Obsah (6)
§ 175§ 180§ 159§ 126§ 179§ 306Kriminaalasi nr. 1-17-4367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 22.09.2017.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Terje Enu
§ 175lg 1 p.
9 alusel sundraha – 1175 eurot; 2)
§ 175lg 1 p.
3 alusel - DNA ekspertiisi maksumusest (akt nr 17E-GE0046 maksumus 5700 eurot) kuulub vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-120-12 väljamõistmisele 2451 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-PõS0001/23) tegemise kulu summas 285 eurot; 3)
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 288 eurot ja kohtumenetluses 96+ 624 eurot, kokku 1008 eurot.
§ 180
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 4919 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 409.92 eurot, 12. kuul 409.88 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
§ 159
lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Victor Potemkinile eraldi dokumendina.
§ 180
lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi (akt nr 17E-GE0046) maksumusest (5700-2451) 3249 eurot, DNA ekspertiisi (akt nr 17E-GE0273) maksumus 684 eurot ja statsionaarse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi (akt nr 17E-KKS0001-1) maksumus summas 380 eurot riigi kanda. Asitõendid 1) CD-plaat kõnesalvestusega (asub ümbrikus kriminaaltoimiku juures) –
§ 126
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde; 2) Sündmuskoha vaatlusel leitud prillid, suitsupakk, rahakott, paber, kõrvaklapid, tulemasin, klaaspudelid, taskunoad, käärid ning XXi riided ja jalatsid (jope, üks paar kindaid, teksapüksid, dressipüksid, jalatsid, sokid, džemper ja triiksärk) (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn)-
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.
3) Sündmuskoha vaatlusel süüdistatava korterist võetud mobiiltelefon Nokia ja süüdistatavalt võetud riided ja jalanõud (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn)-
§ 126
lg 3 p 2 alusel tagastada senisele valdajale Victor Potemkinile 4) Surnu XXi jope taskust leitud sularaha summas 4 eurot ( asub hoiul PPA Põhja prefektuuri tagatiskontol)-
§ 126lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Victor Potemkin´it süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 10.01.2017.a. kell 15:00 kuni 11.01.2017.a. kell 12:00, viibides oma elukohas, korteris, aadressil xxxx lõi lahtikäiva noaga, mille tera oli 11 cm pikkune, XXile vasakule poole keskkõhu piirkonda, tekitades eluohtliku torke - lõikehaava, mis tungis kõhuõõnde, vigastades peensoolt, peensoolekinnistit, alumist õõnesveeni ning parempoolseid nimmelihaseid ja nimmelüli luuümbrist, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust (verekaotusšokk) ja kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal. 2 Victor Potemkin, lüües noaga kannatanut elutähtsate organite piirkonda nii sügavale, et torkelõikehaav ulatus kõhuõõnde, pidi seadma eesmärgiks kannatanu tapmise ja teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Seega, Victor Potemkin, tappes teise inimese, pani toime tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et xxxx asus XXi surnukeha. See on tõendatud politseitöötajast tunnistaja Liina Soodla ütlustega, milledest nähtub, et 11.01.2017.a. umbes kella 12.15 ajal, sõites mööda xxxx majast, nägi Victor Potemkinit meeleheitlikult käega lehvitamas. Ta sai aru, et isik soovib politseiga suhelda. Victor Potemkin ei olnud päris kaine, kuid ütles, et mingi inimene on maas. Sisenenud koos Victor Potemkiniga viimase korterisse, nägi ta toa põrandal meesterahvast, kelle kõht oli paljas ja kõhu piirkonnas soolikad väljas. Meesterahvas ei hinganud. Ta kutsus kohale kiirabi ja politsei. Asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud noorsoopolitseiniku Liina Soodla kõnet häirekeskusesse 11.01.2017.a. kell 12:32:56. Protokollist nähtuvalt annab tunnistaja teada, et xxxx korteris lebab mingi meesterahvas, kes on näost valge, ei hinga, üks jalg konksus, kõhu peal on mingid asjad väljas nagu sooned nabast. Vajatakse kiirabi surma konstateerimiseks. Korteri omaniku nimena teatas Victor Potemkini nime. XXi surnukeha asumist xxxx tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt korteri elutoas otse ukse all ukseavaga risti oli umbes 60-aastase meesterahva surnukeha. Kohapeal tuvastati jope taskust leitud isikutunnistuse alusel isikuna XX. Kohtuarst Irina Safjanovi hinnangul on surnukehal kõhuõõne torke-lõikehaav peensoole väljasopistusega, haav horisontaalne (ristisuunaline) pikkusega umbes 3 cm. Surnukehal koolnukangestus alalõuas, sõrmedes ja põlvedes tugev, koolnulaigud kehatüve ja jäsemete tagapinnal vajutamisel kahvatuvad. XXi surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu ekspertiisiakt nr 17E-PõS0001/23. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on XXi surma põhjus kõhuõõnde tungiv torke – lõikehaav vasakul pool keskkõhul koos peensoole ja peensoolekinnisti vigastusega, alumise õõnesveeni ristiläbilõikega ning parempoolsete nimmelihaste ja III nimmelüli luuümbrise vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk). Surm võis saabuda orienteeruvalt
(8)9 - 12 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal 11.01.2017.a. kell 15.
- Eelpool kirjeldatud vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma saabumist terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga vasakule poole keskkõhu piirkonda suunaga eest taha, mõnevõrra vasakult alt üles paremale lühikese ajavahemiku vältel. Ekspert leidis, et morfoloogilisi iseärasusi arvestades võib olla vigastus tekitatud teravaotsalise ühe lõikeservaga ning suhteliselt paksu või kandilise kujuga seljaosaga torke –lõikevahendiga, mille tera laius on orienteeruvalt 2 – 2,5 cm ja pikkus vähemalt 9-10 cm. Lisaks esinesid XXi surnukehal värsked nahamarrastused otsmiku piirkonnas ning parema labakäe välisküljel ja paremal põlvel. Samuti viimati nimetatud vigastused on elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne surma saabumist tömbi vägivalla toimel, kas löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega ja/või löökidest/kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või piiratud pindu. Kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos vigastustega on eluohtlik tervisekahjustus, ülejäänud sedastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti xxxx elutoast kušeti ees peatsipoolses küljes põrandal kokkupandud asendis liigendnuga. Victor Potemkini toast kušeti eest leitud noa vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist metallist liigendnoaga, mille käepidemel kollasepruunikirju katteplaat kummalgi pool. Noa pikkus 3 kokkupanduna on 13,5 cm. Ühel noa metallist käepideme osal nupp, millele vajutades on võimalik nuga avada ja sulgeda. Noa avamisel on näha noa teral punakspruuni värvi määrdumine tera mõlemal poolel, kogu tera pikkuses (eeltesti alusel andis vere suhtes positiivse reaktsiooni). Noa graveeringuta poolel metallist käepideme osal nähtav külgvalguses puutejälg. Noa teraosa pikkus on 11 cm ja laius selle kõige laiemas osas 2,5 cm. Noa teral olevast veremäärdumisest on DNA –ekspertiisiakti nr 17E-GE0046 punkti 4 kohaselt saadud DNA analüüsil täisprofiilid. Segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev XXi DNA –profiiliga. Nimetatud asjaolu tõendab sellesama noaga XXile surmava vigastuse tekitamist. Kriminaalasjas on põhivaidlus selles, kes põhjustas XXi surma ja kus leidis aset tema löömine noaga. Prokuröri seisukohalt pani kuriteo toime xxxx omanik Victor Potemkin oma korteris. Kaitsja seadis selle kahtluse alla ja esitas versiooni, et XXit võidi noaga lüüa ka väljaspool süüdistatava korterit. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et tapmise pani toime Victor Potemkin ja tegi seda oma korteris. Kaitsja versioon sellest, et keegi võis XXit noaga lüüa enne Victor Potemkini korterisse sisenemist, ei ole millegagi tõendatud, on ümber lükatud kohtule prokuröri poolt esitatud tõenditega ning ei ole ka eluliselt usutav. Eksperdiarvamuse p. 11 kohaselt tekib reeglina selliste vigastuste korral kiiresti teadvusekaotus, kuid täielikult ei saa välistada võimalust, et vahetult peale torke-lõikevigastuse tekitamist võis XX väga lühikest aega aktiivselt tegutseda, näiteks öelda mõned sõnad, astuda mõned sammud või muuta kehaasendit. Seega võis XX peale torke – lõikevigastuse saamist astuda üksnes mõned sammud. Victor Potemkini korterisse pääsemiseks ei piisa aga mõnest sammust. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotolt nr 4 nähtuvalt peab esimesele korrusele pääsemiseks üles minema vähemalt 8 astet. Eksperdiarvamusest tulenevalt on kohtu hinnangul välistatud, et XX suutis talle tekitatud vigastusega nii pika maa läbida. Samuti puudusid trepiastmetel verejäljed. Kui XX olekski suutnud kuidagi raskelt vigastatuna trepist üles minna, oleks igal juhul haavast pidanud tilkuma verd trepiastmetele, kuid trepiastmed olid verest puhtad. Verejäljed olid üksnes trepimademel, kuid selle kohta on sündmuskohal viibinud jäljeekspert Margo Ritari arvanud, et tegemist on ülekandumisjälgedega, s.o verejälg, mis tekib verise pinna ja teise pinna vahelise kokkupuute tulemusena. Samuti olid verekahtlased määrdumisjäljed (ülekandumisjäljed) korteri esiku keskosas (liikumisteel). Sellised verejäljed sai jätta Victor Potemkin, kui ta 11.01.2017.a. hommiku poole korterist väljus. Korterist väljas olemist tõendavad tunnistaja Liina Soodla ja X1 ütlused. Liina Soodla nägi Victor Potemkinit maja juures ja tema tähelepanu võitmiseks lehvitamas umbes kella 12.15 ajal ja X1 nägi teda kella 10 ajal hommikul õues istumas maja nurgas pingil. Kaitsja versiooniga ei saa nõustuda ka sel põhjusel, et seesama liigendnuga, millel oli XXi veri, leiti 11.01.2017.a. sündmuskoha vaatluse käigus Victor Potemkini korterist. Kui teda oleks löödud mujal ja ta siiski oleks olnud võimeline mingil imeväel trepist üles minema, siis tõusetub küsimus, kuidas sattus see nuga Victor Potemkini korterisse. Eluliselt ei ole usutav, et XX kõndis trepist üles nuga kõhus ning üldjuhul tõmbab lööja peale noaga löömist siiski noa kehast välja, et mitte jätta politseile võimalust tema isiku tuvastamiseks noale jäänud sõrmejälgede või DNA järgi. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et XXi tapmine noaga kõhtu löömise teel pandi toime Victor Potemkini korteris aadressil xxxx Victor Potemkin eitas XXi löömist noaga, seega ka tema tapmist. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli XX tema juurde
- jaanuari öösel kella 1 paiku kaevates kõhuvalu. Olles pahane, et XX nii hilja öösel tuli, ütles ta seda talle, mille peale XX hakkas teda peksma ja kägistama, ähvardas tapmisega. Peksmine põhjustas tema kukkumise ja ta kaotas ka teadvuse. Hommikul teadvusele 4 tulles, hõikas ja puudutas ta XXit, kuid viimane ei reageerinud, lamas selili ja tema kõrval oli nuga. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati kohtus prokuröri taotlusel Victor Potemkini kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi. 12.01.2017.a. ülekuulamisel ei rääkinud Victor Potemkin midagi sellest, et XXi öine tulek põhjustas nendevahelise konflikti, et XX peksis teda, ähvardas tapmisega, et ta oli teadvuseta kuni hommikuni. Vastupidi kohtus räägitule on ta öelnud, et XX heitis põrandale pikali ja ka tema läks kušetile magama ning veel, et ta ei ole kunagi XXiga tülis olnud. Lisaks eeltoodule on süüdistatava kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes veel mitmeid vastuolusid seoses näiteks
- jaanuaril 2017.a. supiköögis käimisega, päevasel ajal XXi nägemisega. Süüdistatav ei selgitanud, miks tema kohtus antud ütlused erinevad 12.01.2017.a. ülekuulamisel antud ütlustest. Kaitsja püüdis teha seda tema eest, väites, et 12.01.2017.a. ülekuulamisel oli Victor Potemkin sellises seisundis, kus inimese mälu ei saanud korras olla. Ta oli magamata, šokiseisundis, endast väljas. Tulenevalt tema seisundist, ei saa 12.01.2017.a. antud ütlusi usaldusväärsuse hindamisel arvestada. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et süüdistatava kohtueelses menetluses 12.01.2017.a. antud ütlusi ei pea arvestama tema ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Juhul kui Victor Potemkin oli tõepoolest 12.01.2017.a. kahtlustatavana ülekuulamise ajal kaitsja poolt kirjeldatud seisundis, siis oleks kaitsja pidanud taotlema uurijalt ülekuulamise edasilükkamist. Samamoodi on ka uurijal endal õigus ülekuulamist mitte läbi viia või alustatud ülekuulamine katkestada, kui ta näeb ja saab aru, et kahtlustatav ei ole kas siis joobest või tervislikust seisundis tingituna võimeline adekvaatseid ütlusi andma. Kuna ülekuulamine siiski toimus, järeldab kohus sellest, et Victor Potemkini seisund võimaldas ülekuulamist teostada. Kui ka Victor Potemkin 11.01.2017.a. kell 19.40 ei olnud võimeline indikaatorvahendisse puhuma, et välja selgitada tema võimalik alkoholijoove, siis see ei tähenda, et 12.01.2017.a. kell 14.10, kui algas tema ülekuulamine, ei olnud ta kaine ja tema mälu korras. Kuna süüdistatava puhul on tegemist vastuoluliste ütlustega ja ta ei suutnud kohtule selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad X1, X2, X3, X4 ja X5, kuid nende ütlused ei tõenda Victor Potemkinit poolt XXi löömist noaga ega lükka ka seda ümber. Tunnistajate ütlused ei anna tõendamiseseme seisukohalt olulist informatsiooni. Nende ütlustest ei tulene, et keegi neist või keegi kolmas isik oleks viibinud XXi surma saabumise ajal (11.01.2017.a. ajavahemikus 03.50 kuni 06.50) või vahetult enne seda Victor Potemkini korteris. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatava korteri uks ei olnud lukus. Kuid ka see asjaolu ei anna alust väita, et korterisse võis igal ajal ja igaüks pääseda, sest maja trepikoja välisuks oli lukustatud. Seda tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles kirjas, et maja vasakpoolseima trepikoja välisuksel on fonolukusüsteem. Samuti tuleneb see tunnistaja X3 ütlustest, kes elab Victor Potemkiniga samas trepikojas. Tunnistaja X3 laskis XXi 10.01.2017.a. kella 18.30-19.00 ajal trepikotta ning nägi, kuidas too läks Victor Potemkini korterisse. Et tegemist oli XXiga, tõendab X3le äratundmiseks esitamise protokoll. Seega tõendavad X3 ütlused lisaks trepikoja välisukse lukus olekule ka seda, et 10.01.2017.a. õhtul kella poole seitsme – seitsme ajal sisenes XX Victor Potemkini korterisse. Tunnistaja X1 ütluste kohaselt istus tapmisele eelneval päeval, s.o 10.01.2017.a. kella 12.00 paiku XX supiköögina kasutava maja taga koos X4i ja X5ega. Seejärel läks XX Victor Potemkini elukoha suunas, Vorobjov ja X5 läksid xxx tänava poole. Tunnistaja X1 ütlusi kinnitab ka X4, kelle ütluste kohaselt enne Potemkini vahistamist kohtus ta X5 ja XX tarvitasid koos alkoholi umbes kella 12-13 ajal ja peale seda läks XX ära, öeldes, et pole kuskil ööbida ja läheb sõbra poole. Ta läks Potemkini maja suunas. 5 Seega kinnitavad tunnistajate X1 ja X4i ütlused seda, et XX, X4 ja X5 tarvitasid 10.01.2017.a. lõuna paiku alkoholi ja XX suundus Victor Potemkini elukoha suunas. Kas ta ka pealelõunasel ajal sinna jõudis, see kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Küll jõudis XX Victor Potemkini korterisse samal päeval kella 18.30 -19.00 ajal, kui tunnistaja X3 laskis ta trepikotta ja nägi tema sisenemist süüdistatava korterisse. Tunnistaja X5e ütlused ei haaku tunnistajate X4i ja X1 ütlustega. X5 rääkis päevast jaanuari algul, kui tarvitas koos X4i ja XXiga alkoholi ning kui XX tahtis Victor Potemkini juurde minna, viis ta tema sinna, oli ise ka mingi aja Victor Potemkini korteris, kuid läks siis ära, kuna tahtis kindlasti poodi jõuda enne poe sulgemist. Ka oli tema ütluste kohaselt Potemkini juurde minema hakates väljas juba pime. X4 ja X1 aga kinnitasid, et XX suundus 10.01.2017.a. peale alkoholi tarvitamist Victor Potemkini maja poole üksinda ja see oli päeval lõuna paiku. X5e ütlused ei ole kooskõlas ka X3 ütlustega. Nimelt laskis tunnistaja 10.01.2017.a. õhtul trepikotta vaid ühe meesterahva – XXi. Seega tuleb X5e ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused ei käi tapmisele eelneva päeva, s.o. 10.01.2017.a. kohta, vaid ta rääkis mingi muu päeva sündmustest. Tunnistaja X3 ütlused kinnitavad seega üheselt, et
- jaanuari 2017.a. õhtul läks XX Victor Potemkini korterisse üksinda. Peale nende kahe öösel ja 11.01.2017.a. varahommikul korteris kedagi rohkem ei viibinud. Juhul kui korteris oleks ajal, mil eksperdiarvamuse kohaselt saabus XXi surm, s.o. 11.01.2017.a. öösel vastu hommikut, veel isikuid olnud, oleks ilmselgelt Victor Potemkin seda ka maininud. See oleks temale kasulik olnud, kuna sel juhul oleks tapmises kahtlustatavaid olnud veel teisigi peale tema. Süüdistatav aga ei nimetanud ühtegi kõrvalist isikut. Järelikult korteris ei viibinud peale tema ja XXi tol ööl rohkem inimesi. Keegi kolmas isik ei saanud ka öösel ilma Victor Potemkini teadmata korterisse siseneda, sest trepikoja uks oli lukustatud. Ebausutav on ka versioon, et XX ise endale noa kõhtu torkas. Pealegi ei olnud korterist, Victor Potemkini voodikoha peatsi juurest maast leitud noa käepidemel ei XXi ega isikute (X4i, X5e), kellega sageli koos alkoholi tarvitati, DNA-d. Küll aga oli noa käepidemel ja käepidemel oleval nupul süüdistatavale kuuluv DNA. Nimelt ekspertiisiaktist nr 17E-GE0046 punktis 2 on proovil noa käepidemel olevalt nupult saadud täisprofiilid, mis on kokkulangevad Victor Potemkini DNA-profiiliga, kuid mitte XXi, X4i ega X5e DNA-profiilidega. Selle kohta on ka välja arvestatud hüpoteeside tõepärasuhe, milleks on 1019 , et proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Victor Potemkinilt. Kaks proovi noa käepidemelt ja puutejäljest noa käepideme metallist osal saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev Victor Potemkini DNA-profiiliga. Ka nende proovide puhul arvutati hüpoteeside tõepärasuhe, milleks on 1019 , et see kuulub süüdistatavale. XXi, X4i ja X5e DNAprofiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Noa seotusele Victor Potemkiniga annab kinnitust asjaolu, et nuga leiti korteri elutoas süüdistatava magamisaseme peatsipoolse osa juurest. Sarnase noa kuulumist Victor Potemkinile tõendab tunnistajana X2, kes elas koos Victor Potemkiniga ühes majas. Tema ütlustest nähtuvalt, umbes nädal enne, kui käis politsei, nägi ta maja juures õues maas lamamas Victor Potemkinit ja tema kõrval jope tasku kohal kokkupandavat nuga. Tunnistaja kirjeldas kohtus nuga küll musta plastmassist valgete lainetega käepidemega, umbes 10 cm pikkusena, kuid peale kohtuistungil sündmuskohal leitud noa foto vaatamist, pidas X2 seda nuga sarnaseks tema poolt varem Victor Potemkini kõrval maas lebanud noaga. Tunnistajad X2 ja X1 ei ole näinud küll Victor Potemkinit kaklemas, kuid mõlemad kirjeldavad teda riiaka, sõimava ja lärmaka inimesena. X1 tunnistas, et XXil ei olnud elukohta ja sageli 6 ööbis ta Victor Potemkini juures. Nende omavahelist elukorraldust ja läbisaamist kirjeldas tunnistaja sõbralikena alates pensioni päevast kuni selleni, mil pension maha joodud. Seejärel riidlesid ja vaidlesid selle üle, kes läheb alkoholi ostmiseks raha laenama. Tüli ajal oli agressiivsem Victor Potemkin. Tunnistaja täpsustas veel, et just viimasel ajal oli süüdistatav kõikide vastu agressiivne, mõtles, et on hulluks läinud, ähvardas ka tapmisega. Asjaolu, et süüdistatavat ei ole varasemalt agressiivse käitumise pärast karistatud, ei lükka ümber tunnistajate väiteid tema agressiivsuse kohta. Statsionaarse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis sisalduva arvamuse kohaselt oli Victor Potemkin talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest, endale oma teost aru andma ja võimeline oma tegevust juhtima, oli seega süüdivusseisundis. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et XXi tapmise pani toime Victor Potemkin ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi. Kuna ta ise tapmist ei tunnistanud, ei olnud võimalik tuvastada tapmise motiivi. Isiku läbivaatuse protokollist koos fotodega nähtuvalt on süüdistaval tuvastatud vasaku silma all hematoom, kuid ka see ei tõenda iseenesest XXi-poolset rünnet Victor Potemkini suhtes ega seda, et tapmine võidi toime panna hädakaitseseisundis. Fotol nr 2 nähtav hematoom viitab mitte värskele vigastusele. Pidevalt alkoholi tarvitajana ja isikuna, kel on käimisega raskusi, ei ole välistatud sagedane kukkumine. Tunnistaja X2 on näinud teda maas lamamas. Seega on vägagi tõenäoline hematoomi tekkimine kukkumise tagajärjel. Subjektiivne külg Subjektiivse külje osas ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga, et Victor Potemkin pani tapmise toime kavatsetult. Kuna kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik tuvastada noaga löömise põhjust, ei ole tõendamist leidnud, et Victor Potemkin soovis XXi surma, et surm oli tema eesmärk. Kohtu hinnangul saab rääkida kuriteo toimepanemisest kaudse tahtlusega. Tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema poolt toimepandava teo ja saabuva tagajärje vahel. Kaudse tahtluse puhul toimepanija küll kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja suhtub sellesse ükskõikselt ehk möönab tagajärje saabumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal jaatatud enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame – või mõnes muus elutähtsas piirkonnas (3-1-1-16-05 p 10). Sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemad tagajärjed. Kõhu piirkond on keha elutähtis osa, kuivõrd seal asuvad inimese elutähtsad elundid. Tulenevalt eelöeldust, lüües noaga XXit kõhu piirkonda, pidas Victor Potemkin võimalikuks ja möönis mistahes tagajärge, sealhulgas ka kannatanu surma saabumist ning tema tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud ranged karistused. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Lisaks süü suurusele peab karistuse mõistmisel arvestama ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid. 7 Kuna Victor Potemkin ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning et subjektiivsest küljest pani ta tapmise toime tahtluse nõrgima vormiga – kaudse tahtlusega, võib süüdistatava karistus jääda natuke alla sanktsiooni keskmist määra ja seega karistab kohus teda 10-aastase vangistusega. Vangistuse kandmise alguseks jääb süüdistatava vahi alla võtmise päev, sest eelvangistusaeg KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. Kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmise korral talle seoses vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuivõrd kohus mõistis Victor Potemkini süüdi, siis puudub alus kaitsja taotluse rahuldamiseks. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral, kaks DNA – ekspertiisi maksumust, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus statsionaarse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi maksumus ja määratud kaitsjale määratud tasu.
§ 179
lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt
§ 179lg 1 p 1 alusel välja sundraha, s.o 1175 eurot.
Mis puutub DNA ekspertiisi (akt nr 17E-GE0046) märgib kohus järgmist. Ekspertiisiakti nr 17EGE0046 ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisobjektide arv 100. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 43 proovi, mistõttu on tegemist 43 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega on DNA ekspertiisi nr 17E-GE0046 põhjendatud maksumus 43X57, s.o 2451 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu summas (5700-2451) 3249 eurot tuleb jätta
§ 180lg 3 alusel riigi kanda.
Samuti kuulub Victor Potemkinilt väljamõistmisele
§ 175lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-Põ
S0001/23) tegemise kulu summas 285 eurot ja
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (288 eurot) kui kohtumenetluses (96+624 eurot) määratud tasu, kokku summas 1008 eurot. Kohtu hinnangul tuleb
§ 180
lg 3 alusel jätta teise DNA –ekspertiisi (akt nr 17E-GE0273) maksumus 684 eurot ja statsionaarse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi (akt nr 17E-KKS0001-1) maksumus summas 380 eurot riigi kanda. Seda põhjendusel, et DNA –ekspertiisi aktist nähtuvalt leiti Victor Potemkini riietelt üksnes süüdistatava DNA-d, mitte aga tapetule kuuluvat DNA-d. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilinepsühholoogiline kompleksekspertiis on menetleja poolt tehtud selleks, et välja selgitada süüdistatava süüdivus ja võimalus tema suhtes kriminaalasja menetleda. Lisaks arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit, sest kõigi menetluskulude tasumine käib süüdistataval ilmselt üle jõu. Keegi kohtumenetluse pooltest küll ei taotlenud kriminaalmenetluse kulude ositi tasumist, kuid kuna menetluskulud on suured, siis kohus annab võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid Kriminaalasja materjalidele lisatud CD-plaadi kõnesalvestusega häirekeskusele jätab kohus
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
Sündmuskoha vaatlusel leitud prillid, 8 suitsupakk, rahakott, paber, kõrvaklapid, tulemasin, klaaspudelid, taskunoad ja käärid tuleb hävitada kui väärtusetud esemed. XXi riided ja jalatsid (jope, üks paar kindaid, teksapüksid, dressipüksid, jalatsid, sokid, džemper ja triiksärk) kuuluvad samuti
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitamisele, tema jope taskust leitud sularaha summas 4 eurot, mis asub hoiul PPA Põhja prefektuuri tagatiskontol, tuleb
§ 126
lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse, kuna XX on surnud ja temale kuuluvaid esemeid ja raha ei ole võimalik talle enam tagastada, samuti ei ole tuvastatud kriminaalasjas, et tapetul oleks pärijaid. Sündmuskoha vaatlusel süüdistatava korterist võetud mobiiltelefon Nokia ja süüdistatavalt võetud riided ja jalanõud kuuluvad
§ 126lg 3 p 2 alusel tagastamisele Victor Potemkinile.
Kohus juhindub
§ 306, § 309 lg 3, § 311- 313.
Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 16.10.2017.a. kell 13.
- (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik (allkirjastatud digitaalselt Terje Enula rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt Riina Läll rahvakohtunik Kohtuotsust on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2018.a otsusega : Tühistada Harju Maakohtu
- septembri 2017 otsus Victor Potemkinile mõistetud karistuse osas. Mõista Victor Potemkinile KarS § 113 lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Rahuldada apellatsioon osaliselt. 9