§-st 489 lg 2 paluvad pooled, et kohus kinnitaks käesoleva maksegraafiku maksekäsuga ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-18-124417 menetluse võlgniku vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse osas. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud avaldusega maksegraafiku kinnitamiseks (kokkuleppega), leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud maksegraafiku (kokkuleppe) kompromissina kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 21.11.2018. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 486 lg 1 p 1 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Kuna avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele, tulnuks avaldajal (hagejal) esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus, et kohus saaks asja edasi menetleda hagimenetluses. Avaldaja (hageja) lepingulise esindaja ja kostja vahel on kirjalikult sõlmitud kokkulepe maksete tasumiseks maksegraafiku alusel, mis on esitatud kohtule 23.11.2018. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse ja menetluskulude tasumise osas. Kohus lähtub käesolevaga
lõikest 4 - kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled palusid juhindudes
§-st 489 lg 21, et kohus kinnitaks maksegraafiku maksekäsuga ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-18-124417 menetlus võlgniku vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse osas. Maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud 21.11.2018 määrusega ning asi antud edasi hagimenetlusse. Kohus asub seisukohale, et sisuliselt võib poolte avaldust maksegraafiku kinnitamiseks käsitleda kompromissi sõlmimisena. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 3 2-18-124417 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kokkuleppe kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja (võlgnik) hüvitab hagejale (avaldajale) hageja õigusabikulude katteks 20 eurot ja hageja tasutud riigilõivu katteks 45 eurot, mis on arvestatud maksegraafiku alusel tasutava summa sisse (kompromisslepingu p 1.1). Pooled on seega
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.