4-18-3985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2018. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-18-3985 (2780,18,007469) kirjalikus m

§ 221lg 1 järgi rahatrahviga 20 ühikut, s.o 80 eurot.

Karistus määrati selle eest, et Heiki Kirso 23.07.2018. a kell 10.46 ajal Tartu linnas Aardla tänaval juhtis mootorsõidukit liikudes Pihlaka ja Võru tänavate vahel Võru tänava suunas ja sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatuda enne ristmikust. Sellega rikkus Heiki Kirso

§ 58

lg 3 nõuet ja pani toime

§ 221lg 1 sätestatud väärteo.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Heiki Kirso esitas 01.08.

1. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 23.07.
2. a otsuse peale. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada tema teos väärteokoosseisu puudumise tõttu ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et tema sõitis 23.07.
3. a kella 10.46 ajal ja ületas ristmikku, kuid ta ei teinud seda foori keelava punase tule ajal. Heiki Kirso sõitis ristmikule rohelise tule ajal, kollane tuli hakkas vilkuma alles pärast seda, kui ta oli sunnitud sõiduki ristmikul peatama, kuna ees olev autoderivi ei liikunud ootamatult edasi, selleks, et mitte takistada ristmikul liiklust, reastas Heiki Kirso sõiduki ümber teise ritta vabastades ristmiku teistele liiklejatele. Heiki Kirso sõiduk ei olnud viimane sõiduk ristmikul, vaid tema sõiduki taga oli veel sõidukeid, mis takistasid ritmikul liiklust. Sellisel juhul oleks kõik sõidukid pidanud ristmikule sõitma punase fooritule ajal, mis aga ei ole eluliselt usutav. Asjaolu, et Heiki Kirso sõitis ristmikule punase fooritule ajal, on tõendamata. Arvestamata on jäetud ka asjaolu, et ristmikule tekkis ootamatau ummik ja ristmiku vabastamiseks oli vaja sõitu jätkata. Selleks kohustab juhti ka

§ 7lg 1 p 3.

Kaebuses taotletakse otsuse tegemist VTMS § 132 p 3 alusel. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 01.10.

1. a kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Heiki Kirso kaebus Lõuna prefektuuri 23.07.
2. a otsusele nr 2780,18,007469 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud Heiki Kirso süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü liiklusseadus § 58 lg 3 rikkumises on tõendatud. Heiki Kirso juhtis mootorsõidukit Tartu linnas Aardla tänaval, liikudes Pihlaka tänava poolt Võru tänava suunas ja ületas Võru tn reguleeritud ristmiku keelava fooritulega. Eelkirjeldatu väljendub väga selgelt väärteoasjas tõendina kogutud videosalvestiselt. Liiklusseadus § 14 lõike 2 järgi iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Liiklusseadus § 58 lg 3 järgi peab juht foori keelava märgutule korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Kõnealuses menetluses tõendina lisatud videosalvestiselt lähtub selgelt, et patrullsõiduk peatub Aardla tänava ja Võru tänava ristmikul vasakpoolsel sõidurajal, mis suundub kesklinna poole. Patrullsõiduki peatumise hetkel süttib Aardla tänavast Võru tänavale ja Emajõe poole suunduvatele sõidukitele fooris kollane tuli, mis keelab ristmikule sõita. Videosalvestisest on näha ka stopp joon, mille taha peavad sõidukid seisma jääma. Pärast patrullsõiduki peatumist 2 ligikaudu 3 sekundit hiljem ilmub kaamera vaatevälja punast värvi Volkswagen Caddy, millel on vasak suunatuli sisse lülitatud. Sõiduk ületab stoppjoone ajal, mil fooris põleb juba punane tuli. Foori rohelise tule kustumise ja punase tule süttimise vahe on ligikaudu kolm sekundit. Linnakiirusel, 50 km/h läbib sõiduk 1 sekundiga ligikaudu 14 meetrit, mis omakorda tähendab, et sõidukijuhil kes õigeaegselt märkab rohelise tule kustumist ja fooris kollast ristmikule sõitmist keelavat tuld jääb kõnealuses situatsioonis pidurdamiseks maad 42 meetrit. Reageerimiseks kulub keskmisel juhil üks sekund, läbi mille jäi sõiduki õigeks peatamiseks veel 28 meetrit. Ideaaltingimustes peatub linnakiirusel liikuv sõiduk 14 meetriga, mistõttu leiab kohtuväline menetleja, et Heiki Kirso juhitud sõiduk sai peatuda õigeaegselt ning keelava tulega ristmikule sõitmine ei olnud vältimatult vajalik. Kohtuväline menetleja toonitab, et isikule jäi piisavalt aega reageerimiseks ja ohutuks peatamiseks. Loomulikult viitab kohtuväline menetleja ka asjaolule, et ristmikule sõideti punase tulega mitte kollase tulega, nagu seda võidab kaebaja. Sõidukiiruse ja peatumisteekonna tabelid ja arvutuslik käik on jälgitav: http://www.liikluskasvatus.ee/taiskasvanud/autojuhile-ja-soitjale/kiirus-maanteel/soidukiirus-japidurdusteekond/. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse põhjendused ei vasta tegelikkusele ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja viitab täiendavalt kiirmenetluse otsusel olevatele tõenditele ja andmetele, kus kohtuvälise menetleja ametnik on ekslikult lisanud tõendite nimistusse „tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll“. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist emenetlussüsteemi ja kasutaja eksimusega ning sellist tõendit käesolevas väärteomenetluses ei ole. Samas leiab kohtuväline menetleja, et tegemist ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis tooks kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 alusel. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus lahendab Heiki Kirso kaebuse kohtuvälise menetleja 23.07.
3. a otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus, uurinud väärteotoimikusse kogutud tõendeid, leiab, et Heiki Kirso väärtegu on tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et 23.07.
4. a kell 10.46 ajal juhtis Heiki Kirso Tartu linnas Aardla tänaval (Pihlaka ja Võru tänavate vahel) mootorsõidukit Volkswagen Caddy, riikliku numbrimärgiga XXX ja sõitis Aardla tänaval selle ristumisel Võru tänavaga. Vaidlus on selles, kas ta sõitis ristmikule foori keelava punase tulega või lubava rohelise tulega. Väärteotoimikus on kaks tõendit: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 23.07.
5. a ja salvestis CD-R plaadil. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Heiki Kirso andnud omakäelisi ütlusi järgmiselt: „Foor läks punaseks kui olin ristmikul. Rikkusin, kuna sõitsin kollasega ristmikule.“ Salvestiselt on näha, et patrullsõiduk peatub Aardla tänava ja Võru tänava ristmikul vasakpoolsel sõidurajal, mis suundub kesklinna poole. Patrullsõiduki peatumise hetkel süttib Aardla tänavast Võru tänava ristmiku ees fooris kollane tuli. Salvestiselt on näha stoppjoon, mille taha peatus patrullsõiduk. Pärast patrullsõiduki peatumist sõidavad patrullsõidukist paremalt mööda kolm sõidukit ja jätkavad sõitu piki Aardla tänavat üle Võru tänava ristmikku. Neist sõidukitest viimane 3 on punast värvi Volkswagen Caddy. Volkswagen Caddy ja tema ees sõitnud sõiduk ületavad stoppjoone ajal, mil fooris põleb punane tuli. Salvestis on tehtud patrullauto pardakaameraga. Salvestiselt on näha, et patrullsõiduk järgneb ristmikku ületanud viimasele sõidukile ja peatab punase Volkswagen Caddy, numbrimärgiga XXX.

§ 7

lg 1 järgi ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: 1) roheline lubab liikuda; 2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; 3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; 4) punane keelab liikuda; 5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. Tõendid omavahel kooskõlas. Menetlusalune isik on omaks võtnud rikkumist, kinnitades, et sõitis ristmikule kollase tulega.

§ 7

lg 1 p 3 järgi keelab kollane foorituli liikumist ja sõidukil tuli peatuda ettenähtud kohas, stoppjoone taga. Menetlusaluse isiku ütlused ja salvestus ei kinnita kaebuses esitatud asjaolusid ummikust ja sellega seotud erandlikult ootamatu käitumise vajadust ristmiku vabastamiseks. Sõiduk sotis ristmikule punase tule ajal ning

§ 7

lg 1 p 4 järgi punane keelab liikuda.

§ 58

lg 1 järgi foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

§ 58

lg 2 järgi foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.

§ 58

lg 3 järgi foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Tõendid ei kinnita kaebuses esitatud väiteid. Tõendid kinnitavad, et Volkswagen Caddy, numbrimärgiga XXX, sõitis ristmikule punane tule ajal, mis keelab liikuda.

§ 58lõigetes 1 ja 2 sätestatud olukordi ei esinenud.

Tõsikindlalt on tõendatud, et Volkswagen Caddy, numbrimärgiga XXX sõitis ristmikule punase tulega, peatumata stoppjoone ees ja rikkus sellega

§ 58lg 3 sätestatud nõudeid.

Seega on menetlusaluse isiku tegu õigusvastane ja see tegu vastab

§ 221lg 1 ettenähtud väärteokoosseisule.

Süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Heiki Kirso pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta ristmikule kollase fooritule ajal ja punane tuli süttis ristmikul. Heiki Kirso, sõitnud ristmikule foori kollase tule ajal pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

§ 7

lg 1 p 3 järgi kollane keelab liikuda, mis tähendab seda, et ta sõitis ristmikule keelava märgutule ajal ja jäämata seisma stoppjoone taga rikkus

§ 58lg 3 nõudeid. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg

1. 4 Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.
2. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11).

§ 221

lg 1 järgi juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Hinnates Heiki Kirso süü suurust võib väärteo asjaolusid arvestades süü suurust hinnata alla keskmise. Tõendid ei kinnita rikkumisega kaasnevaid muid rikkumisi. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Alla sanktsiooni keskmist määra määratud karistus iseloomustab süü suurust: süü ei ole suur. Heiki Kirso on karistusregistrisse kandmata isik, mis tähendab, et tal puuduvad varasemad karistused. Seetõttu on karistuse määramisel põhjendatult arvestatud eripreventiivse eesmärgiga – hoida isikut edaspidi hoiduma samasugustest tegudest. Kaebuses märgitud asjaoludest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks põhjust. Otsus on tehtud kiirmenetluses. Menetlusalune isik on saanud anda omakäelisi ütlusi. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab tõend – salvestus. Seega olid väärteo toimepanemise asjaolud kohapeal selged. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le 19 ja selgitatud, et väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega ning kinnitanud seda oma allkirjaga ülekuulamise protokollis. Kiirmenetluse kohalamiseks olid esinesid VTMS § 55 ettenähtud alused. Lisaks kohtuvälise meneteja poolt kohtule esitatud seisukohas tähelepanu juhitud eksimusele tõendi osas tuvastas kohus ka eksimuse sõiduki numbri. Kiirmenetluse otsuses on sõiduki registreerimisnumber märgitud XXX. Seda asjaolu ei ole vaidlustatud. Vahetult rikkumise järel peatatud sõiduk kannab registreerimisnumbrit XXX. Registreerimisnumbrit XXX kandnud sõiduk vastab kiirmenetluses tehtud otsuses märgitud sõiduauto tunnustele - punast värvi Volkswagen Caddy. Sõiduki muud tunnused, sõiduki peatamise aeg ja koht ei tekita kahtlust, et peatatud sõiduk on Heiki Kirso juhitud punast värvi Volkswagen Caddy registreerimisnumbriga XXX. Eksimus sõiduki numbris on trükiviga, mis ei ole oluline viga ega mõjuta otsuse sisu. Samuti ei ole oluline rikkumine otsuses nimetatud tõend, mida ei ole ja mille sisu ei haaku väärteoga. Arvestades väärteomenetluses tuvastatud asjaolusid ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Heiki Kirso on varem karistamata isik. Need asjaolud annavad alust järeldada, et menetlusaluse isiku poolt liiklusseaduse nõuete rikkumine on juhuslikku laadi. Kohus leiab, et väärteomenetluse jätkamiseks puudub edasine avalik huvi. Nendel põhjustel ei ole otstarbekas menetlusalust isikut karistada. Kohus teeb VTMS § 132 p 3 ettenähtud otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5