Obsah (9)

§ 415§ 3141§ 407§ 417§ 169§ 663§ 659§ 200§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15881 Tsiviilasi Eesti Hai

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 24.10.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitise väljamõistmiseks.
2. 31.10.2017 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagile 14 päeva jooksul. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 11.01.2018 (tl 33).
3. 22.01.2018 saabus maakohtusse kostja taotlus täiendava tähtaja andmiseks hagiavaldusele vastamiseks, kuivõrd talle edastati poolik hagiavaldus. Kostja palus edastada hagiavalduse enda e-posti aadressile (tl 34).
4. 23.01.2018 edastas maakohus hagivalduse kostja e-posti aadressile ja andis hagile vastamiseks tähtaja kuni 31.01.2018 (tl 35).
5. Pärnu Maakohtu 01.02.2018 tagaseljaotsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja tervisekahjustusega tekitatud kahjuhüvitis summas 2323,93 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
6. 01.03.2018 esitas kostja kaja tagaseljaotsusele. Kaja kohaselt jõudis kostjani ümbrik kohtudokumentidega, milles mh on selgelt poolik hagiavaldus, sest lehe teine pool lõpeb pooliku lausega, milles viimane sõna …“kannatanule“. Nimetatud põhjusel palus kostja talle saata hagiavalduse terviktekst e-posti aadressile ning anda täiendav aeg vastamiseks. Sellekohase taotluse tõi kostja 22.01.2018 kohtukantseleisse (taotlus lisatud kajale). Kostja ei ole nõus tagaseljaotsusega, kuivõrd ta on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile mittevastamiseks. Kostja palub saata endale hagiavalduse tervikteksti ning anda täiendav tähtaeg hagile vastamiseks.
7. Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kostja selgitus, et ta sai 11.01.2018 hagi menetlusse võtmise määruse koos osalise hagiavaldusega, on paljasõnaline, sest kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit osalise hagiavalduse saamise kohta. Kostjal oli olemas hagile vastamiseks kogu teave ja piisav aeg ning võimalus, kuna kohus edastas 23.01.2018 kostjale tema 22.01.2018 esitatud taotluse alusel kostja poolt taotluses kohtule antud e-posti aadressile täiendavalt hagiavalduse tervikteksti, hageja esitatud vastuse kohtumäärusele ja menetlusse võtmise määruse ning pikendas sama kirjaga hagile vastamise tähtaega kuni 31.01.2018, kuid kostja määratud täiendava tähtaja jooksul hagiavaldusele ei vastanud. Kostja on esitanud kajas hagile vastuväited ka ilma väidetavalt saamata hagiavalduse terviktekstita. Esimese astme kohtu määrus
8. Pärnu Maakohtu 20.04.2018 määrusega jäeti kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Maakohus jättis kaja läbivaatamisega seotud menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kohus saab kaja rahuldada, kui avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Käesoleval 3 juhul tugineb kostja kirjaliku vastuse esitamata jätmise põhistamisel (mis oli aluseks tagaseljaotsuse tegemisele) väitele, et talle ei edastatud hagiavaldust täies mahus, ja seda ka mitte pärast 22.01.2018 esitatud sellekohast taotlust. Maakohus kostjaga ei nõustunud.

1. Vaidlust ei ole selles, et hagimaterjalid (sh hagiavaldus kahel lehel kahepoolsena, s.t neljaleheküljelisena) ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale 11.01.2018 kätte isiklikult, mida kinnitab tl 33 asuv väljastusteade kostja nime, allkirja ja dokumendinumbriga. Kohtul ei ole alust arvata, et hagiavalduse viimane lehekülg (kolmas lehekülg lõpeb poolelt lauselt sõnaga „kannatanule“) jäi kostjale edastamata kas väljatrüki või valguskoopia tegemise puudulikkuse tõttu.
2. Isegi, kui hagiavalduse neljandat lehekülge ei olnud eksituse tõttu kostjale kätte antud hagimaterjalide hulgas, on kohus kostja 22.01.2018 taotlusega (tl 34) arvestanud täies mahus – kostja on selles taotluses sõnaselgelt (rasvases kirjas) nõudnud hagiavalduse tervikteksti saatmist e-posti aadressile ja taotluses märkinud selleks XXX. Järgmisel päeval on kohus nimetatud e-posti aadressile saatnud nii hagiavalduse koos lisadega, kohtu 31.10.2017 määruse hagi menetlusse võtmise ja vastuse nõudmise kohta kui hageja 02.11.2017 vastuse kompromissi võimalikkuse kohta. Vastav kaaskirja väljatrükk asub toimiku leheküljel
3. Kaaskirjas on ühtlasi märgitud, et hagile vastamise tähtaeg pikendatakse
4. jaanuarini 2018 ehk 6 päeva võrra (esialgselt oli vastamise tähtaeg 14 päeva hagi kättesaamisest ehk 25.01.2018, kuna kostja sai hagimaterjalid kätte 11.01.2018). Kohtul puudub igasugune alus arvata, et saadetu ei jõudnud kohale, pealegi oli tegemist kostja enda poolt antud e-posti aadressiga. Hagi menetlusse võtmise määruses (p 8, selle kättesaamises 11.01.2018 ei ole vaidlust) on selgitatud, et sellises olukorras saab kohus

§ 3141

sätete alusel lugeda menetlusdokumendi kättesaaduks kolme tööpäeva jooksul saatmisest, mis käesoleval juhul saabus 26.01.

1. Siinkohal on oluline märkida, et kui kostja ei saanuks 23.01.2018 saadetut kätte, siis teades, et esialgselt saadetu kohaselt on hagile vastamise kohustus hiljemalt 25.01.2018, pidanuks kostja ise tagaseljaotsuse võimalikkust arvestades tundma pärast nimetatud tähtpäeva huvi, miks tema taotlust hagi tervikteksti edastamiseks seni lahendatud ei ole. Seda kostja aga ei teinud, esimene menetluslik reaktsioon pärast tagaseljaotsuse saamist, mille kostja avas e-toimikus 04.02.2018 (tl 40), oli kaja esitamine 01.03.2018 ehk ligemale kuu aega hiljem.
2. Kohus nõustub hagejaga selles, et isegi ilma hagi viimase leheküljeta saanuks kostja esitada hagile tähtaegselt vastuse, nagu ta seda sisuliselt kaja avalduses teinud on. Kaja avalduses sisalduv vastus ei ole sisuline, vaid põhineb väitel, et kriminaalasja raames on kogu kahju suurus kindlaks tehtud ja midagi muud kostjalt enam nõuda ei saa. Kriminaalasja asjaolud ja hageja nõue on aga esitatud hagiavalduse kahel esimesel lehel, hagi viimasel lehel on üksnes lõpuosa õiguslikest põhjendustest, hageja menetluslikud taotlused ja lisade nimekiri.
3. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et tagaseljaotsus asjas on tehtud seaduse alusel (

§ 407

lg 1), järgitud on kõiki menetlusnorme ning

§ 417lg 1, 2 ja 4 alusel tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.

14.

§ 169lg 2 kohaselt jäävad kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebus

1. Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule. Kostjani ei ole jõudnud hagiavalduse tervikteksti. Menetluse edasine käik
2. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 4
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja saatis Ringkonnakohtu seisukoht 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid määrust tuleb

§ 659ja 657 lg 1 p 2¹ alusel täiendada põhjenduste osas.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 19. Lisaks kontrollib ringkonnakohus hagi õiguslikku põhjendatust, mida maakohus ei ole määruses ega ka tagaseljaotsuses teinud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja lõi kannatanut YY, kes oli ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel ravikindlustatud isik. Kostja tegevusest tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused, mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis haegja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist kokku summas 2323,93 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab RaKS § 26 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Haigekassal on RaKS § 26 lg 1 alusel tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kostja tegu on õigusvastane, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse. Käesoleval juhul on faktilise põhjusliku seose kindlaks tegmine piisav selleks, et otsustada RaKS § 26 lg 1 kohaldamine.
2. Kolleegiumi hinnangul võis kohus teha tagaseljaotsuse, kuivõrd kostja ei ole teinud kohtule usutavaks, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Käesolevas asjas ei esine

§ 415lg 1 p-des 1-3 sätestatud asjaolusid.

1. Kostja ei ole põhistanud, see tähendab ei ole muutnud usutavaks, oma väidet selle kohta, et ta ei ole saanud kätte terviklikku hagiavaldust. Kostja põhjendus, et tegu oli pooliku hagiavaldusega, “sest lehe teine pool lõpeb pooliku lausega, millel viimane sõna … kannatanule”, on vastuolus esitatud hagiavaldusega. Nimelt on hagiavaldus trükitud kahel lehel kahepoolsena. Kostja poolt viidatud lehekülje lõpp ei ole mitte lehe teine pool, millega hagiavaldus justkui lõpeks, vaid teise lehe esimene pool.
2. Kostja ei ole kajas välja toonud, kas ta on kätte saanud maakohtu poolt 23.01.2018 saadetud e-kirja, ja kui ei ole, siis mis põhjusel ning miks ta ei ole esitanud vastust täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kui kostja esitas 22.01.2018 maakohtule taotluse täiendava tähtaja andmiseks ning palus edastada hagiavalduse talle e-posti aadressile (mida kohus ka tegi), oleks heas usus tegutsev menetlusosaline ka oma e-posti jälginud.

§ 200lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

Käesoleval juhul ei ole kostja seda kolleegiumi hinnangul teinud. 5 24. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

30.07.2018 on hageja esindaja teatanud, et hagejal menetluskulud puuduvad. Seega ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest