1-11-5259/233

1-11-5259 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Maarja-Liisa Sari (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-11-5259 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Rudolf Vähi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Rudolf Vähi isikukood 36912155746; asukoht: Tartu vangla, Vabanemisjärgne elukoht puudub. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 27.11.2010 27.11.
2. Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 15.11.2018 RESOLUTSIOON Jätta Rudolf Vähi temale Tartu Maakohtu 14.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-115259 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rudolf Vähi on Tartu Maakohtu 14.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5259 süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ja karistatud kümne 10 aasta vangistusega. 10.10.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rudolf Vähi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Isik on andnud nõusoleku alluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamises, seksuaalse vägivalla kasutamises, mootorsõiduki joobes juhtimises (millega seab ohtu avalikkuse). Teiste kriminogeensete isikutega ühes seltskonnas aega veetes ja ühiseid tekkinud plaane täide viies, seksuaalse kire rahuldamise soovis, tarvitades alkoholi ja seejärel asudes autorooli, probleemlahenduse oskuse puudulikkuses, alkoholi liigtarvitamises ja impulsiivsuses (kasutades vägivalda ja ähvardades). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 - 62%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava Rudolf Vähi tingimisi enne tähtaegset vanglast vabanemist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et ei taha üldse seda kohut, seda tsirkust ei ole vaja, ärme teeme tsirkust. Teades, kuidas ta kinni pandi, siis kahtleb, et varem välja lastakse. Ei ole mõtet raisata riigi aega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rudolf Vähi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rudolf Vähi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetu ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Negatiivne on süüdimõistetud isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista süüdimõistetu sooritatud kuritegu ja ta on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammides ning ka majandustöödel. Vabanemise korral puudub isikul lähedaste toetus. Isik on korduvalt viibinud vangistuses ja see viitab, et isiku käitumises on juurdunud tugevad kuritegelikud käitumismallid. Isik kannab oma elu
3. reaalset vangistust, seega põhjendus, miks just seekordne vabadusekaotus on pannud elule vabaduses teise pilguga vaatama, peaks olema eriti veenev. Seda aga vangla poolt koostatud iseloomustusest ei nähtu. Samuti puudub isikul vabanemise korral kindel elukoht, mis on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Rudolf Vähi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rudolf Vähi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rudolf Vähi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rudolf Vähi kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rudolf Vähi temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 aastat ja 11 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt puudub tal vabanemisel kindel elukoht. Vangla iseloomustuses on märgitud, et Rudolf Vähi on ise avaldanud soovi vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve alla ja seda õe T. S. juurde aadressile xxx. Korter on 3toaline ja selle omanik on T. S. elukaaslane K. M. Kõik tehnilised tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on nimetatud korteris täidetud, kuid ei T. S. ega ka K. M. ei ole nõus, et Rudolf Vähi vabaneks elektroonilise valve alla nende koju. Nad ei ole ka nõus, et Rudolf Vähi ennetähtaegsel vabanemisel ilma elektroonilise valveta asuks nende juurde elama. Rahvastikuregistri täpsustatud andmetel on Rudof Vähi elukoht alates 03.03.2015 linnaosa täpsusega xxx. Seega puudub isikul vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rudolf Vähi tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 14.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5259 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik