Obsah (4)

§ 230§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2018 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-108027 Tsiviilas

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult tuli hagejal käesolevas asjas tõendada, et sõiduk sai kahjustada ajal, mil see oli kostja valduses. Hagejal tuli põhistada ja tõendada oma nõude suurust. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud.

1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktile 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle kohustuse täitmist. Hageja nõue kostja vastu põhines lepingu rikkumisel. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, et kostja on lepingut rikkunud ja seetõttu lasub kostjal lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale 600 eurot.
2. VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid sõiduki üürilepingu. Kooskõlas VÕS § 276 lõikega 2 peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
3. VÕS § 336 lg 1 näeb ette, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. VÕS § 336 lg 2 sätestab, et kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Seega tuleneb antud sättest, et nendest puudustest, milliseid saab üürileandja tuvastada tavalise ülevaatamisega, tuleb teavitada üürnikku koheselt asja tagastamisel, kui üürnik puuduste eest vastutab. Tavalise ülevaatusega tuvastatavate puuduste korral ei saa üürileandja viidata sellele, et avastas need alles hiljem.
4. Kohus selgitas hagejale 02.10.2017 pöördumises (toimiku lk 63-64), et viimasel tuleb oma nõuet tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, kuidas tuvastati sõiduki tagastamisel selle kahjustused, kui pooled ei koostanud ühiselt allkirjastatud akti sõiduki tagastamise ajal. Kohus selgitas, et puuduste tekkimist ajal, mil sõidukit kasutas kostja, ei tõenda ainuüksi hageja poolt kohtule esitatud fotod. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, milles seisnesid sõiduki puudused, sest fotodelt nähtub värvi koorumine. Hageja ei ole põhistanud, kuidas said need puudused olla tingitud kostja tegevusest. Kohus selgitas, et hageja ei ole ka põhistanud ega tõendanud, millest tuleneb kostja kohustus tasuda omavastutusena 600 eurot. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud.
5. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2017 sõiduki üürilepingu nr XXXX (toimiku lk 44-46). Lepingu kohaselt üüris kostja sõiduki Mazda 6,
6. aastast registrinumbriga XXXX alates 07.03.2017 kella 20.00-st kuni 09.03.2017 kella 20.00-ni. Kostjal tuli sõiduki üürimise eest tasuda 30 eurot. Lepingu punktis 1.12 oli märgitud, et kui pooled ei ole sõiduki väliselt nähtavaid vigastusi, puuduseid jms sõiduki üleandmisevastuvõtmise akti märkinud, loetakse, et sõiduki tagastamisel fikseeritud vigastused, puudused jms on toimunud üüriperioodi ajal. Kohus ei nõustu hageja väitega, et antud sätte kohaselt ei oma mistahes tähtsust asjaolu, et sõiduki tagastamisel koostatud aktis sõiduki puudusi ei märgitud. Antud sättest tuleneb, et vigastused tuli sõiduki tagastamisel fikseerida, kuigi leping ei täpsustanud, millisel moel need oleks tulnud fikseerida lisaks akti kandmisele. Eelviidatud VÕS § 336 lg 1 kohaselt oli hageja kohustatud koheselt sõiduki tagastamisel teavitama üürnikku nendest sõiduki puudustest, mis olid tavalisel välisel ülevaatusel tuvastatavad. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks sõiduki tagastamisel ajal mistahes viisil puudusi fikseerinud.
7. Lepingu punkt 2.1.3 nägi ette, et omanik on kohustatud võtma sõiduki üürnikult vastu kokkulepitud kohas ja ajal pärast perioodi lõppu. Pooled vormistavad selle kohta sõiduki tagastamise akti. Seega tulenes poolte vahel sõlmitud lepingust, et sõiduki tagamisel on esmaseks tõendiks, millega tuvastatakse võimalikud sõiduki puudused, ühiselt vormistatud akt.
8. Lepingu punkti 2.2.17 järgi pidi üürnik tagastama sõiduki vähemalt sama puhtalt ja samas seisukorras, kui see oli üürnikule üleandmise ajal, v.a kui pooled ei ole teisiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud. Kooskõlas punktiga 2.2.
9. pidi üürnik hüvitama omanikule kogu lepingu või seadusest tulenevate nõuete rikkumisega sõidukile põhjustatud kahju osas, mida kindlustusandja või kolmas isik omanikule ei hüvita, kui sõiduk kahjustub või hävineb üürniku süül või kui kindlustusandja või kolmas isik ei hüvita kahju üürnikust tuleneva asjaolu tõttu. Kui lepingust tulenevalt on teatud asjaolude esinemise risk asetatud üürnikule, vastutab ta ka juhul, kui ta ei olnud kahju tekkimises süüdi. Lepingu punkt 3.
10. nägi ette, et üürnik vastutab sõiduki hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui sõiduk on üürniku valduses. Kui sõiduk saab kahjustada, läheb kaotsi või hävineb ning üürnik ei suuda tõendada, et selle eest vastutab kolmas isik, loetakse, et selle eest vastutab üürnik. Samas tulenes teistest eelviidatud lepingu sätetest, et sõiduki kahjustused oleks tulnud sõiduki tagastamisel märkida kas üleandmise-vastuvõtmise akti või fikseerida muul moel.
11. Eeltoodud lepingu sätetest ei tulenenud, et kostja oleks pidanud tasuma üürnikuna hagejale mistahes viimase poolt soovitud summat juhul, kui sõiduk sai kahjustada üürniku süül ja kolmas isik kahju ei hüvita. Antud sättest tulenevalt võis üürileandja sellisel juhul nõuda üürnikult kahju ainult selles osas, mida kindlustusandja või kolmas isik üürileandjale ei hüvita. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, milline oli see omavastutuse tegelik summa, mida antud kahju juhtumi puhul hagejale kindlustusandja ei hüvitanud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja selle kohta esitanud ühtegi täiendavat sisulist põhjendust ega tõendit.
12. Hageja esitas kohtule sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku lk 47-48), millel on rendi alguseks märgitud 07.03.2017 ja rendi lõpuks 09.03.
13. Kostja on aktile andnud allkirja rendi alguse kohta, kuid ei ole andnud allkirja rendi lõppemise kuupäeva juures. Aktil märgitu kohaselt vastas sõiduki üldine seisund ja värv selle kostjale üleandmisel seisunditasemele A, mida on aktis kirjeldatud kui „väga hea“. Sõiduki tagastamisel vastasid need seisunditasemele C, mida on aktis kirjeldatud kui „vajab remonti/väljavahetamist“. Kostja eitas, et ta oleks oma allkirjaga kinnitanud aktis märgitud sõiduki puudusi selle tagastamise ajal või et need puudused oleksid olnud sõiduki tagastamise ajal muul viisil fikseeritud. Hageja ise on nõustunud, et tegelikult sõiduki puudusi selle tagastamise ajal ei fikseeritudki, sest hageja sõiduki tagastamisel puudusi tähele ei pannud.
14. Hageja esitas kohtule ka fotod sõiduki tagastangest, millel on näha värvi osaline koorumine (toimiku lk 49-50), kuid fotodest ei ole võimalik tuvastada, millal on need tehtud. Samuti ei ole ainuüksi fotodest võimalik järeldada, kuidas on värvi mahakoorumisest tingitud kahjustused tekkinud ja millal on need tekkinud. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, milles täpselt sõiduki tagastange vigastused seisnesid, kuidas need tekkisid ja millal hageja need tuvastas. Kohtu hinnangul on tegemist välisel vaatlusel tuvastavate puudustega, millistele oleks hageja pidanud kostja tähelepanu juhtima koheselt sõiduki vastuvõtmisel. Puudused oleks tulnud märkida lepingu järgi mõlema poole poolt allkirjastatud akti või muul moel fikseerida. Kuna hageja ei fikseerinud sõiduki tagastamisel puudusi lepingukohasel viisil ega teavitanud nendest koheselt üürnikku, minetas hageja õiguse tugineda puudustele hiljem.
15. Hageja väited selle kohta, et kostja olevat tunnistanud oma vastutust hagejale saadetud ekirjas ning kostja on lubanud hagejale tasuda vähemalt 200 eurot, on jäänud paljasõnalisteks. Selliseid kostja e-kirju või kinnitusi ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja esitas kohtule vaid ekirjade vahetuse kostjaga
16. aasta mais (toimiku lk 51). Nendes e-kirjades nõudis hageja kostjalt 665 euro tasumist, kuid kostja summa tasumisega nõus ei olnud. Kostja on küll hageja nõude osas viidanud, et hageja olevat olnud nõus ka summaga 200 eurot, kuid esitatud kirjavahetusest ei saa järeldada, et kostja oleks avaldanud nõusolekut mistahes summa hagejale tasuda või oleks nõustunud kahju tekitamisega ning soovinud anda hagejale garantiikirja summa tasumise kohta.
17. Lisaks nõustus hageja oma 02.11.2017 seisukohas, et „kokku lepitud summa“ 200 eurot oleks katnud tagastange remondi. Juhul, kui sõidukil puudus kindlustus ning 200 euro ulatuses oleks saanud tekitatud kahju hüvitada, on alusetu hageja nõue mõista kostjalt välja 600 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis (toimiku (toimiku lk 47-48) on küll üürniku omavastutuse summaks märgitud 600 eurot, kuid aktist ei tulene, kes ja millistel tingimustel peaks sellise omavastutuse tasuma. Aktis ei ole pooled leppinud kokku muuta lepingu tingimusi. Leping ei andnud hagejale õigust nõuda kostjalt mistahes summa väljamõistmist omal äranägemisel, vaid leping sidus üürniku rahalise kohustuse selle summaga, mida kolmas isik või kindlustusandja hagejale ei hüvita. Aktis märgitu kohaselt oli sõidukil olemas kehtiv kaskokindlustus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja välja toonud, milline oli kehtiva kaskokindlustuse lepingu kohaselt see omavastutuse summa, mida kindlustusvõtja oleks pidanud tasuma. Hageja ei ole tõendanud, et ta pidi tegelikult kindlustusjuhtumi toimumise tõttu omavastutusena tasuma 600 eurot. Hageja 02.11.2017 seisukohtadest ei ole võimalik mõista, kas hageja üldse pöördus kindlustushüvitise saamiseks kindlustusandja poole, kui hageja väidete kohaselt oleks 200 eurot katnud sõiduki remondikulu. Hageja väide, et sõiduki remontimise kulu suuruseks oleks olnud 200 eurot, on samuti tõendamata.
18. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk sai kahjustada ajal, mil see oli kostja valduses. Isegi juhul, kui sõiduk sai kahjustada ajal, mil see oli kostja valduses, ei fikseerinud pooled sõiduki tagastamisel selle puudusi lepingus märgitud viisil. Kuivõrd tegemist oli välisel vaatlusel tuvastatavate puudustega, minetas hageja õiguse tugineda puudustele hiljem. Hageja nõude rahaline ulatus summas 600 eurot on põhistamata ja tõendamata. 29.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kasuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

1. Kohus andis kostjale aega esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 08.01.
2. Kostja nimetatud ajaks kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks antud menetluses olnud muid kulusid peale lepingulise esindaja kulude. Kuivõrd kostja ei esitanud lepingulise esindaja kulude nimekirja ega nende väljamõistmise taotlust, tuleb eeldada, et kostjal puuduvad tegelikult menetluskulud. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, ei määra kohus antud asjas kindlaks hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik