← Eesti

2-15-105610/11

Obsah (9)§ 3141§ 663§ 314§ 3401§ 659§ 637§ 643§ 172§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-105610 Tsiviilasi OÜ Enal Consult maksekäsu kiirmenetlu

§ 3141

alusel, kuna võlgnik on samas menetluses nimetatud aadressilt varasemalt kinnitanud menetlusdokumendi kättesaamist.

  1. Määruskaebus, menetluse käik 20.07.
  2. a esitas võlgnik Sander Kalm kohtule vastuväite, milles palub tühistada maksekäsk, kuna tal puudub avaldajaga võlasuhe. Kohus luges võlgniku esitatud vastuväite määruskaebuseks ja palus 31.07.
  3. a e-kirja teel võlgnikul täpsustada, millal on võlgnik maksekäsu kätte saanud. Võlgnik nimetatud kirjale ei ole vastanud. 03.09.
  4. a määrusega jättis kohus määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja määruskaebuse esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh kohustas kohus võlgnikku kohtule teatama, millal ta sai kätte maksekäsu kohtumääruse. 09.09.
  5. a esitas võlgnik täiendatud määruskaebuse ja tasus riigilõivu. 10.09.
  6. a edastas kohus seisukoha nõude avaldajale

§ 663lg 3 alusel.

19.09.

  1. a esitas avaldaja e-kirja teel seisukoha määruskaebusele, milles leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 04.10.
  2. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 6 alusel.

08.10.

  1. a määrusega jättis kohus määruskaebuse käiguta ning andis võlgnikule S. Kalm tähtaja (3 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks, s.o teabe esitamiseks, millal ja mil viisil sai võlgnik kätte Pärnu Maakohtu 10.06.
  2. a kohtumääruse, s.o maksekäsu käesolevas tsiviilasjas.
  3. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud esitatud määruskaebusega leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 4.
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 663 lõikele 1 otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puuduseid. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus palunud 31.07.

  1. a e-kirja teel võlgnikul täpsustada, millal on võlgnik 2 maksekäsu kätte saanud. Võlgnik nimetatud kirjale ei ole vastanud. Seega jättis kohtunikuabi 03.09.
  2. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh kohustas kohus võlgnikku kohtule teatama, millal ta sai kätte maksekäsu kohtumääruse. Võlgnik esitas 09.09.
  3. a küll täiendatud määruskaebuse, kuid ei esitanud kohtule teavet, millal on ta käesolevas tsiviilasjas tehtud maksekäsu kätte saanud. 4.
  4. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus 08.10.
  5. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis võlgnikule S. Kalm tähtaja (3 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks, s.o teabe esitamiseks, millal ja mil viisil sai võlgnik kätte Pärnu Maakohtu 10.06.
  6. a kohtumääruse, s.o maksekäsu käesolevas tsiviilasjas. 4.
  7. Kohus luges 08.10.
  8. a kohtumääruse võlgnikule kättetoimetatuks

§ 3141 lg 1-2 alusel 17.10.2018.

a. Seega oli määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 22.10.2018. a. Võlgnik ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud puuduseid määruskaebuses. Kohus on hoiatanud määruskaebuse esitajat, et kui ta kohtu määratud tähtpäevaks puudust ei kõrvalda, võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata. 4.4.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 637

lg 2 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

§ 643

lg 1 järgi jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kohus sisuliselt alustanud määruskaebuse menetlemist vaatamata asjaolule, et määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kõiki 03.09.

  1. a määruskaebuse käiguta jätmise määruses välja toodud puuduseid määruskaebuses ning on edastatud määruskaebuse seisukoha võtuks avaldajale 10.09.
  2. a. 4.
  3. Käesolevas asjas on tehtud maksekäsk 10.06.
  4. a, kuid määruskaebuse esitaja on pöördunud kohtusse alles 20.07.
  5. a.

§ 663

lg 1 alusel tuleb kohtul kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole määruskaebuse esitaja esitanud kohtule teavet, s.o millal võlgnik on vaidlustatava kohtumääruse, s.o 10.06.

  1. a maksekäsu kätte saanud. Kohus on käesolevas tsiviilasjas teinud päringu kohtutäiturile E. Vilippus, kes vastas kohtule, et võlgnik on kohtutäituriga esmakordselt ühendust võtnud 29.08.
  2. a ning esitas maksegraafiku avalduse täiteasjas nr *, mille täitedokumendiks on 10.06.
  3. a maksekäsk käesolevas tsiviilasjas. Peale kõnealust kuupäeva (29.08.
  4. a) on võlgnik regulaarselt kohtutäituri bürooga suhelnud ning täitemenetluses on tasutud 1793,59 eurot. Tasumised on toimunud osaliselt vabatahtlike maksetena ja töötasu aresti teel. Kohtu hinnangul ei kasuta määruskaebuse esitaja käesoleva tsiviilasja menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. 4.
  5. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna võlgnik ei ole vaatamata korduvatele nõudmisetele esitanud kohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks vajalikke andmeid, s.o millal võlgnik on 10.06.
  6. a maksekäsu käesolevas tsiviilasjas kätte saanud, siis esinevad määruskaebuse läbi vaatamata jätmise alused vastavalt

§ 3401

lõikele 1 ja

637 lõikele 2. 3 4.7.

§ 659

ja § 643 lg 1 kohaselt võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. 4.8. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna käesolevaga jätab kohus määruskaebuse läbi vaatamata, siis tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta

§ 168lg 2 alusel määruskaebuse esitaja Sander Kalm kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja menetluskuluks määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 90 eurot, mis jätta määruskaebuse esitaja enda kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja määruskaebuse menetlemisega seoses menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.