1 Kriminaalasi nr 1-15-6703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6703 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Alexander Bashmakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEXANDER BASHMAKOV, isikukood 38207170332, Venemaa Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 29.04.2015 ja lõpp 29.06.2020 RESOLUTSIOON Vabastada ALEXANDER BASHMAKOV temale Harju Maakohtu 02.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 on Alexander Bashmakovile määratav katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 29.06.
- Vastavalt KrMS § 426 lg 3 ei kohaldata Alexander käitumiskontrolli, kuna ta on Eesti Vabariigist väljasaadetav. Bashmakovi suhtes Vabastada Alexander Bashmakov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärus saata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitusele Alexander Bashmakovi riigist väljasaatmise korraldamiseks. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 05.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexander Bashmakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alexander Bashmakov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 02.09.2015 otsusega nr 1-156703 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 29.04.2015 ning karistusaja algust arvestatakse Alexander Bashmakovi kinnipidamisest, s.o alates 29.04.
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korral, käesolev vangistus on teine. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumide suures koguses omamisega, mistõttu on kinnipeetava käitumine sarnane varasemale käitumisele. Isikut on varem karistatud varavastase kuriteo eest. Vägivaldsust esinenud ei ole. Samalaadseks on jäänud kuritegude toimepanemise põhjused, milleks on majandusliku kasu saamine. Kuriteod on toime pandud nii ette planeeritult kui ka juhust kasutades. Kinnipeetav sooritas 07.06.2016 riigikeele A2 taseme eksami positiivselt, peale seda läks ka B1 tasemele, kuid eksam jäi sooritamata. Kinnipeetav on Viru Vanglas töötanud majandustöödel, AS EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena, töötanud Tallinna Vangla Maardu üksuses koristajana, lisaks töötas Polarfoam OÜ-s Tallinna Vangla Maardu üksuses, aadressil Rohuneeme tee 1/7 ning alates 06.03.2018 töötab ta AS EVT komplekteerimistsehhis. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 3 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel 1 aasta 7 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja tütardega abikaasale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral on ta avaldanud soovi elama asuda samale aadressile. Käesoleva kuriteo toimepanemisel hoidis kinnipeetav kodus narkootikume, mistõttu seadis ohtu oma perekonna ning eriti laste elu. Isik on Vene Föderatsiooni kodanik, Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohaselt on isik Eesti Vabariigist väljasaadetav. Arvestades eelnevat puudub kinnipeetaval õigus elada aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnik kontrollis elukohta aadressil xxxx ning vestles korteri omaniku, Alexander Bashmakovi abikaasa O K. Korter on heas korras, kõik elamiseks vajalik on olemas. O K ja tütar A ootavad kinnipeetavat koju. PPA 08.10.2017 otsuse kohaselt on kinnipeetava elamisluba kehtetuks tunnistatud, tehtud ettekirjutus riigist lahkumiseks ja seatud Eesti riiki sissesõidukeeld - isik on väljasaadetav. Kuigi isik on PPA otsuse edasi kaevanud, märgib vangla, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 16 lg-st 1 tulenevalt väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi. Samuti toetab vangla isiku vabastamist ainult tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg-t
- aasta juulis esitas kinnipeetav PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse, mis on võetud menetlusse 06.08.2018, kuid praeguseks ajaks ei ole PPA-lt selle kohta informatsiooni tulnud. Kinnipeetav omandas põhihariduse Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis, jätkates õpinguid Kaliningradi Merekooli Tallinna filiaalis, kus omandas koka eriala. Isik soovib enda sõnul õppida eriala ja riigikeelt. Isik töötas enne kinnipidamist lepingu alusel OÜ-s Xxxx. Enamasti on ta töötanud ametlikult. Varem, alates
- aastast töötas isik ametlikult Islandil laevas kokana ning oli tööl Xxxx OÜ-s, kus töötas ametlikult metallitöölisena. Isik suhtub töötamisse positiivselt, tahab töötada ka kinnipidamise ajal. Kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab 3 majandusraskustele ning soovile kiirelt raha teenida. Viru Vangla 26.09.2018 andmetel on isikul rahalisi nõudeid summas 8931,45 eurot, vabanemisfondis on 960,07 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud majandusraskustest üle saama ja võimalikult ruttu tööle asuma, et tasuda töötasust rahalisi võlgnevusi. Vabanemisel soovib isik tööle asuda ettevõttesse xxxx OÜ xxxx. PPA otsuse alusel ei ole aga isikul õigus Eestis tööle asuda. Ettevõttepoolne kontaktisik on J M, kellega kriminaalhooldaja võttis ühendust ning vestlusest selgus, et kinnipeetaval on võimalik tööd saada Xxxx OÜ-s. Kinnipeetava suhete lähivõrgustiku moodustavad ema N B, abikaasa O K ja lapsed A B, kes elab oma ema juures (sündinud xxxx, eelmisest kooselust M B), ja A B (sündinud xxxx). Lähedastega on suhted väidetavalt head ja toetavad. Isikul on mõned kriminaalse taustaga tuttavad, kelle poolt ta võib olla mõjutatav, kuid enda sõnul ei suhtle ta enam nendega. Samas on isik riskinud tagajärgi arvestamata, mida näitavad korduv narkootikumide omamine ja ka väärteokaristused. Narkootikumide vahendamisega seadis isik ohtu rahvatervise. Vangistuses on kinnipeetavaga läbi viidud vestlused suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused. Suhete kohta on isik öelnud, et tema suhtlusringkond koosneb suuremas osas seaduskuulekatest inimestest ning suhtlemine nendega ei soodusta kuritegude toimepanemist. Isikule tundus, et ta teeb midagi pere heaolu nimel. Nüüd ta aga teadvustab, et ei küsinud oma pereliikmetelt, mis on nende arvates heaolu ning mida nemad vajavad. Abikaasa sõnul puudub kinnipeetaval seos Vene Föderatsiooniga, puuduvad sugulased, sõbrad ning tuttavad. Kinnipeetava abikaasa O K puudub ka info, et kinnipeetaval oleks ärilisi kontakte Vene Föderatsioonis, mis tagaks tema majandusliku toimetuleku antud riigis. Isikul ei ole väidetavalt probleeme alkoholi tarvitamisega. Isik on varem olnud fentanüüli tarvitaja. Teda on aastatel 2006-2007 karistatud NPALS alusel 6 korda. Enda sõnul isik narkootikume enam ei tarbi. Samas on ta väitnud, et viimasel kuriteo toimepanemisel valdas narkootikume enda tarbeks. Probleemkäitumist ei esine. Kinnipeetav on avatud suhtleja, viisakas. Tal on soov kujundada oma mainet paremaks, kui see tegelikult on, ta ootab kiiret heakskiitu ning võib positsiooni kindlustamiseks toime panna tegusid, mida hiljem kahetseb. Tuleviku suhtes on konkreetsed plaanid ja eesmärgid. Kinnipeetavaga on Viru Vanglas läbi viidud vestlus väärtushinnangute korrigeerimiseks. Enda sõnul isik subkultuurilisi arusaamu aktsepteerib, kuna viibib vangistuses, kuid ise neid ei järgi. Väärtustab perekonda, haridust ja töötamist. Ametnikesse suhtub viisakalt. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Katseajal sooritas uue kuriteo. Väidetavalt on motiveeritud edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetava sõnul ei mõjutanud eelmine karistus teda, sest ta ei võtnud seda tõsiselt, nüüd aga teadvustab, kui palju on kaotanud vanglas viibitud aja jooksul. Vangistuse jooksul on osalenud vestlusel kriminaalhooldusametnikuga. Kinnipeetava puhul seisneb oht narkootiliste ainete käitlemisega tekitatavas kahjus rahvatervisele. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tahab kiiret tulu teenida ning kui suhtleb isikutega, kes on kriminaalsete hoiakutega. Risk suureneb, kui isikul puudub kindel sissetulek. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. PPA 08.10.2017 otsuse kohaselt on kinnipeetava elamisluba kehtetuks tunnistatud, tehtud ettekirjutus riigist lahkumiseks ja seatud Eesti riiki sissesõidukeeld - isik on väljasaadetav. Vangla toetab isiku vabastamist ainult tingimusel, et tema suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lõiget
- Kriminaalhooldusametnik toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist ainult tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Juhul, kui kohus otsustab Alexander Bashmakovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 29.06.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 4 pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Alexander Bashmakovile KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 7 sätestatud kohustused. Alexander Bashmakov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on Eesti Vabariigist väljasaatmise otsuse vaidlustanud. Kohtumenetlus on kestnud üle aasta, mingit otsust veel ei ole, kuna asjas ei ole veel kohtuistungitki olnud. Ta on näinud teiste pealt, kuidas need asjad käivad. Ta tahab vabaneda ja olla oma perega koos kasvõi Venemaal. Ta ei ole vanglas esimest korda. Pikk karistus tõi talle mõistuse tagasi. Ta kahetseb, et niimoodi läks. Ta on nõus väljasaatmisega ja saab aru, et katseaeg jääb talle ikkagi peale. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Alexander Bashmakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Alexander Bashmakovi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 tingimustel. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Alexander Bashmakovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta omandas riigikeele A2 taseme ja läbis B1 taseme õppe ning on olnud pidevalt tööga hõivatud, varem majandustöödel, sealhulgas koristajana, AS EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena ning käesoleval ajal töötab ta samuti AS EVT komplekteerimistsehhis, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on kindel elukoht abikaasale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos perega ning garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s. Kindel töökoht tagab isikule igakuise sissetuleku, mis aitab tal vabanemisel majanduslikult toime tulla. Iseloomustuse kohaselt on isikul tasumata rahalisi nõudeid 8931,45 eurot, kuid ta on motiveeritud oma majanduslikest raskustest üle saama ja võimalikult kiirelt tööle asuma ning oma võlgnevusi tasuma. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetav on avaldanud, et tal on mõned tuttavad, kes on kriminaalse taustaga ja kelle poolt võib ta olla mõjutatav, kuid ta on nendega suhtlemise katkestanud. Politsei- ja Piirivalveameti 08.10.2017 otsusega nr 15.3-3.4/20217/7590-1 tunnistati kehtetuks Alexander Bashmakovi elamisluba ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeld Eestisse viieks aastaks. Alexander Bashmakov kinnitas kohtuistungil, et on nõus enda väljasaatmisega ning lisas, et ta võib ka Venemaal elada, peaasi, et koos perega. Kohus leiab, et arvestades Alexander Bashmakovi käitumist karistuse kandmise ajal, tuleb isikule anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. 5 KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Käesoleval ajal on Tartu Halduskohtu menetluses Alexander Bashmakovi kaebus Siseministeeriumi 22.06.2018 otsuse nr 1-24/129 peale, millega Siseministeerium jättis rahuldamata Alexander Bashmakovi taotluse talle kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 määrab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kehtivast haldusaktist tulenevad õiguslikud tagajärjed ei kao ka siis, kui isik on esitanud halduskohtule kaebuse (HMS § 60 lg 1,2; § 61 lg 1). Seega on haldusakt kehtiv ka juhul, kui see kohtus vaidlustatakse. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 16 lg 1 sätestab samuti, et väljasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi. Kuivõrd Politsei- ja Piirivalveamet on teinud Alexander Bashmakovile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mille alusel saadetakse kinnipeetav vanglast vabanemisel Eesti Vabariigist välja Venemaa Föderatsiooni, loobub kohus süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.