← Eesti

2-18-7260/18

Obsah (8)§ 1§ 3§ 15§ 31§ 10§ 108§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2018 kell 15.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7260 Tsiviilasi AS LHV Pank avaldus S B

§ 1lõige 2 tähenduses.

Võlgniku sissetulekust ei piisa, et rahuldada kõik võlgniku võlausaldajate nõuded. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule muud vara, mille arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine oleks võimalik. 11.12.2017 on võlgnik sõlminud T n K K juures abieluvaralepingu ja avalduse kande tegemiseks abieluvararegistrisse ning kokkuleppe laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Abikaasad S B ja S B avaldasid soovi teha abieluvaralepingu alusel kanne T M K abieluvararegistrisse. Abikaasad palusid avada registrikaart ja kanda registrikaardile varasuhtena varalahususe varasuhe ning märkida, et vastavalt 11.12.2017 abieluvaralepingule jääb S B, lahusvaraks xxx asuv kinnistu, mille kohta on avatud T M K kinnistusregistri registriosa nr xxx. Pankrotimenetluses tuleb tehingu täpsemaid asjaolusid uurida ning tuvastada, kas tehing (abieluvaraleping) on tagasivõidetav ning esitada aluste esinemisel tagasivõitmise hagi. Võlgnik on ajutise pankrotihalduri hinnangul tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ilmselt üle jõu käivad kohustused, mille võlgnik on võtnud seoses endale kuulunud äriühingu kohustuste käendamisega. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlalt tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Maksejõuetuse põhjused tuleb täpsemalt välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 mõttes.

Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur valmis kohtu poolt määramisel tegutsema võlgniku pankrotihaldurina. 4 2-18-7260 Ajutise pankrotihalduri aruande puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalikke kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks vajaliku deposiidi suurus 2 000 eurot. Kohus tegi määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti S B pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2 000 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS LHV Pank on 03.10.2018 tasunud kohtu deposiiti kohtu nõutud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja nõue tuleneb AS LHV Pank ja OÜ P S vahel 07.04.2015 sõlmitud laenulepingust nr LL-20150402PS ja sellest tulenevate nõuete tagamiseks võlausaldaja ja võlgniku vahel 02.04.2015 sõlmitud käenduslepingust nr KL-20150402PS

  1. Laenulepinguga refinantseeriti võlausaldaja ja OÜ P S vahel 21.07.2014 sõlmitud laenulepingust nr LL20140721PS tulenev laenusumma 212 000 eurot, intressimääraga 10% aastas. Laenu tagastamise tähtpäev oli 30.07.2015 eritingimustel, et 10 000 euro suurune osa kuulub OÜ P S poolt võlausaldajale tasumisele 30.05.2015, 10 000 euro suurune osa kuulub OÜ P S poolt võlausaldajale tasumisele 30.06.2015, ülejäänud OÜ P S kasutuses ja käsutuses olev laenusumma kuulub OÜ P S poolt võlausaldajale tasumisele tagastamise tähtpäeval. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid võlausaldaja ja A B ning võlausaldaja ja S B 02.04.2015 vastavalt käenduslepingu nr KL-20150402PS1 ja käenduslepingu nr KL20150402PS
  2. Mõlema käenduslepingu kohaselt oli käendajate solidaarse vastutuse maksimumsumma kogusummana 200 000 eurot. OÜ P S ei ole suutnud laenulepingus toodud kohustusi täita, st jättis laenu tagastamata kõikides osades ja tähtaegadel, sh laenu tagastamise tähtpäeval 30.07.
  3. Käendajad ei ole kohustusi täitma asunud. Tulenevalt eeltoodud kohustuste täitmata jätmisest sõlmisid võlausaldaja, OÜ P S ja käendajad 08.10.2015 kohtuliku kompromisslepingu. Kuivõrd OÜ P S ei ole jätkuvalt oma kohustusi täitnud, teavitas 02.02.2016 võlausaldaja käendajaid, et võlgnikul on jätnud täitmata AS-ga LHV Pank sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse. Täitmisavalduse esitamise kuupäeval 09.11.2015 oli OÜ P S laenulepingu alusel võlausaldaja ees võlgnevus summas 5 2-18-7260 kokku 231 265.44 eurot. Võlausaldaja on esitanud antud nõude täitmiseks kohtutäitur E V , kuid võlgnevuse tasumist ei ole olulistes osades toimunud. Võlausaldaja esitas 14.06.2017 OÜ-le P S ettepaneku tasuda maksegraafiku järgselt võlausaldajale 41 500 eurot igakuiste maksetena
  4. kuu jooksul. AS LHV Pank tõi tingimustena välja, et kui maksegraafikut täidetakse kokkulepitud kuupäevadel ja korrektselt, ei alusta võlausaldaja pankrotimenetlust OÜ P S vastu ega käendajate vastu. Peale maksete tasumist on võlausaldaja nõus arutama kokkulepet ülejäänud võla tasumise osas ning ajutiselt peatama OÜ P S ja käendajate kontode blokeeringud. Kokkuleppe kohaselt tasutakse maksegraafiku alusel 06/2017-09/2017 laekuvatest maksetest ainult põhiosa võlgnevust. OÜ P S nõustus nimetatud tingimustega 15.06.2017, kuid tegi esimene makse 1500 eurot 28.06.2017 asemel 18.08.
  5. Rohkem makseid OÜ P S ei tasunud. Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet 100 000 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes võlausaldaja nõude ära märkinud ja leidnud, et võlausaldaja vastuväiteid tuleb hinnata edaspidises pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge 100 000 euro ulatuses, kuna nimetatud ulatuses on võlgnik võlausaldaja nõude õigeks võtnud. Seega on võlausaldaja nõue selge ulatuses, mis ületab

§ 15lg 2 p 3 toodud nõude suurust.

Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust

§ 10lg 2 p 1 toodud asjaoluga.

Harju Maakohtu 08.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-15913 lõpetati OÜ P S pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuivõrd võlgnevus ei ole tasutud, esitas võlausaldaja võlgnikulw 10.04.2018 pankrotihoiatuse käenduslepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Pankrotihoiatus saadeti nii e-kirja, lihtkirja kui ka tähitud kirjana. Võlgnik ei ole kuni pankrotiavalduse esitamise seisuni võlgnevust tagastanud. Võlgnik ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ega ka 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud ka asjaoluga, et võlgnik ei ole kohustuse tekkimisest alates kordagi tasunud kohustust võlausaldaja ees ja on hakanud võlausaldajaga suhtlemist vältima. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja puuduvad objektiivsed indikaatorid, millest tulenevalt võiks loota olukorra paranemisele. Võlgnik ei tööta käesoleval ajal ja tal puudub regulaarne sissetulek. Võlgnikul on AS-is S P kogumishoius, mille saldo 16.07.2018 seisuga on 936.65 eurot. Võlgnikul puuduvad väärtpaberid, ta ei ole liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Vallasvara võlgnikul tema selgituste kohaselt ei ole. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk FORD Sierra, registrinumbriga xxx, esmase registreerimisaastaga 1987. a. Sõiduki registrikanne on peatatud. Sõidukile on seatud ajavahemikul 20.11.2015 – 24.05.2018 viis käsutamise keelumärget. Kõiki asjaolusid arvestades puudub sõidukil realiseerimisväärtus. Mja T andmetel ei ole võlgnikul seisuga 13.07.2018 maksuvõlga. Kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku vara väärtuseks 936.65 eurot. Ajutise pankrotihalduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 442 128.76 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on maksnud kohtu deposiiti 2 000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, siis 6 2-18-7260 on nimetatud summast võimalik kanda pankrotimenetluse kulu ja seetõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 11.12.2017 on võlgnik sõlminud abieluvaralepingu, mis on kantud T M K abieluvararegistrisse. Abikaasad määrasid oma varasuhtena varalahususe. 11.12.2017 abieluvaralepingu kohaselt jäi S B lahusvaraks xxx asuv kinnistu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluses käigus võlgniku abieluvaralepingu täpsemaid asjaolusid uurida ja tuvastada, kas tehing (abieluvaraleping) on tagasivõidetav ning esitada aluste esinemisel tagasivõitmise hagi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik tunnistab võlausaldaja ees kohustuse olemasolu summas 100 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ilmselt üle jõu käivad kohustused, mille võlgnik on võtnud seoses endale kuulunud äriühingu kohustuste käendamisega. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlalt tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Maksejõuetuse põhjused tuleb täpsemalt välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab S B, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui S B soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks S B pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.