← Eesti

2-10-55382/40

Obsah (13)§ 306§ 702§ 704§ 210§ 456§ 415§ 707§ 307§ 67§ 58§ 171§ 190§ 179

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-55382 Määruse kuupäev Tartu, 17. detsember 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Dan

) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.

§ 306

lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

§ 306

lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, samuti kohtuotsuse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Maakohus on toimiku hävitanud. Kostjale ei toimetatud kätte hagiavaldust, hagi menetlusse võtmise määrust ega tagaseljaotsust. E-toimikus ei ole hagiavaldust ning puuduvad andmed hagi ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kättetoimetamise kohta. Puuduvad andmed, et maakohus oleks teinud kõik endast oleneva (sh tähitud kirja saatmine kostja elukoha aadressile; tõendite kogumine politseiasutuselt ja valla- või linnavalitsuselt, et selgitada välja kostja elukoha aadress; järelepärimiste tegemine selles küsimuses) kostja kohtusse kutsumiseks ja tagaseljaotsuse kättetoimetamiseks. Kostjale ei tagatud ausat õigusemõistmist (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15) ja kohtus ärakuulamisõigust (PS § 24). Kostjal ei olnud objektiivset võimalust menetluses osaleda: tutvuda asja materjalide, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada ise tõendeid ja argumente (Riigikohtu

  1. septembri
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-15, p 14;
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08, p 14.1). PS § 24 lg-s 2 ette nähtud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on seadusereservatsioonita põhiõigus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. mai
  6. a otsus haldusasjas nr 3-4-1-31-15, p 39), mis tähendab, et selle riive saab olla õigustatud üksnes teiste põhiõiguste või muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks (Riigikohtu üldkogu
  7. aprilli
  8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-15, p 30). Kostja jäeti ilma õigusest kohasele kohtumenetlusele, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 lg 1 esimese lause kohaselt peab 2

(6)2-10-55382 asja arutamine olema õiglane. Õigus õiglasele kohtumenetlusele hõlmab õigust olla kohtus ära kuulatud, õigust võtta menetlusest isiklikult osa ning õigust tutvuda asja materjalidega. Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (

§ 702

lg 2 p 2), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi tegelikust kättetoimetamisest, mitte lahendist teadasaamisest (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11). Kostja sai maakohtu
  3. märtsi
  4. a tagaseljaotsusest teada
  5. märtsil 2018, kui sai kätte kohtutäituri lihtkirja kostja elukoha aadressil. Lihtkirjas oli
  6. märtsi
  7. a sissetuleku arestimise akti muutmine täiteasjas nr 031/2011/
  8. Nimetatud dokumendi järgi oli täitemenetluse algatamise aluseks maakohtu
  9. märtsi
  10. a tagaseljaotsus. Maakohtu
  11. märtsi
  12. tagaseljaotsuse ja
  13. märtsi
  14. a sissetuleku arestimise akti kättetoimetamine on uued asjaolud

§ 702lg 1 mõttes.

Kostja ei teadnud varem neis sisalduvat infot ning seega järgis

§ 704lg-tes 1 ja 3 sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaega.

  1. Maakohus vastas Riigikohtu toimiku nõudele, et tsiviilasja nr 2-10-55382 pabertoimik on hävitatud. Maakohus edastas jõustumismärkega maakohtu
  2. märtsi
  3. a tagaseljaotsuse (selle järgi jõustus vaidlusalune tagaseljaotsus
  4. aprillil 2011).
  5. Julianuse Õigusbüroo edastas Riigikohtule hageja
  6. aprilli
  7. a kinnituse nõude loovutamise kohta. Viidatud kinnituse kohaselt sõlmisid hageja kui loovutaja ja Osaühing Aktiva Finants (Aktiva Finants) kui loovutuse saaja
  8. märtsil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel läksid loovutuse saajale üle loovutaja praegusest tsiviilasjast tulenevad nõuded kostja kui võlgniku vastu.
  9. Tulenevalt eeltoodust küsis Riigikohus, kas Aktiva Finants soovib astuda menetlusse hagejana senise hageja asemel ning kas senine hageja ja kostja on nõus Aktiva Finantsi menetlusse astumisega hagejana senise hageja asemel (

§ 210lg-d 2 ja 3).

Aktiva Finants andis Riigikohtule teada, et soovib astuda menetlusse hagejana senise hageja asemel. Mh märkis Aktiva Finants, et hageja kui loovutaja ja Aktiva Finants kui loovutuse saaja sõlmisid

  1. märtsil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel läksid loovutuse saajale üle loovutaja praegusest tsiviilasjast tulenevad nõuded kostja kui võlgniku vastu. Hageja oli nõus, et Aktiva Finants astub menetlusse hagejana tema asemel. Kostja ei andnud nõusolekut Aktiva Finantsi menetlusse astumiseks hagejana senise hageja asemel.
  2. Aktiva Finants esitas
  3. oktoobril 2018 hageja õigusjärglasena Riigikohtule avalduse, milles palus Aktiva Finantsi kaasata menetlusse kolmanda isikuna õiguseelneja ehk hageja poolel (

§ 210

lg 3 teine lause, § 215 lg 1), kuna kostja ei andnud nõusolekut Aktiva Finantsi menetlusse astumiseks hagejana senise hageja asemel. Hageja oli nõus, et Aktiva Finants astub menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kostja ei andnud nõusolekut Aktiva Finantsi kolmanda isikuna kaasamiseks. Riigikohus kaasas

  1. novembri
  2. a määrusega Aktiva Finantsi menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel.
  3. Aktiva Finants palub
  4. oktoobri
  5. a seisukohas jätta teistmisavalduse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Aktiva Finants teatas, et omandas
  6. märtsi
  7. a nõude loovutamise lepinguga nõude kostja vastu ning edastas Riigikohtule ka hageja teatise nõude loovutamise kohta. Aktiva Finants ei nõustunud, et 3

(6)2-10-55382 kostja sai
  1. märtsi
  2. a otsusest teada alles
  3. märtsil
  4. Hageja andis
  5. märtsil 2011 vaidlusaluse kohtuotsuse kohtutäiturile täitmisele ning kohtutäitur alustas täitemenetlust. Kohtutäitur tegi kostjale
  6. aprillil 2015 nõude esitada vara nimekiri. Kohtutäiturile saadeti
  7. aprillil 2014 vastus ehk varade nimekiri, mille kostja oli käsitsi allkirjastanud. Kohtutäitur esitas
  8. oktoobril 2015 kohtule avalduse kinnitada vara nimekiri vandega. Harju Maakohus võttis
  9. oktoobril 2015 tsiviilasjas nr 2-15-14629 tehtud määrusega avalduse menetlusse. Viidatud tsiviilasjas sai kostja menetlusdokumendid (kohtutäituri
  10. oktoobri
  11. a avalduse koos lisadega, sh maakohtu
  12. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud tagaseljaotsuse ja
  13. oktoobril 2015 tsiviilasjas nr 2-15-14629 tehtud menetlusse võtmise määruse) allkirja vastu isiklikult kätte
  14. novembril
  15. Seega sai kostja maakohtu
  16. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud tagaseljaotsusest teada vähemalt alates
  17. aprillist 2014, kui kostja edastas allkirjastatud varade nimekirja. Kohtutäituri
  18. aprilli
  19. a vara nimekirja nõudes oli esitatud info vaidlusaluse kohtuotsuse kohta (kuupäev, tsiviilasja nr ja sissenõudja). Kostjale toimetati
  20. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud tagaseljaotsus kätte
  21. novembril 2015 ning see info on nähtav ka tsiviilasja nr 2-15-14629 e-toimikust. Teistmisavaldus tuleb esitada kahe kuu jooksul alates teistmise alusest teadasaamisest (

§ 704lg 1).

Kostja oleks pidanud teistmisavalduse esitama hiljemalt

  1. juunil
  2. Alternatiivselt oleks kostja pidanud olukorras, kus ta ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud, esitama teistmisavalduse hiljemalt
  3. jaanuaril 2016 (teistmisavalduse esitamise tähtaega arvutatakse isikule lahendi tegelikust kättetoimetamisest).
  4. Kostja jäi
  5. novembril 2018 esitatud lõplikes seisukohtades teistmisavalduses esitatud seisukohtade juurde. Mh märkis kostja, et ei ole tõendeid, et kostjale toimetati tsiviilasjas nr 2-10-55382 kätte kõik vajalikud menetlusdokumendid.
  6. Hageja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustub Aktiva Finantsi seisukohtadega ning leiab, et kostja teadis maakohtu
  7. märtsi
  8. a tagaseljaotsusest oluliselt varem, kui kostja teistmisavalduses väidab. E-toimiku andmetel toimetati vaidlusalune tagaseljaotsus kostjale isiklikult allkirja vastu kätte
  9. novembril
  10. Seega tuli kostjal teistmisavaldus esitada hiljemalt
  11. jaanuaril
  12. Kostja ei järginud teistmisavalduse esitamisel

§ 704lg-s 1 sätestatud tähtaega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Teistmisavalduse saab esitada pärast lahendi jõustumist (

§ 702

lg 1, § 704 lg 1 esimene lause).

§ 456

lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

§ 415

lg 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 415

lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

§ 415

lg 2 esimese lause järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Maakohus vastas Riigikohtule, et tsiviilasja nr 2-10-55382 pabertoimik on hävitatud. Kolleegium märgib, et ka KIS-st ei nähtu infot menetlusdokumentide ja kohtuotsuse kättetoimetamise kohta tsiviilasjas nr 2-10-55382. Kuigi

§ 707lg 1 järgi peab teistmisavalduse esitaja märkima 4

(6)2-10-55382 tõendid, mis tõendavad teistmise alust, ei ole kostjal võimalik tõendada negatiivset asjaolu (st seda, et talle ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt, mh ei toimetatud kätte hagiavaldust, hagi menetlusse võtmise määrust ega tagaseljaotsust). Kolleegiumi hinnangul tuleb juhul, kui ei ole võimalik kontrollida, kas kostja väited, et talle ei teatatud menetlusest seaduse kohaselt, on õiged, leida, et esineb

§ 702lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus.

Praeguses asjas viitas aga Aktiva Finants, et tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud maakohtu

  1. märtsi
  2. a tagaseljaotsus toimetati kostjale tsiviilasjas nr 2-15-14629 allkirja vastu isiklikult kätte
  3. novembril
  4. Kolleegium selgitab, et KIS-st nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-14629 toimetati kostjale
  5. novembril 2015 isiklikult kätte avaldus, mille lisaks oli mh
  6. märtsil 2011 tsiviilasjas nr 2-10-55382 tehtud maakohtu tagaseljaotsus. Seega toimetati vaidlusalune tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-15-14629 kostjale eelnimetatud ajal vähemalt

§ 307lg 3 mõttes kätte.

Kostja ei toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust kaja esitamise tähtaega

§ 67

lg 1 alusel ennistada, ning lisaks on

§ 67

lg 2 järgi võimalik tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega on möödunud ka tähtaeg, mille jooksul kostjal oleks olnud võimalik kaja esitamise tähtaja ennistamist taotleda. Eelnevast tulenevalt jõustus kolleegiumi hinnangul vaidlusalune tagaseljaotsus, kui selle kostjale kättetoimetamisest oli möödunud 30 päeva, st 9. detsembril 2015. 14. Kuna teistmise alusena on kostja tuginenud

§ 702

lg 2 p-le 2, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaja määramisel lähtuda

§ 704

lg 1 teisest lausest ning teistmisavalduse kahe kuu pikkune esitamise tähtaeg hakkas kulgema päevast, millal kostjale vaidlusalune tagaseljaotsus kätte toimetati. Kuigi

§ 704

lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid

§ 702

lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase

§ 702lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul (Riigikohtu 14.

novembri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-16, p 7;
  2. detsembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11). Kuna kostja sai tagaseljaotsuse kätte
  4. novembril 2015 ja esitas teistmisavalduse
  5. mail 2018, ei järginud kostja kolleegiumi hinnangul

§ 704

lg 1 teisest lausest tulenevat teistmisavalduse esitamise kahekuulist tähtaega, mistõttu teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. 15. Kolleegium märgib lisaks, et

§ 58

lg 2 järgi säilitatakse toimikut ja selles sisalduvaid menetlusdokumente pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik menetlusosaliste või muude isikute huvides või avalikes huvides. Kolleegium leiab, et kohtutoimiku säilimine (kas digitaalselt või paberkandjal) tuleb tagada vähemalt nii kaua, kui

§ 704lg 3 teise lause järgi on maksimaalselt võimalik esitada teistmisavaldus.

Seda eriti tagaseljaotsusega lahendatud asjades, kus vastaspool ei ole menetluses osalenud. Riigikohtul peab olema võimalik kontrollida

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise aluste esinemist.

  1. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja Urmas Arumäe esitas Riigikohtule
  2. septembril 2018,
  3. oktoobril 2018 ja
  4. oktoobril 2018 taotlused, mille kohaselt palub kostjale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ-le mõista riigieelarvest välja koos km-ga 660 eurot (11 tundi × 50 eurot × 1,2). Kostja esindaja palub ühtlasi suurendada tasu piirmäära 10% võrra. Riigi õigusabi osutamiseks kulus kokku 11 tundi ning see oli seotud järgmiste toimingutega: asja perspektiivikuse hindamine 0,5 tundi; kliendiga kohtumine 1,5 tundi; kohtunõudele vastamine 0,5 tundi; tutvumine maakohtu tagaseljaotsusega ja kohtule päringu koostamine asja materjalide avamise kohta 0,5 tundi; kohtu külastus kohtult saadud teate tõttu toimiku hävitamise kohta ja asja 5

(6)2-10-55382 perspektiivi hindamine uute asjaolude tõttu 1 tund; kliendiga kohtumine (teistmise tähtaja arvutamine), päringu saatmine täiturile tähtaegade ja kättetoimetamise kohta 1 tund; teistmisavalduse koostamine, vormistamine ja kohtule koos tõenditega saatmine 5 tundi; vastaspoole seisukoha ja mahukate tõenditega tutvumine ja kliendile edastamine koos selgitustega, kliendiga suhtlemine 1 tund. Kolleegium leiab, et kostja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri
  1. juuli
  2. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 14 alusel osaliselt rahuldada. Kolleegium leiab, et arvestades teistmisavalduse mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja tegeles asja sisuga ning hindas menetluse perspektiivi ka eelnevate toimingute raames, on teistmisavalduse koostamise, vormistamise ja kohtule koos tõenditega saatmisega seotud riigi õigusabi kulu põhjendatud ja vajalik 3 tunni ulatuses. Seega oli kostjale osutatud riigi õigusabi põhjendatud ja vajalik 9 tunni ulatuses. Määruse nr 16 § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Seega on praeguses asjas kostja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest (ilma km-ta) 450 eurot (9 tundi × 50 eurot). Kolleegium jätab rahuldamata kostja esindaja taotluse suurendada tasu piirmäära, kuna eelnevast nähtuvalt ei ületa põhjendatud ja vajalik riigi õigusabi tasu määruse nr 16 § 10 lg-s 3 sätestatud piirmäära. Kolleegium määrab kostja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 540 eurot (9 tundi × 50 eurot × 1,2). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
  3. Kuna teistmisavaldus jääb rahuldamata, jätab kolleegium

§ 171lg 1 alusel teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda.

Hageja ja Aktiva Finants ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul Riigikohtule menetluskulude nimekirja, seetõttu jäävad nende võimalikud teistmismenetluse kulud kindlaks määramata ning menetluskulude kindlaksmääramist ei ole võimalik enam taotleda maakohtult. 18. Riigikohus rahuldas 2. augusti 2018. a määrusega kostja teistmisavalduse esitamiselt 102 euro 76 sendi suurusest kautsjonist vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.

§ 190

lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kolleegium leiab, et kostjalt tuleb riigituludesse mõista 102 euro 76 sendi suurune kautsjon, mille tasumisest kostja oli vabastatud. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse mõista ka kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 540 eurot. Seega tuleb kostjal kokku riigituludesse tasuda 642 eurot 76 senti. Kolleegium leiab, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb kostjal

§ 190

lg 7 järgi raha riigituludesse tasuda kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

§ 179

lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Peeter Jerofejev Henn Jõks Tambet Tampuu 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.