← Eesti

2-18-11563/8

Obsah (11)§ 442§ 394§ 416§ 187§ 322§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS Tagaselja kohtuotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. november 2018 Tsiviilasja number 2-18-11563 Tsiviilasi A G ha

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. 1 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja A G esitas 01.08.2018 Harju Maakohtule hagi kostja R K vastu kahju 145 eurot hüvitamise nõudes. Toimik on alluvusel saabunud lahendamiseks Viru Maakohtule 21.09.2018. Hagiavalduse kohaselt omastas kostja hagejale kuuluva eseme ning keeldus väärteomenetluse käigus eseme väärtuse hüvitamisest. Väärteomenetlus lõppes kostja trahvimisega, kuid hageja leiab, et kostja peab talle hüvitama vara väärtusena 145 eurot. Kostja vastuväited Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on dokumendid kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o tütre vahendusel – 23.10.2018.

Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on kohtusse helistanud koheselt peale hagi kättesaamist ning kinnitanud valmidust hagejale nõudesumma ära tasumiseks. Vaatamata kohtu selgitusele, et nii lubatud maksmine kui selle mittetegemisel kirjaliku vastuse esitamine peab olema toimunud enne 14 päeva möödumist, ei ole kostjalt enam järgnevalt mingeid selgitusi saabunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati seadusest tulenevalt kohustust rikkuva käitumisega. Kuivõrd hagis esitatud asjaoludel on tuvastatud kostja poolt õigusvastase teona võõra asja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine ja endale jätmine ja on tuvastatud seeläbi tekkinud kahju, s.h. selle arvutuslik alus ja suurus ning põhjuslik seos (kostja õigusvastase tegevuse puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud) nende vahel ning kostja ei ole tõendanud ega vaidlustanud süü puudumist, st ei ole esitanud vastuväiteid hagile, siis on kahju hüvitamise nõudmise eeldused VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 tähenduses täidetud. 2 Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 3, § 1043, §1045 lg 1 p 7 alusel kogu haginõude ulatuses.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot, andmed muude kulude kohta puuduvad. Hagi sisu ja vormistus võimaldavad järeldada, et selle koostamiseks ei ole kasutatud õigusabiteenust. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.