← Eesti

2-17-19352/6

Obsah (12)§ 187§ 163§ 173§ 174§ 175§ 177§ 407§ 444§ 367§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Luminor Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 2 2-17-19352

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Plus

Plus Capital AS esitas 29.12.2017 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt XXX välja mõista põhivõla ja viivitusintressi kokku 540.27 eurot, viivise 75.32 eurot ja viivise põhivõlalt (s.o 509.49 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni ning välja mõista põhivõla ja viivitusintressi kokku 5 197.65 eurot, viivise 731.10 eurot ja viivise põhivõlalt (s.o 4 945.71 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et pank loovutas nõude hagejale, mille alusel võlgnes kostja pangale põhivõla 5 455.20 eurot, viivitusintressi 282.72 eurot, kokku 5 737.92 eurot. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid aadressil Kuremarja tee 15-3, Pärnamäe küla, Viimsi vald, 74020, Harju maakond, Eesti, mis tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kõnealune aadress on kostja elukohana märgitud Rahvastikuregistris, samuti Maksu- ja Tolliameti andmebaasis. Samuti on kohus kostjale edastanud menetlusdokumendid eposti teel aadressil raud14@gmail.com. Kostja on menetlusdokumentide kättesaamise kinnitanud 20.02.2018. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus 3 2-17-19352 tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel sõlmitud krediitkaardi nr. 16-015499-KX ja krediitkaardi nr. 16-015500-KX kasutamisest tuleneva tuleneva põhinõude ja intressi kokku 5 73.,92 euro ning 29.12.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 806.41 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt

§ 367

mõistab kohus kostjalt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 6 544,33 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 450 euro ja õigusabikulu 250 euro, kokku 700 euro väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 138lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 250 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 250 eurot, kokku 700 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.