Obsah (6)

§ 43§ 35§ 84§ 44§ 70§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-154 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi S. Y. hagi NEOTERIC OÜ vastu töövaidl

) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid antud juhul saab lugeda töölepingu sõlmituks ka suuliselt, kuna töötaja asus tegema tööd, mille tegemist 3 võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest, tööandja lubas töötaja tööle, töötaja allus tööandja juhistele.

§ 43

lg 1, 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kohus lähtub töötasu arvestamisel välismaalaste seaduse (VMS) § 107 lg 1, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Statistikaameti andmetel oli hageja töötamise ajal Eesti keskmine brutokuupalk 1146 eurot. Kohus ei lähtu töötasu arvestamisel poolte vahel 03.11.2017 sõlmitud töölepingust ja lepinguga kokkulepitud töötasust summas 470 eurot kuus, kuna nimetatud lepingu kohaselt pidi töötaja asuma tööle alates 13.11.2017 ning töötama kuni 20.12.2017, so leping puudutab ajaperioodi, mil kostja oli politsei ettekirjutuse kohaselt Eestist lahkunud. Kostja esitatud tööaja arvestusega on tõendatud, et hageja esimene tööpäev oli 11.09.2017 ja viimane tööpäev oli 09.11.2017. 10. Hageja palus välja mõista töötasu alates 11.09.2017 kuni 09.11.2017 kokku summas 2867,80 eurot ja ületunnitöö eest kokku 678,02 eurot. Kuna käesoleval juhul oli poolte vahel suuline tööleping, ei ole kohtul võimalik tuvastada poolte vahel kokkulepitud tingimusi tööaja ja töötasu suhtes, mistõttu lähtub kohus töötaja suhtes

§ 43

sätestatud eeldusest, et töötaja töötas täistööajaga (lg 1) ning töötasu suhtes kehtis VMS § 107 lg 1 ja Statistikaameti avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk 1 146 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on maksnud hagejale töötasu sularahas kokku 2 000 eurot. Eeltoodust ja

§ 43

lg 1 arvesse võttes loeb kohus, et hageja töötas faktiliselt septembris 2017 15 tööpäeva, oktoobris 22 tööpäeva ja novembris 6,5 tööpäeva. 11. Kohus nõustub TVK arvestusega septembrikuu tööpäevade arvestuse osas kuna kostja tööandjana oli kohustatud varustama töötajat / hagejat tööga ning kui kostjal ei olnud võimalik hagejale tööd pakkuda, oli ta kohustatud maksma hagejale keskmist palka vastavalt

§ 35sätestatule.

Kostja ei ole tõendanud ei TVK menetluses ega kohtumenetluses, et hagejale töö andmata jätmise oleks põhjustanud hageja süü. Vastavalt

§ 35

peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tulenevalt VMS § 107 lg 1 pidi kostja maksma hagejale töötasu septembrikuu eest 818, 57 eurot (1146 : 21 x 15), oktoobrikuu eest 1146 eurot ja novembri eest 338, 59 (1146 : 22 x 6,5), seega kokku 2 303, 44 eurot. Kohus ei nõustu tööaja arvestuse osas TVK poolt tehtud arvestusega novembrikuu osas, kuna tööaja tabelist nähtub, et novembris 2017 töötas hageja kokku 7,5 päeva, nendest 6,5 päeva langesid tööpäevadele ja 1 päev puhkepäevale (TVK arvestuse kohaselt töötas hageja kokku 7,5 päeva, nendest 4 päeva langesid tööpäevadele ja 3,5 päeva puhkepäevadele).

§ 84

lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. 4 12. Kostja esitatud tööaja ja töötasu arvestustest nähtub, et hageja töötas ületundidega oktoobris 4 päeva ehk 32 tundi ja novembris 1 päeva ehk 8 tundi, kokku 5 päeva ehk 40 tundi. Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole tõendanud oktoobris ja novembris ületundide hüvitamist vaba aja andmisega, seetõttu tuleb avaldajale töötatud ületunnitöö hüvitada rahas

§ 44

lg 7 alusel.

§ 44

lg l, 6, 7 kohaselt, tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja väitel on 2017.a. oktoobri ja novembri ületundide hüvitamine vaba aja andmisega toimunud poolte kokkuleppel septembris 14-15, 18-19, 21-22, 25-29 ja

1. kuupäevadel. Kostja leiab, et seadus ei välista vaba aja andmist ette ja just nii töötaja ja tööandja kokku leppisid. Vaba aja andmine nähtub kostja arvates tõendina asja materjalidele lisatud tööajaarvestusest. Kohus leiab, et eeltoodud kostja käsitlus ei ole tõsiseltvõetav. Ületundide hüvitamine vaba ajaga enne ületundide tegemist ei ole võimalik ega eluliselt usutav. Ületunnitöö eest tuleb kostjal hüvitada hagejale oktoobris 312, 54 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 4) ja novembris 78,14 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 1), kokku 390,68 eurot.
2. Sularahas makstud töötasu 2000 eurot vastab brutosummale 2 494.92 eurot. Seega on hagejal saamata töötasu (töötasu + ületunnid) ajavahemiku 11.09.2017 kuni 09.11.2017 eest 198,92 eurot (2 303,16 + 390,68 – 2494,92).
3. TVK-le esitatud avalduses palus avaldaja mõista tööandjalt välja puhkusehüvitis 11.09.2017 kuni 09.11.2017.a s.o 5 kalendripäeva eest summas 108,69 eurot. Tööandja on esitanud puhkusehüvitise arvestused 3 kalendripäeva eest summas 128,91 eurot ja kinnitanud, et puhkusehüvitis on välja makstud koos töötasuga. Alates 01.jaanuarist 2012.a tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et hageja tööleping kehtis 60 päeva, seega moodustub puhkusepäevadeks 4,6 kalendripäeva (60 x 0,0767). Kooskõlas

§ 70

lg 1 on töötajal õigus saada

§ 29

lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.

§ 29

lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korrale“, mille §-i 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud, sama korra § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.

1. Kohtule ja TVK-le ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on hagejale koos 2000 euro töötasuga maksnud välja ka puhkusehüvitise, kuigi töötasu arvestustes on välja toodud puhkusehüvitis 3 päeva eest summas 128, 91 eurot. TVK rahuldas avaldaja nõude tema poolt esitatud ulatuses, so summas 108,69 eurot. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid puhkusehüvitise väljamaksmise kohta, samas hagejal on tekkinud õigus puhkusehüvitise saamiseks, s leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud tema poolt esitatud ulatuses, so summas 108,69 eurot. Kohtul ei ole võimalik väljuda hageja esitatud nõude piiridest. Menetluskulude jaotus 5 Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kandnud kulu kokku 200 eurot, sh riigilõiv 75 eurot, tõlkekulu 75 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 6