Obsah (6)

§ 430§ 432§ 428§ 168§ 150§ 661

2-17-10361 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10361

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Novatours OÜ (hageja) esitas 05.07.2017 Harju Maakohtule hagi Xxx(kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostjal puudub õigus alandada hagejaga sõlmitud pakettreisilepingus kokkulepitud pakettreisi hinda ning et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt pakettreisilepingu alusel mittevaralise kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja läbi reisivahendaja Robinson Reisid OÜ pakettreisilepingu (tellimus nr TN142946). Pakettreisilepingu NOVE - 2/9 - järgi kohustus hageja osutama kostjale kahe nädala jooksul perioodil 23.12.2016-06.01.2017 järgmiste reisiteenuste kogumi: 1) edasi-tagasi lend neljale inimesele (kaks täiskasvanut ja kaks last) Tenerifele ning tagasi, 2) transfeer sihtkohas neljale inimesele ja 3) nelja inimese majutus hotellis Park Club Europe kõik hinnas paketiga toas „family room“. Pakettreisi kogumaksumuseks oli 8251 eurot. Hotelli kirjelduse kohaselt on hotellis kaks basseini: üldbassein ja bassein laguuni alal. Hotelli üldbassein on soojendusega bassein, st et üldbasseini basseiniseadmete juurde kuuluvad ka kütteseadmed. Köetud üldbasseini tavapärane temperatuur on 23-24 oC. Hotelli kinnituskirja kohaselt olid kütteseadmed lülitatud sisse ka kostja puhkuseperioodi jooksul. Hotell selgitas kinnituskirjas, et kostja puhkuseperioodi jooksul olid üldbasseini kütteseadmed küll pidevalt sisselülitatud ja töötasid ilma komplikatsioonideta, kuid sellest hoolimata ei olnud basseinivee temperatuur nii 2 2-17-10361 kõrge kui tavaliselt, kuivõrd kostja puhkuseperioodi vältel olid ilmastikuolud väga halvad. Puhus tugev tuul ja välitemperatuur oli ebaharilikult madal. Puhkuseperioodiks oli antud isegi ametlikult tormihoiatus. Kostja hinnangul ei vastanud majutus reisikirjeldusele, kuivõrd reisikirjelduse kohaselt pidi hotellis olema soojendusega bassein, kuid kostja arvates oli vesi basseinis külm. Puhkuse esimesel viiel päeval (23.12.2016-28.12.2016) oli basseinivee temperatuur 20-22 oC ja alates 29.12.2016 kuni puhkuse perioodi lõpuni (ülejäänud üheksal päeval) oli basseinivesi ca 24 oC. Eelneva tõttu alandas kostja pakettreisi hinda ja nõudis kahju hüvitamist. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et hoolimata sellest, et vesi üldbasseinis oli terve puhkuseperioodi jooksul köetud, kuid tulenevalt halbadest ilmaoludest oli vee temperatuur tavapärasest madalam, on hageja rikkunud pakettreisilepingut ja andnud kostjale reisikirjelduses eksitavat informatsiooni. Eelneva tõttu saatis kostja 09.01.2017 hagejale nõudekirja, milles tegi hagejale ettepaneku pakettreisi hinna alandamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning nõudis pakettreisi tasu tagastamist 60% osas (4950,60 eurot). Hageja vastas kostja nõudekirjale 25.01.2017, millega andis kostjale teada, et kostja pretensioon jääb rahuldamata. Kostja pöördus 25.01.2017 tarbijavaidluste komisjoni, mis 05.06.2017 otsusega rahuldas kostja kaebuse osaliselt. Tarbijavaidluste komisjon tuvastas, et hageja on pakettreisilepingut rikkunud ja sellest tulenevalt tuleb hagejal kostjale tagastada nii hinna alandamise kui ka mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot ehk umbkaudu 24% kogu reisi maksumusest.
2. Kohus võttis 02.08.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. 08.03.2018 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid (juhindudes

§ 430

lgtest 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p-st 4) kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled palusid kohtul kinnitada kompromiss määrusega kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sh ei ole pooltel võimalik pöörduda üksteise vastu uuesti kohtusse vaidluses samal alusel ja sama nõude üle. Lisaks taotles hageja kohtult poole hagilt tasutud riigilõivu, s.o 112,50 eurot, tagastamist Advokaadibüroo SORAINEN AS-i kliendikontole nr EE862200221021510387 Swedbank AS-is. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust 3 2-17-10361 jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et hageja ja kostja poolt tsiviilasjas (nr 2-17-10361) kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (05.07.2017) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 225 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda Advokaadibüroo SORAINEN AS-i kliendikontole nr EE862200221021510387 Swedbank AS-is. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4