Obsah (4)

§ 121§ 74§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Liane Peets (kir

§ 121

lg 2 p-de 2,3 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati vangistust Tartu Maakohtu 25.04.2017.

a otsusega mõistetud ära kandmata vangistuse – 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva, võrra. T. Saukkoneni liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati T.

Saukkoneni eelvangistus alates 04.06.

1. a karistusaja hulka. T. Saukkoneni vangistuse kandmise algusajaks loeti 04.06.
2. 19.09.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Taavi Saukkoneni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väheohtlik ametnikele, ohtlik avalikkusele, kõrgohtlik lastele ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Oht väljendub joobes juhtimises, narkootikumi vahendamises ning kehalises väärkohtlemises. Kõige tõenäolisem alkoholijoobes oma seisundi või olukorra ebaadekvaatne hindamine, majanduslikesse raskustesse sattumine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39%.Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla Taavi Saukkoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kannab esimest reaalset vangistust ja perevägivalla eest, kehaline väärkohtlemine. Vangistuse jooksul ei ole läbinud programme, sest ei ole veel olnud. Kui rääkis kontaktisikuga, öeldi, et oktoobris saab alustada koristustööga, aga ei ole saanud veel. Eluviisitreening algab sellel nädalal. Seda ei ole varem olnud. Ühes programmis on varem käinud, aga nimetust ei mäleta. Sai noomituse, kuna tema kasutuses olid unerohutabletid, mida olla ei tohi, aga see tulenes sellest, et hooletusest unustas. Oli ka üks Paratsetamoli tablett. Korter, kuhu elama tuleb, kuulub emale ja kasuisale. Hakkab seal üksi elama. Kuni on elektrooniline valve, elab seal ja käib kasuisa juures tööl talus, aga peale elektroonilist valvet asub taas tööle oma ettevõttes. Kannatanuga, endise elukaaslasega on suhelnud, aga nüüd paar kuud mitte, ta on vist elukohta vahetanud. Ta on ka vanglas külas käinud. Ei usu, et kunagi hakataks koos elama uuesti, on palju tülisid olnud. Ta on pojaga käinud korduvalt kinnipeetavat vaatamas ja avaldanud, et võiksid koos elada veel, aga tülisid oli palju ja kinnipeetav ei riskiks sellega enam. Kindlasti üks põhjuseks tülidel on alkohol olnud, kuid mitte alati. Narkootikume ei ole väga pikalt tarvitanud. 10 aastat tagasi sai karistuse käitlemise eest ja tarvitas ka ise. Kasutaks vabaduses ära kõik võimalused, mis on, sest tunneb, et ei saa ise hakkama. Nõustub, kui määratakse ravile. On vanemad, vanavanemad, kes saavad toetada. On ka sõbrad, aga läheb elama xxx. On valmis loobuma sõpradest, kes on karistatud. Kuna töö sisaldas ehitust, siis xxx ei leiaks piisavalt tööd, aga on mõelnud xxx kolida. On mitmel korral kriminaalhooldusel olnud. Ei võtnud neid päris tõsiselt ja sellest tulenevalt on ka mõni kord eksinud. Hetkel võtaks neid asju tõsisemalt ja täidaks kohusetundlikumalt. Teab, mida tähendab elektrooniline valve, seda on selgitatud. Teab, et seal on ranged tingimused ja see aeg saaks elada xxx vanemate korteris ja saaks kõiki tingimusi täita. Kasutaks seda aega alkoholisõltuvusega tegelemiseks ja kuna on tekkinud võlgnevused ettevõttel ja isiklikult, tegeleks nende likvideerimisega. Palub anda võimalus ülejäänud karistus kanda tingimisi. Lubab, et täidab tingimusi. On väga piinlik oma tegude pärast. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Taavi Saukkoneni tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Taavi Saukkoneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Taavi Saukkoneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Taavi Saukkonen kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Taavi Saukkonen temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta ja 5 kuud, so enam kui 1/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mille omanikeks on kinnipeetava ema A. K. ja kasuisa V. K. Nii kinnipeetava ema kui ka kasuisa andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Taavi Saukkoneni puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Taavi Saukkonenil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta omas ravimeid, mida ei tohtinud tema valduses olla: 07.05.2018, noomitus, sündmuse liik ravimid (va narkootilised ja psühhotroopsed). Eelnev viitab sellele, et kinnipeetaval on siiski probleeme kehtestatud korraga kooskõlas käitumisega ning reeglitele allumisega. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka garanteeritud töökoha puudumine. Asja materjalidest nähtuvalt kavatseb kinnipeetav esialgu tööle asuda kasuisa tallu ning peale seda oma ettevõttes. Paraku ei ole kummagi variandi puhul tegemist garanteeritud töökohaga ning sissetulekuga. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Arvestades ka isiku võlanõuete suurust, on suur tõenäosus, et ilma töökohata ja stabiilse sissetulekuta tekivad majanduslikud probleemid, mis võivad viia alkoholi tarvitamiseni ning uute seaduserikkumisteni. Suuremale retsidiivsusohule viitab Taavi Saukkoneni varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine. Isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja kasutada võimalusi karistust vabaduses kanda ning on ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Paraku ei ole kinnipeetav ka alustanud individuaalsesse täitmiskavasse planeeritud rehabiliteerivate tegevuste läbimist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest, seal hulgas kahel korral kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest elukaaslase suhtes, mis on tingitud puudulikust probleemilahendusoskusest ning alkoholi kuritarvitamisest. Kui uue kuriteo toimepanemise riske ei ole vangistuse jooksul mingil viisil maandatud, on suur tõenäosus, et vabanemise korral asub isik kordama oma varasemat käitumismustrit. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Taavi Saukkoneni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks käesoleval hetkel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Edasise vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik osaleda rehabiliteerivates tegevustes (läbida erinevaid sotsiaalprogramme, osaleda vangla tööhõives, omandada eriala), mis aitavad vabaduses seadusekuulekalt toime tulla ning tõestada, et ta suudab käituda kehtiva korraga kooskõlas. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik