Obsah (4)

§ 76§ 184§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-1189 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg 29. november 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1189 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaa

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Ranner Kausile Viru Maakohtu 12.04.2016.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1189 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Ranner Kausi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Ranner Kausile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 12.04.2016. a otsusega on Ranner Kaus süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 19.06.

1. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 6 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Ranner Kausi lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 23.01.
2. a. Harju Maakohtu 06.06.
3. a määrusega vabastati Ranner Kaus karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.08.
4. a. Ranner Kaus allutati katseajal
5. kuuks käitumiskontrollile ning kohustati järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2, 4 alusel määrati Ranner Kausile lisakohustustena pöörduda vanglast vabanemisel 2 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 22.06.

1. a. 25.10.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Ranner Kausi kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Ranner Kausi mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust täitmisele. Ranner Kaus on rikkunud käitumiskontrolli perioodil kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja elektroonilise valve ajakava. Erakorralise ettekande kohaselt paigaldati elektrooniline valveseade Ranner Kausile 12.07.
3. a. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib senist kriminaalhooldust hinnata rahuldavaks. Ranner Kaus on püüdnud jälgida talle koostatud elektroonilise valve ajakava ja käis psühhiaatri vastuvõtul Tartus 29.08.
4. a, mille kohta esitas ametnikule tõendi. Psühhiaatri hinnangul puuduvad isikul kaebused ja viited psüühikahäirele, mis vajaksid ravi. Ranner Kausiga on kokku lepitud, et 4 kuu pärast pöördub ta uuesti psühhiaatri poole (vajadusel varem). Kohustust mitte tarvitada alkoholi ja omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, senistel kontrollimisel tuvastatud ei ole. Ranner Kaus andis teada, et pärast elektroonilise valveseadme paigaldamist alustab töötamisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxt alates 24.07.
5. a. Ametnik koostas ajakava, kuid töösuhe lõppes 26.07.
6. a. Põhjused töösuhte lõppemisest jäid ebamääraseks ja selgusetuks. 27.07.
7. a esitas Ranner Kaus ametnikule töölepingu, millest on näha, et alustas töötamisega xxxxxxxxxxxx teraviljaoperaatori ametikohal. Töötamine jäi lühiajaliseks seoses hooajast tingitud eripäradega ning 17.08.
8. a esitas Ranner Kaus avalduse, milles palus luba töökoha vahetamiseks. Alates 17.08.
9. a alustas töötamisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxs ehituse abitöölise ametikohal. Tööleping oli sõlmitud tähtajalisena kuni 21.10.
10. a. Perioodil 07.08.
11. a - 09.08.
12. a leidis aset intsident, mis oli seotud rihma rikkumisega, mille asjaolusid selgitasid Tartu Vangla nooremametnik ja kriminaalhooldusametnik. Nooremametniku hinnangul käidi rihma rikkumise asjaolusid 09.08.
13. a kodus kontrollimas. Rihma kinnitus tehti korda ning vaadates seda rihma ja klambrit võis kinnitada, et see ei ole pahatahtlikult kangutatud. Muukimise jälgi ei tuvastatud ning Ranner Kaus lubas edaspidi tööl olles olla ettevaatlikum. Ranner Kausi seletusest selgub, et 07.08.
14. a kell 13.53 oli tööl viljakuivatis Eskus. Kuna töö iseloom oli liikuv ja sisaldas pidevat trepist üles alla liikumist ja trepid olid väga järsud ning metallist, siis trepist alla tulles tõmbas jalavõru kinnituskohast lahti. Edaspidiselt lubas olla valvsam ja tähelepanelikum. Samuti teavitas koheselt kriminaalhooldajat juhtunust. 2 14.09.
15. a registreerimiskohustuse täitmise ajal andis Ranner Kaus teada, et alates 21.09.
16. a peab minema Tartusse arestimajja määratud väärteokorras saadud karistust (15 päeva) ära kandma. Selleks päevaks, s.o 21.09.
17. a lepiti kokku elektroonilise valveseadme eemaldamine kuni Ranner Kaus viibib Tartus arestimajas. Ranner Kaus vabanes Tartu arestimajast 06.10.
18. a ning vastavalt kokkuleppele pidi ta minema kohe koju xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tartu Vangla nooremametnikud paigaldasid isikule elektroonilise valveseadme 07.10.
19. a läbiviidud kodukülastuse ajal. 11.10.
20. a kell 16.23 laekus kriminaalhooldusesse telefonikõne anonüümselt helistajalt (telefoninumber oli varjatud). Anonüümse helistaja sõnul käis Ranner Kaus 06.10.
21. a õhtul Puhu Ristis asuvas Olerexi tanklas (Ranner Kaus vabanes arestist 06.10.
22. a). Elektrooniline valveseade paigaldati 07.10.
23. a. Anonüümse helistaja sõnul käis Ranner Kaus (kes on allutatud elektroonilisele valvele) veel 11.10.
24. a Olerexi tanklas, mis asub Puhu Ristis. 17.10.
25. a kell 12.04 teostasid kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxx koos piirkonna politseiga xxxxxxxxxxx Ranner Kausi elektroonilise valve ajakava kontrolli asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tallu). Ametnik kohtus kontrolli käigus tööandja xxxxxxxxxxxx, kelle sõnul tuli Ranner hommikul tööle, kuid 17.10.
26. a kell 12.04 Ranner Kausi tööobjektil ei olnud. Tööandja sõnul vestles Ranner Kaus enda tütarlapsega telefonis ja toimus vaidlus. Tööobjektil ei olnud märgata ja kuulda telefonivestlust. Tööandja sõnul ei ole ta Ranneri „lapsehoidja“. Piirkonnapolitsei sõnul oli tööobjektil xxxxxxxxxx, kes on kriminaalkorras karistatud. Ranner Kaus ei tohi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Tööobjektil fikseeriti alkohoolse joogi taara olemasolu. Elektroonilise valve ajakavast lähtudes pidi Ranner Kaus olema tööobjektil ja lõunatama samuti tööobjektil. Ametnik vormistas elektroonilise valve ajakava täitmise kontroll lehe, mille tööandja xxxxxxxxxxallkirjastas. Ametnik palus tööandjal Ranner Kausil telefonivahendusel ühendust võtta kriminaalhooldusametnikuga. Ranners Kaus täitis registreerimiskohustuse 19.10.
27. a kokkulepitud ajal kell 10.
28. Ranner Kaus oli eelnevalt 17.10.
29. a ametnikku e-posti vahendusel teavitanud, et plaanis on töökoha vahetus. Ranner Kaus on teinud omale firma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning soovib alustada ettevõtlusega. Ametnik võttis Ranner Kausilt kirjalikud seletused toimepandud rikkumistest. Täpsustatud Ranner Kausi planeeritav töö sisu ja tööaeg ning töötegemise koht (Adaxxxxxxxxxxxxxxlnevalt saadetud meilist on näha, et mingil põhjusel soovib igapäevaseks tööpäeva pikkuseks 13 tundi, põhjendades seda hooajalise töö iseloomuga (rehvivahetus). Selgus, et Adaveres, xxxxxxxxxxxraaži omaniku nime täpselt ei teadnud ja ebaselgeks jäi kas garaažiomanik üldse teab, et tema boksi soovitakse kasutada ärilistel eesmärkidel, sest üürilepingut antud pinna kasutamiseks ametnikule esitatud ei ole. Ranner Kausi sõnul on tal omanikuga suusõnaline kokkulepe. Ametnik selgitas veel kord, et kriminaalhoolduse ajal tuleb oma töötamist jt tegevusi tõendada esitades kirjalikult vajaliku dokumentatsiooniga. 06.10.
30. a ja 11.10.
31. a nähti Ranner Kausi liikumas Puhu ristis asuvas Olerexi tanklas. Oma seletuses annab teada, et ostis tanklast suitsu ja ilmselt nähti teda seal liikumas. Kui ametnik tundis huvi, kas Olerexi tankla külastus on ajakavas sees, siis Ranner Kaus tunnistas, et ei ole. 17.10.
32. a oma varasemat koju jõudmist põhjendab, et oli ärritav päev ning firma omanikul oli Põltsamaa Decorasse asja. 17.10.
33. a kell 12.04 teostati elektroonilise valve ajakava kontroll, kuid isikut ei viibinud määratud kohas Adaveres Maie talus. Ametnik esitas 23.10.
34. a Maksu- ja Tolliametile teabenõude, milles palus väljastada Maksukorralduse seaduse § 29 p 47 alusel töötajate registrist väljavõtte selgitamaks Ranner Kausi töötamisi. 25.10.
35. a Maksu-ja Tolliameti vastusest selgub, et kriminaalhoolduse ajal on Ranner Kaus töötanud perioodil 27.07.
36. a - 18.08.
37. a xxxxxxxxxxxx ja 3 xxxxxxxxxxxxus. Registreeritud on töötamine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxst alates 20.10.
38. a. Puuduvad andmed, et Ranner Kaus oleks töötanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxt, mis oli märgitud vabanemisjärgseks töökohaks. Kohus arutas erakorralist ettekannet 26.11.
39. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Alternatiivsena pakkus kriminaalhooldusametnik välja elektroonilise valve pikendamise 2 kuu võrra. Ranner Kaus ei soovi karistuse täitmisele pööramist ning leiab, et elektroonilise valve pikendamine paneks ohu alla tema uue potentsiaalse töökoha. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Ranner Kausi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Ranner Kaus elektroonilise valve ajakava kokku kolmel korral, s.o 06.10.

1. a, 11.10.
2. a ja 17.10.
3. a. Ranner Kaus on 06.10.
4. a ja 11.10.
5. a rikkumisi põhjendanud Olerex AS-ist suitsu ostmisega. 17.10.
6. a rikkumise kohta selgitas Ranner Kaus, et ta tegi tööd xxxxxxxxxxxxx talus, enne lõunat suhtles telefoni teel kõrgendatud toonil endise tüdrukuga ja kuna xxxxxxxxx palus tal hoovis mitte lõuata, otsustas ta veidi jalutada mööda metsaäärt. Samal ajal teostati objektil elektroonilise valve kontroll. Ranner Kaus väidab, et nägi patrullautot ja 4 minuti jooksul oli neile ka helistanud. Ranner Kaus ei osanud arvata, et käidi teda otsimas. Kohtu hinnangul ei ole Ranner Kausi poolt väljatoodud põhjendused aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Siinkohal peab kohus äärmiselt oluliseks, et Ranner Kaus ei ole esmakordselt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud ja seda elektroonilise järelevalve alla. Nimelt vabastati Ranner Kaus Viru Maakohtu 13.01.
7. a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-6404 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaegselt. Ranner Kausil tuli teiste kohustuste hulgas täita kohustust alluda elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul. Kuigi elektrooniline valve kulges Ranner Kausil rikkumisteta, tuli sellele vaatamata Tartu Maakohtu 08.05.
8. a määrusega Ranner Kausi ärakandmata karistus pöörata täitmisele, kuna Ranner Kaus rikkus talle määratud kohustusi (registreerimiskohustust, ei elanud alalises elukohas, vahetas elukohta ilma loata, rikkus korduvalt narkootikumide tarvitamise keeldu). Lisaks pani Ranner Kaus toime katseajal uued narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süüteod (detsembris
9. a). Arvestades seega ainuüksi Ranner Kausi varasemaid teadmisi ja kogemusi elektroonilise valve ning kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmise kohta, ei pea kohus adekvaatseteks Ranner Kausi põhjendusi elektroonilise valve ajakava rikkumiste kohta. Ranner Kaus oli täielikult teadlik sellest, milline on tema elektroonilise valve ajakava ning kus ja mis kell ta selle järgi oleks pidanud viibima. Ajakava väliseid liikumisi Ranner Kaus teha ei tohtinud ja see on talle ka täielikult teada. Sellele vaatamata on Ranner Kaus teinud ajakava väliseid liikumisi ja seda korduvalt. Lisaks on politsei sõnul 17.10.
10. a Ranner 4 Kausi tööobjektil viibinud ka kriminaalkorras karistatud isik xxxxxxxxxxx Kohus on aga keelanud Ranner Kausil suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Ranner Kausi puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Ranner Kausi suhtumise tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Ranner Kaus on käesolevaks ajaks viibinud vabaduses 4 kuud (sellest 15 päeva kandnud karistusena aresti) ja ta on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Kohus peab ennekõike elektroonilise valve ajakava rikkumisi rasketeks ja seda põhjusel, et elektroonilisele valvele allumine oli eelduseks, et Ranner Kausi üldse tingimisi enne tähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada (arvestades ärakantud karistusaega). Seega on äärmiselt oluline, et Ranner Kaus täidaks talle määratud ulatuslikke liikumispiiranguid korrektselt ja nõuetekohaselt. Lisaks arvestab kohus Ranner Kausi varasemat elukäiku, millest tulenevalt on Ranner Kausil piisavad teadmised ja kogemused selle kohta, kuidas nõuetekohaselt kohtu poolt määratud kohustusi täita ja tagajärgedest, mis kaasnevad sellega, kui kohustused jäävad täitmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Ranner Kausi ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul puudub Ranner Kausil siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Ranner Kausi suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Ranner Kausi suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb pöörata täitmisele Ranner Kausi Viru Maakohtu 12.04.
11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuu 27 päeva. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Ranner Kausile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5