaralepingust, kostja esile toonud ei ole. Kohus selgitab, et kohtualluvus on menetlusõiguslik küsimus, st millisesse kohtusse tuleb hagi esitada, kuid ei oma tähtsust materiaalõiguse hindamisel, st ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel. Samuti juhib kohus tähelepanu, et kohus ei saa ega või tuletada hagile lisatud tõenditest poole jaoks sobivaid asjaolusid, pool peab ise märkima, millist asjaolu ta mingi tõendiga tõendada soovib.
9. PKS § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides. PKS § 61 lg 2 kohaselt kui abikaasad muudavad nende suhtes käesoleva seaduse § 24 järgi kehtivat varasuhet või lõpetavad varasuhte, on muudatustel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist on kostja lahusvaraga. 19.07.2007.a Vene Föderatsioonis sõlmitud abieluvaralepingut ei ole Eesti Vabariigis registreeritud ega notariaalselt tõestatud. Ühisvara on soetatud poolte abielu kestel. Abikaasad on sõlminud 13.11.2012.a notariaalse dokumendi nr 5420, milles avaldasid, et lepingu ese (so korteriomand XXX) on abikaasade ühisvara ning viidatud dokumendis sisaladuva asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega andis XXX temale kuuluva ühisomandiosa üle kostjale ning korteriomand hakkas kuuluma kostja ainuomandisse. Harju Maakohtu 16.08.2016.a otsusega on 13.11.2012.a kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 5420) tunnistatud kehtetuks, kohtuotsus on jõustunud. Seega tuleb korteriomandit XXX käsitleda abikaasade ühisvara hulka kuuluvana.
10. 20.03.2018.a menetlusdokumendis tõi kostja esile uusi, varem esitamata väiteid ning asus seisukohale, et kuivõrd kostja on ainuisikuliselt tasunud korteriomandi laenumakseid ja kommunaalkulusid, tuleb korteriomand lugeda kostja lahusvaraks või kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest ja jagada korteriomandi müügist saadud tulu proportsionaalselt abikaasade panustega, so arvestada kostja poolt tehtud kulutusi summas 20 957.10 eurot. Kohus osundab veelkord, et tulenevalt PKS § 37 lg 3 koos AÕS § 77 lg 2 saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kostja vastuhagi esitanud ei ole, seega lähtub kohus hagis esitatud ühisvara jagamise viisist. Kohus ei saa ka käsitleda 20.03.2008.a menetlusdokumenti vastuhagina, kuivõrd see on esitatud hilinemisega.

§ 373

lg 1 järgi on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. 5 Kohus andis 02.03.2018.a määrusega pooltele võimalus esitada kohtule tsiviilasjaga nr 2-155675 seotud lõplikud seisukohad ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldused hiljemalt 20.03.2018.a ja määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja, seega oli 20.03.2018.a taotluste esitamise tähtaeg möödas. Varasemates menetlusdokumentides ega ka 23.01.2018.a kohtuistungil kostja ei ole tuginenud väitele, et ta on ainuisikuliselt tasunud korteriomandi laenumakseid ja kommunaalkulusid. Seega ei saanud kohus täita ka selgitamiskohustust ega juhtida kostja tähelepanu vastuhagi esitamise võimalusele.

§ 329

lg 1 järgi menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul kostja ühtegi põhjust esile toonud ei ole, 20.03.2018.a menetlusdokumendi lisadest nähtub, et kostja on pangast saanud vajaliku teabe 03.10.2017.a.

1. Kohus selgitab kostjale, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on ainuisikuliselt oma lahusvara arvelt tasunud laenulepingust tuleneva kohustuse ning kommunaalmakseid, ei ole need väited aluseks, et tunnistada poolte ühisvara ühe abikaasa lahusvaraks või kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Vastavat vastuhagi ei ole kostja antud asja lahendamisel esitanud, seega jätab kohus kostja sellekohased väited tähelepanuta. Samuti on kostja nõue vastuoluline, ühelt poolt on kostja seisukohal, et tegemist on nõudega pankrotivara vastu, kuivõrd väidetavalt on hageja samadel alustel esitanud nõude pankrotimenetluses pankrotihaldurile, samas nõuab ühisvara arvelt nende summade täies mahus hüvitamist. Kohus nõustub siinkohal täielikult hageja esindajaga, kes on 27.03.2018.a menetlusdokumendis esile toonud, et kui kostjal on nõue pankrotivara vastu, siis lahendatakse see vastavalt PankrS sätetele. Ühisvara jagamisel ei arvestata pärast pankroti väljakuulutamist tehtud kulutusi, sest ühisvara jagatakse pankroti väljakuulutamise seisuga, st pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. Lisaks märgib kohus, et 20.03.2018.a menetlusdokumendi lisadest ei saa teha ühest järeldust, et kostja on ainuisikuliselt tasunud laenu- ja kommunaalmakseid kokku summas 20 957,10 eurot. Esitatud tõenditest nähtub küll laekumine, kuid ei nähtu, kes maksed sooritas. Samuti on kostja jätnud tähelepanuta, et laenukohustus ja kommunaalarved oli abikaasade ühiskohustus, seega võib kostja olla õigustatud nõudma vaid poole (s.o 50%) eelpoolmainitud summa 20 957,10 hüvitamist.
2. Vaidlust ei ole selles, et täitemenetluse käigus on XXX korteriomand müüdud avalikul enampakkumisel hüpoteegipidaja (so Swedbank AS-i) nõude rahuldamiseks. Panga nõue on täitemenetluses rahuldatud ning korteriomandi müügist saadud ja pankrotihaldurile (pankrotivarasse) väljamaksmisele kuuluv tulem on hoiustatud kohtu tagatiste kontol ja kostjale kuuluv osa on talle välja makstud.
3. Mis puutub teise kinnisasja XXX (registriosa nr 2944004), siis kostja on selles osas hagi õigeksvõtnud ja on nõus kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel ning tulemi jaotamisega poolte vahel. Kohus leiab, et ühisvara tuleb jagada hageja taotletud viisil. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja jagada XXXi (isikukood XXX) ja XXX (sündinud XXX) ühisvara järgmiselt: lugeda XXXi ja XXX ühisvaraks korteriomandi XXX(registriosa nr 18369101) müügist saadud 6 raha ning kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 2944004); lõpetada abikaasade ühisomand resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud raha jagamise ja kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 2944004) müümisega avalikul enampakkumisel; jagada kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 2944004) müügist saadud raha abikaasade vahel võrdsetes osades ja arvata XXXile jääv osa pankrotivara hulka; jagada korteriomandi XXX(registriosa nr 18369101) müügist saadud raha abikaasade vahel võrdsetes osades, so jätta XXXle väljamakstud raha (50% korteriomandi müügitulemist) temale ja maksta XXXile jääv osa (50% korteriomandi müügitulemist), mis on hoiustatud kohtu deposiidis, tema pankrotivara hulka; jätta XXXile tema pangakontol olevad 3,84 eurot ja 176,70 euro väärtuses vabatahtliku kogumispensioni osakud. 18.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja on palunud kanda kohtu tagatiste arvelduskontol olev XXX(registriosa nr 18369101) müügist saadud XXXile kuuluv osa 30 119,30 eurot XXXi pankrotivara hulka. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et taotlus on põhjendatud, mistõttu kannab kohus nimetatud rahasumma XXXi arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is. 19.

§ 468

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on selgesõnaliselt väitnud, et ta on nõus kinnistu asukohaga XXX jagamisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamisega võrdsetes osades. Seega on tegemist hagi osalise õigeksvõtuga. On poolte huvides, et XXX kinnistu kui suvila enne suvehooaja algust võimalikult kiiresti avalikul enampakkumisel realiseeritakse, et saada võimalikult kõrge hind. Seega tuleb XXX kinnistut puudutavas osas kohtuotsus viivitamata täidetavaks tunnistada. 20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 21.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, kusjuures kostja on hageja nõude osaliselt õigeks võtnud. Samas on kostja vastuväited ülejäänud nõudele olnud asjakohatud ning venitanud asja kiiret lahendamist. Hageja nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses, mistõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. 22.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 23. Hageja esindaja esitas 04.06.2015.a ja 23.03.2018.a avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 350 eurot ja lepingulise esindaja kuludes summas 6 328 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 47 h 1 min ulatuses tunnihinnaga 120-150 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 6 678 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 7 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele 24. Hageja ei ole esitanud kohtule suurel hulgal dokumente, mille analüüsimine oleks olnud õigusteenust igapäevaselt osutava lepingulise esindaja jaoks keerukas, lisaks on tegemist oma olemuselt mitte keeruka vaidlusega, milles on toimunud vaid üks lühiajaline istung. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude summa näol on tegemist ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja töö keerukusele. Samuti on hageja seisukohad olnud muutumatud kogu menetluse aja ja pole olnud vajadust korrigeerida menetluse kestel oma varasemaid seisukohti või asuda näiteks ümber lükkama hageja poolt esitatud asjaolusid või tõendeid korduvalt. Hageja on lubanud esitama kompromissi projekti ning on jätnud oma lubaduse täitmata. Kostja pole esitanud täiendavad vastuväited läbirääkimiste pidamise vältel. Kostja on seisukohal, et hageja on käitunud antud juhul hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramisel kindlasti tuleb arvestada kohtumenetluse asjaolusid, näiteks seda, et halduril oli varasematest kohtuvaidlustest olemas eelnev sarnastele asjaoludele tuginev kogemus, samuti pankrotihalduri Oliver Ennok enda kvalifikatsiooni. Kohtu põhjendused 25.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 26. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 350 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 14.04.2015.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot ning 21.11.2017.a hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 350 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 8
2. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on perioodil 13.01.2017 – 17.01.2017 kulunud vastuse koostamiseks 7h 42min. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingud ei ole põhjendatud. Kohus ei ole antud perioodil menetlustoiminguid teinud ning kohtule ei ole nimetatud vahemikus esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mistõttu võib eeldada, et nimetatud kulud on seotud mõne teise kohtuasjaga. Kohus loeb nimetatud toimingute ajakulu 7h ja 42min ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on perioodil 13.12.2017 – 15.12.2017 kulunud määruskaebusele vastuse koostamiseks 3h 36min. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on mõneti ülemäärane. Määruskaebuse vastus on koostatud ühel leheküljel ning selle sisu on tavapärane. Dokumendile ei ole lisatud ka tõendeid, mille kogumine võiks olla ajakulukas. Seega leiab kohus, et nimetatud toimingu põhjendatud ajakulu on 2h, lugedes toimingu märgitud ajakulu põhjendamatuks ja mittevajalikuks 1h 36min ulatuses.
3. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 23.01.2018.a istungiks valmistumiseks ja seal osalemiseks kulunud kokku 3h 33min. Kohus leiab, et toimingute ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohus loeb istungil osalemise kulu põhjendatuks protokollist nähtuva istungi tegeliku kestuse ulatuses, s.o käesoleval juhul 30min. Arvestades istungi kulgu, seal arutamisel olnut (sh seda, et sisulist arutelu ei toimunud), istungi toimumise hetkeks toimikusse kogutud materjalide mahtu ja sisu, leiab kohus, et istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on 1h. Seega on kõnealuste toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1h 30min, mistõttu loeb kohus toimingute märgitud ajakulu põhjendamatuks 2h 3min ulatuses.
4. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
5. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 - 150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on osaliselt põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Menetlus on sisuliselt läbinud ühe kohtusüsteemi astme. Tõendite maht on tavapärane. Asjas peeti üks istung. Läbitud on üks määruskaebusmenetlus. Sisulise vaidluse ajaline kestvus on olnud tavapärane. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Seega ei olnud antud vaidlus hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasumäär oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).
6. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 35h 40min (47 h 1 min – 11h 21min), mis hageja lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 4 280 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 4 630 eurot (lepingulise esindaja kulu 4 280 eurot + riigilõiv 350 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 4 630 eurot. Hageja menetluskulude 9 kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 2 048 euro ulatuses (taotletud summa 6 678 eurot – rahuldatud summa 4 630 eurot). 33.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, Kohtunik 10