, kohus määras: Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks. Asendada Piret Ojalepale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.01.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,000513 määratud rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot arestiga 4 (neli) ööpäeva.
lg 3 ja § 205 lg-te 2, 3 alusel kohustada Piret Ojaleppa ilmuma 4 (nelja) ööpäeva aresti kandmiseks Tartu Arestikambrisse (Tartu linn, Riia 179a) 19.04.2019.a kella 10.00-ks. Juhul, kui Piret Ojalepp ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning
lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
S § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile. RESOLUTSIOON
lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Riigikohus on 10.03.2011.a otsuse nr 3-1-1-15-11 punktis 6 sedastanud järgmist „ Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kohus ei pea tegema menetlusalusele isikule istungile ilmumist kohustuslikuks ja ta võib asja arutada ka tema osavõtuta, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud“. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et „maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohus on enne asja arutamisele asumist kontrollinud, kas menetlusalune isik on kohtukutse saanud ja kas ta on taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, samuti on kohus küsinud kohtuvälise menetleja esindaja arvamust selle kohta, kas asja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Eelnevast lähtudes on maakohus, asudes asja arutama ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, toiminud kooskõlas
Kohus on prefektuuri taotluse menetlemiseks alates selle kohtusse saabumisest 08.06.2018.a määranud kokku 7 istungit: esimeseks istungiajaks oli 19.06.2018 ning viimane määratud istung toimus täna, so 19.11.2018. Seejuures on kohus kõigiks kohtuistungiteks edastanud Piret Ojalepale kohtukutsed ning neist 5-l juhul on Piret Ojalepp kinnitanud kohtukutse kättesaamist, st, et ta on kas saatnud kinnituse või enne kohtuistungi toimumist kirja, et tal ei ole võimalik, tavaliselt rahaliste vahendite puudumise tõttu, kohtuistungile ilmuda. Ühtlasi on Piret Ojalepp neljal korral kohtule edastatud kirjades nimetanud võimaliku aja, mil tal oleks võimalik istungile tulla ning kohus on kohtuistungeid määrates arvestanud Piret Ojalepa poolt avaldatuga - kuna tal on võimalik, sh rahaliselt istungile tulla-, mistõttu on määranud istungeid suurema ajavaruga. Piret Ojalepp ei ole aga kohtuistungitele ilmunud. Samuti ei ole ta trahvi osaliselt ega täielikult ära tasunud. Viimasele, so 19.11.2018.a kella 10.30 kohtuistungile ilmumiseks edastas kohus Piret Ojalepale kohtukutse, millele on märgitud, et
Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. Piret Ojalepp ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Ivi Kalmet on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ja teinud kindlaks, et tal puudub registervara. Müügiväärtusega vallasvara ei ole kohtutäiturile teada. Seega puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on arestitud 12.06.2017, kuid laekumisi ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta, mistõttu puudub tal ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. Piret Ojalepale on määratud karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 4 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus ei asenda aresti ÜKT tundidega, kuna kohtul puudub selleks Piret Ojalepa nõusolek ning kohtul puudub ka veendumus, et Piret Ojalepp ÜKT tunnid ära teeb, kuivõrd ta ei ole kohtukutsete 3
§-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.