, kohus määras: Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks. Asendada Piret Ojalepale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.10.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,008032 määratud rahatrahv 300 trahviühikut, so 1200 eurot arestiga 30 (kolmkümmend) ööpäeva.
lg 3 ja § 205 lg-te 2, 3 alusel kohustada Piret Ojaleppa ilmuma 30 (kolmekümne) ööpäeva aresti kandmiseks Tartu Arestikambrisse (Tartu linn, Riia 179a) 18. veebruaril 2019.a kella 10.00-ks. Juhul, kui Piret Ojalepp ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning
lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
S § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile. RESOLUTSIOON
lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Riigikohus on 10.03.2011.a otsuse nr 3-1-1-15-11 punktis 6 sedastanud järgmist „ Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kohus ei pea tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks ja ta võib asja arutada ka tema osavõtuta, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud“. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et „maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohus on enne asja arutamisele asumist kontrollinud, kas menetlusalune isik on kohtukutse saanud ja kas ta on taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, samuti on kohus küsinud kohtuvälise menetleja esindaja arvamust selle kohta, kas asja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Eelnevast lähtudes on maakohus, asudes asja arutama ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, toiminud kooskõlas
Kohus on prefektuuri taotluse menetlemiseks alates selle kohtusse saabumisest 07.06.2018.a määranud kokku 7 istungit: esimeseks istungiajaks oli 19.06.2018 ning viimane määratud istung toimus täna, so 19.11.2018. Seejuures on kohus kõigiks kohtuistungiteks edastanud Piret Ojalepale kohtukutsed ning 5-l juhul on Piret Ojalepp kinnitanud kohtukutse kättesaamist, st, kas saatnud kinnituse või enne kohtuistungi toimumist kirja, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda. Seejuures on ta kolmel korral kohtule edastatud kirjades nimetanud võimaliku aja, kuna tal oleks võimalik kohtuistungile tulla ja kohus on kohtuistungeid määrates arvestanud Piret Ojalepa poolt avaldatuga, mistõttu on määranud istungeid suurema ajavaruga. Piret Ojalepp ei ole aga kohtuistungitele ilmunud. Samuti ei ole ta trahvi osaliselt ega täielikult ära tasunud. Viimasele, so 19.11.2018.a kella 10.00 kohtuistungile ilmumiseks edastas kohus Piret Ojalepale kohtukutse, millele on märgitud, et
lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Piret Ojalepp kinnitas nimetatud kohtukutse kättesaamist 13.11.2018. Hoolimata kutse kättesaamisest ning asja 2
Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. Kuigi Piret Ojalepal võimaldati 04.11.2015.a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusega tasuda rahatrahvi kuni 14.11.2016, ei ole Piret Ojalepp trahvi käesoleva ajani ära tasunud. Kohtutäitur Ivi Kalmet on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ja teinud kindlaks, et tal puudub registervara. Müügiväärtusega vallasvara ei ole kohtutäiturile teada. Seega puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on arestitud 13.04.2017, kuid laekumisi ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta, mistõttu puudub tal ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Piret Ojalepale on määratud liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahv 300 trahviühikut, so 1200 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 30 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus ei asenda aresti ÜKT tundidega, kuna kohtul puudub selleks Piret Ojalepa nõusolek ning kohtul puudub ka veendumus, et Piret Ojalepp ÜKT tunnid ära teeb, kuivõrd ta ei ole kohtukutsete peale istungitele ilmunud, ei ole rahatrahvi nõuetekohaselt tasunud ning kohtule teadaolevalt on tema viibimiskoht ja töökoht XXXX. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72;
§-st 211. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.