Obsah (6)

§ 175§ 318§ 245§ 199§ 339§ 326

1-18-7633 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7633 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Janis Kumari süüdi

§ 175lg 1 p 3,4, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 alusel mõisteti J.

Kumarilt menetluskuludena välja riigituludesse sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot, ekspertiisikulud 1116 eurot, määratud kaitsja tasu 1140 eurot. Nimetatud menetluskulusid, kokku summas 3006 eurot, võimaldati J. Kumaril tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUS

2. oktoobril 2018 esitas J. Kumar määruskaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas, s.o menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning maksetähtaja pikendamist. Oma taotlust põhjendab süüdistatav sellega, et tal ei ole võimalik maksta otsuses välja mõistetud menetluskulusid kohtu märgitud tähtaja jooksul. J. Kumaril on elatisevõlg, mis on viimase seisuga umbes 12 000 eurot. Eesmärk on vanglast vabaneda, minna tööle, alustada õiguskuulekat eluviisi, maksta võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selle on esitanud isik, kellel ei ole kaebeõigust.
4. J. Kumari kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse vaidlustamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus

-i

1. või
2. peatüki sätteid.

§ 318

lg 3 p 4, mis kuulub

-i 11. peatükki, sätestab, et kaebust ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist

-i

1. peatüki
2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, 2 1-18-7633 kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatüki
7. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05).
8. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis

§ 245

lg-s 1 sätestatud tingimustes.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud.

1. J. Kumarilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude suurus ja maksetähtaeg tulenevad kokkuleppest.
2. septembril 2018 on J. Kumar, tema kaitsja ja prokurör sõlminud kokkulepe (I kd, tl 268-269). Sellest nähtuvalt jõudsid pooled kokkuleppele

§ 245

lg-s 1 sätestatud tingimustes, sh süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates menetluskuludes. Nii on kokkuleppes märgitud, et J. Kumar hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha, ekspertiisikulu, kaitsjatasu kokku suuruses 3006 eurot. Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Kumar kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I kd, tl 269-pö). 8. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 11. oktoobri 2018. a istungil, kus süüdistatav J. Kumar on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde (IV kd, tl 8). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkulepetes märgitule. 9. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm 3117-16).

1. J. Kumari määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb see kaebus jätta läbi vaatamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ § 390 lg-st 1, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3