) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016.a oli elatise alammääraks 215 eurot, 2017.a oli selleks 235 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt tuleb ajavahemiku 07.12.2016.a kuni 06.12.2017.a eest hageja kasuks välja mõista elatis summas 2803,98 eurot (s.o 173,50 eurot 2016.a eest + 2630,48 eurot 2017.a eest). Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 235 eurot alates 07.12.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
MS § 445 lg 1 alusel kindaks otsuse täitmise viisi – jooksev elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hagejate seadusliku esindaja XXXi poolt määratavale arvelduskontole. Samuti tuleb XXXi poolt määratavale arvelduskontole täita tagasiulatuvast elatisnõudest tulenev kohustus. Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 6. Kõnesolevast sättest tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud. Samas 2 2-17-18355 nähtub, et kostja ei ole endal lasuvat ülalpidamiskohustust õigeaegselt täitnud. See on omakorda andnud hagejale aluse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.