Obsah (5)

§ 173§ 172§ 178§ 478§ 550

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12738 Tsiviilasi K S ja I K avaldus nõuso

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 2-18-12738 MENETLUSE KÄIK

1. K S ja I K esitasid 27.08.2018 Harju Maakohtule avalduse alaealise nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt soovivad avaldajad kinkida oma alaealisele tütrele ¼ mõttelist osa I K osast korteriomandist asukohaga xxxx. Avaldajad soovivad, et nimetatud tehingu tegemisel on alaealise esindajaks avaldaja K S. Korteriomandit koormav hüpoteek jääb pärast kinget edasi koormama korteriomandit ning kinkelepinguga hüpoteeki ei suurendata. Harju Maakohus jättis 28.08.2018 määrusega avalduse käiguta. 31.08.2018 esitas avaldaja täpsustatud avalduse. Soov kinkida 1/4 mõttelist osa kinnistust alaealisele lapsele on tingitud sellega, et korteri ostmisel kinnistule seati hüpoteek ja esimene sissemakse tehti 100% ulatuses K S rahalistest vahenditest. Kui juhtub, et avaldajate abielu lahutatakse ja eelnimetatud osa kinnistust on vormistatud alaelalisele lapsele, siis kinnistut ei müüda ega jagata. Seega sellisel juhul on alaealisele lapsele tagatud kindel elukoht. K S tagab kinnisasjaga seonduvate kulutuste kandmise.
2. Kohus võttis avalduse 31.08.2018 määrusega menetlusse.
3. Eestkosteasutus Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valituse kaudu) toetas 20.09.2018 seisukohas avaldust, leides, et see on põhjendatud ning lapse huvides. Kinnistusraamatu andmetel on 22.08.2017 kinnistamisavalduse alusel xxxx korteri omanikena sisse kantud ¾ kaasomandi ulatuses K S ja ¼ kaasomandi ulatuses I K. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga summas 72 800 eurot Xxxx AS (endise nimega xxxx) kasuks ning avaldajate kinnitusel ei muudeta kinkelepinguga korteriomandit koormava hüpoteegiga tagatavat nõuet. 10.09.2018 vestles linnaosavalitsuse lastekaitsetöötaja K Sga, kelle sõnul arutati korteriomandi mõttelise osa kinkimisega seotud asjaolusid pereringis ning otsustati, et tehing on vajalik tagamaks majanduslik kindlustatus lapsele ja emale. K Sl ei ole Eestis sugulasi, ta ei valda veel eesti keelt ega oma Eesti kodakondsust. K S selgitas, et asus Eestisse elama
4. aasta alguses ning koos abikaasaga võeti pangalaenu ja osteti korter. K S sõnul tasuti korteri ostmisel sissemakse tema säästudest ning ka igakuiseid laenu tagasimakseid (340 eurot) tasub tema, kuna I Kl ei ole hetkel sissetulekut, kuid ta tegeleb tööotsingutega. Avaldaja sõnul on pere siiski majanduslikult piisavalt kindlustatud ning senini on vanemad suutnud tagada lapse igakülgse heaolu. A K on xxxx ta käib xxxx lasteaias. Linnaosavalitsuse hinnangul ei kahjusta tehing alaealise huve, vara kinkimine lapsele aitab kindlustada tema majanduslikku olukorda. Kinnisvara omandamisega tekkivate kohustuste eest vastutavad ja vajalikud maksed tasuvad A K vanemad. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja eestkosteasutuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
6. Xxxx sündinud A K on K S ja I K ühine laps (tl 2). Avalduse kohaselt soovivad avaldajad kohtu nõusolekut alaealisele lapsele kinkida I Kle osa kuuluva 1/4 osa korteriomandist asukohaga xxxx. Lisaks soovivad avaldajad, et nimetatud tehingu tegemiseks määratakse alaealise esindajaks tema ema K S. Avaldaja põhjendab avaldust sooviga kindlustada lapse heaolu ja majanduslikku toimetulekut tulevikus. Kinnisvara omandamisega tekkivate kohustuste eest vastutavad ja vajalikud maksed tasuvad A K vanemad. Tehinguga ei muudeta hüpoteegiga tagatavat nõuet. 2 2-18-12738
7. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 711 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja. Vastavalt PKS § 187 p-le 4 ei või kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. PKS § 123 lg 1 kohaselt lähtub kohus tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel esmajoones laste huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
8. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et tehing on lapse huvides. Lapsele vara kinkimine suurendab lapse vara. Puudub alus eeldada, et avaldajad ei võimelised tagama eestkostetavale kingitava kinnistu eest maksete tasumist ning kindlustada omandisuhte säilimist. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldajate enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

9.

§ 478

lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

§ 550

lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses.

§ 550

lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3