) § 486 lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt
2/3 lg-le 4 menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 I lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. 06.12.2018 esitatud kompromiss tuleb kinnitada, arvestades 10.12.2018 täpsustusi. Menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 6.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja maksis maksekäsu kiirmenetluses e-toimiku süsteemis automaatselt arvutatud ja genereeritud riigilõivusumma 120,40 eurot. Tsiviilasja hind maksekäsu kiirmenetluses oli 4432,91 eurot (2006,63 + 595,23 +
lg 2 alusel 1831,05), millelt tulnuks tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 6 alusel 132,99 eurot (3% 4432,91 eurost). Seega maksis hageja riigilõivu ettenähtust 12,59 eurot vähem. Seda ja
lg-t 3, § 179 lg-t 1, § 150 lg 2 p 1 arvestades on põhjendatud tagastada hagejale riigilõivust 53,91 eurot (120,4/2 (132,99-120,40)/2). 7.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.