Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Kai-Karmen Koger Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11740 Tsiviilasi Xxx

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 20.07.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur ei edastanud avaldajale seadusest tuleneva aja jooksul kaebuse läbivaatamise aega ega vaadanud ka kaebust läbi. Avaldaja esitas 04.08.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Mati Kadak´u tegevusele. Kohtutäitur tegi otsuse avaldaja kaebuse osas 07.08.2017.a. Kohus on seisukohal, et kuna kohtutäitur ei teinud otsust tähtaegselt pärast kaebuse esitamist, siis on avaldaja avaldus esitatud õiguspäraselt ning õigele maakohtule.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri tegevuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Täitemenetlus nr 008/2015/471 algatati sissenõudja Odav Laen AS täitmisavalduse (I kd tl 124-125) ja Tallinna notari Mare Miller 14.06.2013.a notariaalse dokumendi nr 2758 alusel (I kd tl 136-138). Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue summas 41 181 eurot.
5. Avaldajale toimetati 13.03.2015.a allkirja vastu kätte täitmisteade ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus koos täitedokumendi koopiaga avaldaja elukohas xxx (I kd tl 151- 4 156). Lisaks on avaldaja esitanud 20.03.2015.a kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles märgib, et sai 13.03.2015.a kätte täitmisteate (I kd tl 167).
6. Kohtutäitur edastas avaldajale 13.07.2017.a koostatud dokumendid, milleks oli täitetoimingust teatamise avaldus ja täitemenetluse uuendamise otsus (IV kd tl 21-22; 2426). Avaldaja sai eeltoodud dokumendid kätte 18.07.2017.a (IV kd tl 1, 33).
7. 18.07.2017.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele (IV kd tl 1-2). Kaebuse kohaselt on täitetoimingust teatamises märgitud valesti sissenõudja, kuna Odav Laen AS ei ole enam olemas, seega puudub menetluses osapool; nõue ja selle sisu ei ole jälgitav; kinnisasja arestimise kohta ei ole arestimise akti ning seda ei ole ka avaldajale kätte toimetatud; ning enampakkumisel müüdavad kinnisasjad peab panema enampakkumisel eraldi müüki. Kohtutäitur tegi avaldaja kaebuse osas otsuse 07.08.2017.a (IV kd tl 13-14). Otsus toimetati avaldajale kätte 10.08.2017.a (IV kd tl 15).
8. Avaldaja hinnangul ei ole võimalik aru saada, kes on täiteasjas sissenõudjaks. Esialgselt oli sissenõudjaks Odav Laen AS, registrikood 11691792 (I kd tl 124), kes on oma nime muutnud ning uueks nimeks on Omega Laen AS, registrikood 11691792 (II kd tl 94-95). Äriregistri väljatrükkidelt on näha, et osaühingu registrikood on jäänud samaks ning vahetunud on ainult nimi. Eeltoodust tulenevalt ei muuda sissenõudja nime vahetumine täitedokumenti ebaseaduslikuks.
9. Täitemenetluse uuendamise otsuses kohaselt ning puudutatud isikute poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt on näha, et 11.05.2016.a jättis Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega nr 2-15-5919 avaldaja hagi AS Odav Laen vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata (II kd tl 102-108). Avaldaja hinnangul oli sissenõutav nõue täitemenetluses nr 008/2015/471 ebaselge, ning selle kujunemine oli raskesti jälgitav. 13.02.2017.a jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata avaldaja apellatsioonkaebuse (II kd tl 182-189). 22.05.2017.a jättis Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtumäärusega nr 3-7-1-2-245 menetlusse võtmata avaldaja kassatsioonkaebuse (II kd tl 130). Eeltoodust tulenevalt on kohtud menetlenud avaldaja hagi nõude selguse osas ning kohtud asusid seisukohale, et sundtäitmine täiteasjas nr 008/2015/471 on õiguspärane. Seega käesoleval juhul kohus uuesti sama nõuet läbi vaatama ei hakka.
10. Täitemenetluse läbiviimise raames koostas kohtutäitur 06.04.2015.a kinnisasja arestimise aktid ning arestis võlgnikule kuuluvad kaks kinnisasja: kinnistu asukohaga xxx – summas 41 700 eurot; kinnistu asukohaga xxx – 500 eurot (I kd tl 183-189). Avaldaja on kinnisasja arestimise aktid kätte saanud allkirja vastu 14.04.2015 a (I kd tl 191). Kohus juba eelnevalt tuvastas määruse p-des 21-23, et avaldaja on saanud kätte täitemenetluse aluseks olevad dokumendid. Samuti on avaldaja kätte saanud kinnisasja arestimise aktid vastavalt määruse p-le
11. Eeltoodust tulenevalt puudub vaidlus asjaolu üle, et täitemenetluses ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ning seda ei ole avaldajale kätte toimetatud.
12. Avaldaja on 17.04.2015.a esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 06.04.2015.a aktide peale, leides, et kohtutäitur on kinnistuid hinnanud meelevaldselt (II kd tl 24). TMS § 74 lg 7 alusel võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. TMS § 74 lg 8 hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg 9 kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. 5
13. 29.04.2015.a kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt ning taotles uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (II kd tl II kd 39-40). 07.05.2015.a esitas kohtutäitur Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks (II kd tl 41-48). 13.05.2015.a võttis Harju Maakohus oma kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-6958 kohtutäituri avalduse menetlusse ning kohustas avaldajat tasuma 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest eksperdi hindamiskulude katteks 780 eurot (II kd tl 120-121). Avaldaja esitas 27.05.2015.a määruskaebuse, mis jäeti käiguta (II kd tl 122-123). Avaldaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puudusi ning kohus keeldus 28.09.2015.a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest (II kd tl 116-118). Samuti ei tasunud avaldaja hindamiskulusid ning seetõttu jäeti kohtutäituri avaldus läbi vaatamata (II kd tl 112-114). Avaldaja ei tasunud kulusid kohtu määratud ajaks ette, seega ta ei ole hindamist vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur õiguspäraselt käitunud kinnisasja hinna vaidlustamisel.
14. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on ajavahemikul 09.08.2017.a – 16.08.2017.a oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee toimunud elektroonilisel enampakkumisel kohtutäitur müünud avaldaja omandis olevad kinnistud hinnaga 83 0000 eurot (IV kd tl 24-26; 42-53; 87-91). Kohtutäitur müüs kahte kinnistut koguhinnaga 46 000 eurot. TMS § 151 lg 1 kohaselt samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad pannakse enampakkumisele eraldi. TMS § 151 lg 2 sätestab, et kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur õiguspäraselt pannud kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati suurem tulem (83 000 eurot).
15. 30.08.2017.a kohtutäitur lõpetas otsusega täitemenetluse nr 008/2015/471, kuna nõue on maksimaalselt rahuldatud (IV kd tl 147).
16. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kohtutäituri tegevus on olnud õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak´u tegevusele täiteasjas nr 008/2015/471 rahuldamata.
17. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 6 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 35.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7