Obsah (13)

§ 429§ 444§ 440§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2018. a, Tallinn Tsivi

) §-st 405 lihtsustatud korras.

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevusena 394 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 118,15 eurot. 23.03.2018 menetlusdokumendis on hageja vähendanud nõuet 178,36 euro (põhinõue 138 eurot ja viivis 40,36 eurot) võrra ning loobunud sellest (tl 46-48). Kostja ei ole loobumisele vastu vaielnud. Seega lõpetab kohus menetluse 178,36 euro nõude osas

§ 429lg 1 alusel.

Hageja nõue kostja vastu on 333,79 eurot (põhinõue 256 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 77,79 eurot) ning viivis põhinõudelt alates 04.01.2018 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 6. Kostja on hageja nõude õigeks võtnud. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 440

lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 01.03.2018 avalduses on kostja tunnistanud hageja põhinõuet summas 236 eurot. Samuti tunnistab kostja hageja viivisenõuet põhivõlgnevuselt 236 eurot (tl 36). 03.04.2018 avalduses tunnistas kostja täiendavalt hageja põhinõuet summas 20 eurot ning sellest arvestatud viivisenõuet (tl 53). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mille

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Kostjal tuli kohustus täita hiljemalt 28.05.2014 ning kostja oli võlgnevusest teadlik (tl 22-23). Täiendavalt tuleb menetluskulude jaotusel arvestada, et hageja on hagi nõudest osaliselt loobunud ning sellega seotud kulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Arvestades loobutud nõude suurust kuulub esialgsest esitatud haginõudest rahuldamisele 65 %. Seega jätab kohus 65 % menetluskuludest kostja kanda ja 35 % hageja kanda. 3 8.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9.

138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja esindaja kulud 383 eurot käibemaksuta (tl 49). Kostjal menetluskulud puuduvad.

1. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostjale jääb arusaamatuks lepingulise esindaja kasutamine, kuivõrd hagejaks on advokaadibüroo. Kostja märgib, et kuna kostja põhinõue hageja ees on väiksem, siis peaks olema ka riigilõiv väiksem. Lisaks ei ole kostja nõus tasuma viiviseid menetluskuludelt, kuna viivisenõue on esitatud juba põhivõlgnevuselt (tl 36).
2. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 81,25 eurot (125 x 65 %).
3. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kostja on esitanud vastuväite hageja poolt lepingulise esindaja kasutamise kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on pidanud põhjendatuks mõista lepingulise esindaja kulud vastaspoolelt välja isegi advokaadibüroo kasuks, kelle põhitegevuseks on vaidluste lahendamine ja kohtumenetlustes osalemine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-15, p 13). 13. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 115 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasu määraga. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (

§ 174lg 10).

1. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks: hagiavalduse koostamine 1 tund; kostja 01.03.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja 06.03.2018 seisukoha koostamine 1 tund ja 15 min; kostja 23.03.2018 seisukoha koostamine 15 min, kokku 2 tundi ja 30 min. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 186,88 eurot (287,50 x 65 %).
2. Kostja on esitanud vastuväite menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 177lg 4 alusel.

Viidatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hageja vastavasisuline taotlus rahuldamisele. 4 16.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5