2-18-8978 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2018. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8978 Tsiviilasi Jxxxxx Axx võlgade
§ 371
lg.2 p.2 alusel jätab kohus esitatud avalduse menetlusse võtmata.
§ 371
lg.2 sätestab: kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, … kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p.2). Kohus tegi kindlaks, et võlgnik Jxxxxx Axxx on varalised kohustused peamiselt järgmised: Jõgeva Maakohtu 30.11.1999.a. otsusega süüdi tunnistatud KrK § 143 lg.1 p.1-1 ja lg.2 järgi, KrK § 148-1 lg.2, lg.4, järgi, süüdi tunnistatud KrK § 148 -4 lg.1, § 148-2 ja § 148-5 lg.1 järgi 2 ja mõistetud karistus. KrK § 143 lg.2, p.1-1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate süütegudega on võlgnik tekitanud varalise kahju 31 füüsilisele isikule, mille tõttu on võlgnikult nende isikute kasuks mõistetud välja kahjuhüvitis. Nende kahjuhüvitiste sissenõudmiseks toimuvad täitemenetlused. Kohtutäitur Janek Pool esitatud andmete alusel on sellest täitedokumendist tulenevate võlgade jääk seisuga 31.08.2018 kokku 17 013,53 eurot, millest põhinõude (kahjuhüvitiste nõue) jääk on 16 167,85 eurot ja täitekulude jääk 845,68 eurot. Veel on võlgnik Jxxxxx Axxxx varalised kohustused Omaraha OÜ, IPF Digital Estonia OÜ ja Ferratum Bank ees, kokku võlasumma kohtule avalduse esitamise ajal umbes 4100 eurot. Nende võlgade ümberkujundamist võlgnik ei taotle. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 sätestab: lg.1- Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel.
(2)Üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses järgmiste nõuete puhul: 1) elatisnõuded; 2) tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Seega oleks võlgniku võlga summas 16 167,85 eurot, mida ta soovib ümber kujundada, võimalik ümber kujundada üksnes täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega väljamõistetud võlga on täidetud alates aastast 2005 (täitemenetluste alustamise aasta). Seega on seni selle võla täitmine toimunudki täitmise tähtaega pikendades ja osade kaupa täites. Ka edaspidi ei oleks see muul viisil võimalik, kohustuste vähendamine selle võla puhul kõne alla ei tule. Võla ümberkujundamisel tuleks võlgnikul esitada võlausaldajatele vastuvõetav võla tasumise tähtaeg ja igakuiselt (kvartaalselt vms) tasutavad summad. Selline ettepanek võlgnikul vahendite puudumise tõttu puudub. Seega ei anna võlgade ümberkujundamise menetlus võlgnikule tulemust, mida ta soovib- vabaneda kriminaalasjas tehtud otsusega väljamõistetud võlgade tasumisest. Kaaludes, kas võlgniku jaoks oleks otstarbekas alustada pankrotimenetlust, leiab kohus, et ka see ei ole lahendus, mis võlgnikule soovitud tulemuse annaks. Pankrotimenetluse raames võetakse võlgniku maksevõime hindamisel arvesse kõik temal olevad võlad, s.h. võlad ka neile võlausaldajatele, millega võlgnik arvab toime tulevat väljaspool menetlusi. Ka pankrotimenetluse raames- kui algatatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus- on võlgnikul kohustus teha eraldisi ja igaaastaseid väljamakseid võlausaldajatele. Käesolevaks ajaks on ka teadmata, kas võlgnik on valmis täitma Pankrs § 173 lg.1 nimetatud kohustusi ja sellekohast kinnitust kohtule andma. PankrS § 176 lg.2 sätestab: võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole ka pankrotimenetluse raames ja tagajärjel võlgnikul Jxxxxx Axx võimalust vabaneda kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse alusel väljamõistetud kahjuhüvitiste maksmisest. See tähendab, et ka pankrotimenetlus ei anna võlgnikule soovitud tulemust. Kohus kontrollis JxxxxxxAxxx võlgade sissenõutavust ja nende võimalikku aegumist. Võttes aluseks TsÜS § 157 lg.1, Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 lg.4 sätted, Riigikohtu lahendites 3-2-1-116-16 ja 3-2-1-141-13 väljendatud seisukohad, on Jxxxxx Axxxvõlgade (mis tulenevad kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest) aegumise tähtaeg saabumas 3 1.märtsil 2021.a. (Riigikohus: Enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema kümne aasta pikkune ja 1. märtsil 2021 lõppev aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi). Seega ei ole JxxxxxxAxxx enne selle tähtaja saabumist võimalust vabaneda õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest enne viidatud tähtaega. Kuna Jxxxxx Axxxvabanemine temal lasuvatest kohustustest ei ole Jxxxxx Axx soovitud menetluse läbi võimalik, jätab kohus
§ 371lg.2 p 2 tuginedes Jxxxxx Axx avalduse menetlusse võtmata.
Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg.1 järgi võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Kohtule teadaolevalt on asjas üks menetluskulu- võlgniku tasutud riigilõiv 10 eurot.
§ 168
lg.1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.
§ 150
lg.1 p.2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.
§ 150
lg.4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus.
§ 150
lg.6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega jätab kohus menetluskulud Jxxxxx Axx kanda. Kui JxxxxxxAxx soovib tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb tal esitada kohtule sellekohane avaldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 4