2-17-3655/7

(5)esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxesitas Harju Maakohtule 07.03.2017.a hagiavalduse Xxxvastu elatise vähendamise nõudes. Harju Maakohtu 18.02.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-42612 on hagejalt kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. 21.10.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6928 Harju Maakohus kinnitas poolte kompromissi, milles pooled olid kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma alates 02.05.2016.a kuni 01.03.2017.a elatist lapse ülalpidamiseks summas 70 eurot ja alates 01.03.2017.a igakuiselt elatist seaduses sätestatud elatise miinimumsummas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt puudub hagejal töökoht, ta hooldab kahte väikest last xxx.a sündinud xxx ja xxx.a sündinud xxx. Mõistlikke jõupingutusi tehes on piisava sissetuleku leidmine keeruline. Takistavaks asjaoluks on kriminaalkorras karistatavus (kriminaalasi nr 2-15-5421 Xxxsüüdistus KarS § 169 järgi) ja lapsed. Oma õpitud erialal ei saa hageja iial enam töötada (riigisektor). Ka erasektoris ei soovita kriminaalkorras karistatuid tööle võtta, sest nad ei ole tööandja silmis usaldusväärsed. Hagejale on seatud erinevad tõkendid (2-aastane katseaeg, mis hõlmab endast regulaarset kohtumist kriminaalhooldusametnikuga, Eestist ja kodukohast lahkumise keeld jms). Hageja on teinud enda poolt kõikvõimaliku töö hankimiseks ja on ka töötukassas arvel. Siiani on pingutused tulemusteta. Tekkinud olukord suurte võlgade ja majanduslikult kehval järjel olemisega on hageja viinud suurtesse majanduslikesse raskustesse (võlad, arestimised), sest puuduvad võimalused regulaarseteks makseteks nii suurtes summades. Sissetulek kuni aprill 2017.a oli töötutoetus 136,71 eurot. Hageja võlgnevused kokku on umbes 10 000 eurot (ning suurenevad). Kontod on arestitud suure elatisvõlgnevuse tõttu, täiteasjas nr 048/2014/99 on seisuga 27.04.2016.a tasumata nõudeid koos kohtutäituri tasuga kokku summas 9231,32 eurot. Menetluskulud 1509 eurot (xxx algatatud kriminaalasi nr 1-15-5421) tähtajaga 26.04.2017.a, mille tasumine parimagi tahtmise juures ei ole võimalik ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile, millele lisanduvad jällegi kohtutäituri tasud. Hageja on teavitanud oma olukorrast lapse isa ja pakkunud välja kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja annaks lapsele ülalpidamist vahetult, kuid Xxxon sellest keeldunud. Hageja palub vähendada elatisraha maksmist 70 euro peale kuus, sest hageja pangaarvele toimub laekumine 4,41 eurot päeva kohta, mais laekumine 13,23 eurot, juunis laekumine 136,71 eurot. Seega on hagejale endale, tema lapsele, kes on alla 3-aastane ja lapsele, kellele määratud elatisraha maksta, reaalne summa kasutamiseks töötutoetuse täissumma korral 136,71 eurot kuus. Arvutades 70 eurot elatiseks esimesele lapsele, siis hagejale ja teistele lastele jääb 66,71 eurot (ühele inimesele 22,23 eurot), mistõttu on elatist saav laps juba paremas olukorras. Elatise maksmine seadusega sätestatud miinimumsummas toob reaalselt kaasa olukorra, kus hageja teised lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning kahjustab hageja enese ülalpidamist. Lisaks ähvardaks hagejat vangiminek ja hagejast eraldi elav laps ei saaks sel juhul üldse mingisugustki elatisraha. Kostja vastuväited Alates 18.02.2014.a kohtuotsusest pole hageja praktiliselt midagi lapsele maksnud ja võlad sellest ajast on kuhjunud juba üle 10000 euro. Alles pool aastat tagasi hageja esitas kohtusse hagi elatise vähendamise nõudes, saavutati kompromiss 6 kuuks, kus hageja pidi leidma töö ja 2

(5)tema laste isa samuti. Hageja ilmus tookord kohtusse korraliku autoga, mille ta on kellegi teise nimele vormistanud. Hagejal tuleb luksusest loobuda ja lastele panustada. Kostja seaduslikul esindajal ei ole ühtegi autot ja ta peab last üksinda üleval, kui vaja liigub trammi ja bussiga. Soovitab hagejal ka auto maha müüa ja sellest oma võlad ära tasuda. Näiteks lapse trennile kulub 50 eurot kuus ja kui hageja tahab maksta 70 eurot, siis söögiks jääks tema poolt 20 eurot, mis oleks summas 0,6 eurot päev. Selle raha eest ei ole võimalik tänapäeval isegi 1l piima osta. Kahjuks pole hageja oma last ka vaatamas käinud. Kostja esitas eeltoodule lisaks 16.05.2016.a allkirjastatud vastuse tsiviilasjas nr 2-16-6928 ning avaldas, et tal pole käesoleva aja seisuga sellele midagi lisada. Kostja on arvamusel, et kohtusse hagide esitamisega hoiab hageja kõrvale oma lapsele elatusraha maksmisest. Hageja ei ole teinud mõistlike jõupingutusi, et minna tööle või leida endale töö. Olles oma teise lapsega lapsehoolduspuhkusel loobus hageja talle makstavast emapalgast, võttis töölt palgata puhkuse, kandis oma kontodelt rahad ja ka varad teise/teiste isikute arvele/nimele, seega loobus ta igasugusest sissetulekust. See kõik toimus kiiresti peale kohtuotsuse väljakuulutamist tsiviilasjas nr 2-13-42612, millega määrati talle elatusraha maksmine esimesele lapsele xxx. Põhja Ringkonnaprokuratuur on hagejale kriminaalasjas andnud hoiatuse seoses lapsele elatusraha mitte maksmisega, kriminaalasi nr 14730000385, millega määrati menetluse lõppedes talle ühiskondlik töö. Kuid ka see ei ajendanud hagejat lapsele igakuiselt elatusraha maksma. Selle tulemusel algatati uus kriminaalasi hageja suhtes, kriminaalasi nr 1-15-

1. Uues algatatud kriminaalasjas hoidus hageja sihilikult kohtuistungitest kõrvale, mis olid seotud elatusraha maksmata jätmisega oma esimesele lapsele ja seoses sellega varjas ta end politsei eest. Harju Maakohtu kriminaalasjas nr 1-155421 määrusega 04.11.2015.a kuulutati hageja tagaotsitavaks. Seega leidis tema endine tööandja Politsei- ja Piirivalveamet, et ta ei ole oma töökoha vääriline. Harju Maakohus kriminaalasjas nr 1-15-5421 otsusega 27.04.2016.a on kohustanud hagejat maksma oma esimesele lapsele väljamõistetud elatusraha iga kuu. Hageja on elatusraha Xxxüle kandnud ebapiisavalt s.t väga väikeseid summasid, mis on jäänud alla 5 euro. Hageja teised lapsed ei saa olla kuidagi kehvemas seisus, kui on tema esimene laps. Hageja hooldab oma teisi lapsi koos lapse isaga xxx. Kostja on seisukohal, et laps ei ole süüdi oma ema tekitatud võlgade ees ja laps ei peaks seepärast puudust kannatama ning jätma end oma õigustest ilma. Kostja esindajana ei pea mõistlikuks Xxxväljamõistetud elatusraha vähendada. Hageja poolt tehtud ettepanek vähendada elatusraha oma esimesele lapsele 70-le eurole on ebamõistlikult väike. See ei kata lapse igakuiseid vajadusi. (eluasemekulud, kommunaalkulud, üürikulu, koolikulud, huviringid, söök, riided/jalanõud). Hageja ei ole teinud mõistlikke ettepanekuid oma esimesele lapsele elatusraha maksmise osas muul viisil. Need ettepanekud ei ole kuidagi kooskõlas lapse huvidega. Hageja pole oma esimese lapse vastu huvi tundnud ega kohtunud temaga üle 3 (käesolevaks juba üle 4) aasta. Lapse isa Xxxpole saanud olla siin takistuseks. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-11-44128 on määratud suhtluskord lapsega xxx, seda võimalust pole ema kasutanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. Xxxja Xxxon ühine 9-aastane tütar Xxx. Pärast vanemate kooselu lõppemist 2011.a. suvel jäi tütar elama isaga. Xxxesitas tütre nimel Xxxvastu hagi lapsele elatise nõudes 13.09.2013.a. 18.02.2014.a kohus mõistis Xxxvälja elatise tütar xx ülalpidamiseks seaduses sätestatud minimaalses suuruses. Alates elatise väljamõistmisest on Xxxrikkunud lapse ülalpidamise kohustust hoides teadvalt kõrvale tütre xxx ülalpidamisest. Selle eest karistas Harju Maakohus 27.04.2016.a otsusega Xxx6kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Ühtlasi kohus kohustas Xxx katseajal täitma kohtuotsust, millega elatis tütre Xxx ülalpidamiseks välja mõisteti. Xxxon teinud kõikvõimaliku, et hoida kõrvale temast eraldi elavale tütrele elatisraha 3

(5)maksmisest. 21.10.2016.a on kohus kinnitanud lapse Xxx vanemate kokkuleppe, mille kohaselt hageja maksab lapse ülalpidamiseks elatist 70 eurot kuus kuni 01.03.2017.a. Käesolevalt taotleb hageja ka edaspidi jätta elatise suuruseks 70 eurot.

1. TsMS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohtul tuleb hinnata, kas elatisnõude aluseks olevad asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud võrreldes 18.02.2014.a, mil hagejalt mõisteti välja elatis tütre Xxx Kure ülalpidamiseks.
2. Kohus leiab, et lapse vajadused vähenenud ei ole, laps on kasvanud ja saanud kooliealiseks, osaleb huviringides. Eeltoodu tähendab, et pigem on lapse vajadused kasvanud kui vähenenud. Hageja leiab, et elatise võlgnevus on teda viinud suurtesse majanduslikesse raskustesse, süüdistab oma esimese lapse isa, kes elatise nõudmisega on viinud hageja olukorda, kus ta ei suuda tagada toimetulekut iseendale ja lastele. Väidab, et Xxxei nõustu elatise maksmisega muul viisil. Samas ei ole hageja täpsustanud, milline võiks olla lapse ülalpidamise muu viis. Tütar Xxx isa ja tema seaduslik esindaja on lapse emalt miinimumelatise nõude menetlemisel loobunud elatise tagasiulatuvast nõudest. Ka on Xxx21.10.2016.a sõlminud kokkuleppe hagejaga elatisnõude ajutiseks vähendamiseks 70 euroni kuus. Seega on kostja seaduslik esindaja korduvalt hagejale vastu tulnud. Hinnates lapse ema võimalusi oma tütre ülalpidamiseks leiab kohus, et hageja poolt loodud pilt tema üliraskest majanduslikust olukorrast ei vasta tegelikkusele. Reaalsus on selles, et kui Xxxon raske majanduslik olukord, siis on selle põhjustanud ta endale ise ja tahtlikult. Alates elatise väljamõistmise menetlusest on Xxxolnud seisukohal, et ta ei pea elatist maksma ega hakka seda ka tegema. Olukord on kujunenud selliseks, et ema on hüljanud oma tütre, ei suhtle lapsega ega osale ka tema kasvatamises. Selle nimel, et vabaneda oma tütrele elatise maksmisest on Xxxviibinud palgata puhkusel, millega vähendanud oma perekonna sissetulekut olulises suuruses. On olnud valmis loobuma vastutavast ametikohast, olema tagaotsitav, istuma vanglas ja kandma karistust.
3. Eeltoodu on tõendamist leidnud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu otsusega Xxxsüüdimõistmise kohta (tl 7-11). Pärast hageja teise lapse sündi jäi lapse hooldajaks tema isa xxx, kellele maksti vanemahüvitist. Samal ajal xxx, kes töötas Politsei- ja Piirivalveameti politseikapteni ametikohal, võttis palgata puhkuse. Oma arvele laekunud igakuise vanemahüvitise kandis lapse ema xxx arveldusarvele. Sellega näitas hageja üles tahtlust mitte hoida oma pangakontol rahalisi vahendeid ja takistada kohtutäituril elatise otsust täita. Elatise väljamõistmise otsuses tsiviilasjas nr. 2-13-42612 (tl 24) on kohus fikseerinud, et sel ajal oli hageja tähtajalise hoiustamise arvel 22 000 eurot ja tema töötasu tema enese väitel oli ca 1120 eurot. Xxxolid võimalused elatise maksmiseks, kuid kriminaalmenetluses on kohus tuvastanud, et oktoobris 2014.a lapse ema Xxxmaksis 4

(5)tütre Xxx ülalpidamiseks 17.02 eurot, detsembris 1.83 eurot, jaanuaris 2015.a 1,74 eurot jne. 27.04.2016.a kohtuotsuses Xxxsüüdi tunnistamises ja karistamises on kohus jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetluse menetlusdokumendid iseloomustavad Xxxkui isikut, kes oma käitumisega näitab oma süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtuotsusega pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma last ülal pidada. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik.

1. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Xxx kolmas laps, tütar xxx, sündis xxx.a. Otsust järgmise lapse sünnitamiseks ei oleks hageja ilmselt vastu võtnud, kui tema majanduslik olukord ei oleks võimaldanud ülal pidada olemasolevat kahte last ja iseennast. On üldteada asjaolu, et pärast lapse sündi on emal õigus saada vanemahüvitist (emapalka). Hageja ei ole kohtule selgitanud, millisel moel järjekordselt on tal õnnestunud emapalgast kõrvale hoida ja tõendada ainsa sissetulekuna töötu abiraha. Kohus ei pea põhjendatuks võimaldada Xxxtasuda jätkuvalt 70 eurost elatist, vaid suurendab igakuiselt makstava elatise suurust ajutiselt 100 eurole alates 02.märtsist 2017.a kuni tütre xxx poolteise aastaseks saamiseni so 23.jaanuarini 2018.a. Samas suuruses maksab riik käesolevalt elatisabi, mis hiljem nõutakse sisse kohustatud isikult. Seejärel tuleks hagejal maksta tsiviilasja nr 2-1342612 otsusega väljamõistetud elatise suurust. Samas kohus arvestab ühe kindlasti muutunud asjaoluga, milleks on hageja alaealiste laste arv. Elatise väljamõistmise menetluse ajal oli Xxxülalpidamisel üks alaealine laps. Kohtuistungile Xxxei ilmunud ja teise lapse sünnist otsuse koostamisel kohtul info puudus. Käesolevalt on hageja ülalpidamisel kolm last. Kohtu hinnangul on kahte väikest last kasvataval emal väga raske leida tööd, kus töötasu kataks kolme lapse vajadused seaduses sätestatud elatise minimaalsuuruses. Seepärast kohus muudab 18.02.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13- 42612 tütar xxx ülalpidamiseks mõistetud elatise suurust ja vähendab seda 200 euroni kuus. Kohus avaldab siirast lootust, et hageja on teinud oma väärotsustustest järeldused ning märganud, et tema nn võitluses on tema enese tütar elanud üle suurima kaotuse, sest on kaotanud oma ema. Hageja peaks mõistma, et vaid tema saab ära hoida lapse eluaegse hingehaava taastades lähisuhte oma tütrega.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulusid kohus ei tuvastanud, sest elatise nõudmise ning muutmise nõudes riigilõivu tasumise kohustust ei ole ja pooled õigusabi ei kasutanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 5