Obsah (5)

§ 41§ 121§ 43§ 88§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-2145 Haldusasi Remo Ainsari kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüv

) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul riivatud kuigivõrd intensiivselt ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse kaebaja soovitud moel, st mõistaks välja rahalise hüvitise.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
2. Sõnumisaladus, mille rikkumise kartust väitis kaebaja taotluses vanglale (tl 9), on iseenesest põhiseaduse tasandil kaitstud kaalukas õigushüve. Vangistusseaduse § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lg-tes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjaga keelatud.
3. Praegusel juhul nendib vangla, et kiri võeti lahti kinnipeetava juuresolekul ning lahtine ümbrik koos kirjaga läks kontrolli (vanemvalvur S. Naha 17.10.2018 seisukoht; tl 11). Samas on märgitud, et valvur ei tutvunud kirja sisuga, vaid pani selle koheselt kilekoti sisse. Kiri võeti ära põhjusel, et valvuri hinnangul oli ümbrik margi kohalt läbi immutatud (valvuri 03.10.2018 ettekanne ja akt, tl 7 ja 8). Tartu Vangla sisemist töökorraldust puudutavate teabe-ja uurimisosakonna koostatud juhiste kohaselt tuleb juhul, kui kirjas on midagi kahtlast, kogu kirja sisu ja ümbrik ära võtta (tl 12). Tartu Vangla on selgitanud, et kaebajalt 03.10.2018 ära võetud kiri liikus valvur J.-M. Boikovilt tehnikaruumi teabe- ja uurimisosakonnas, kus teabe- ja uurimisosakonna spetsialist J. Paluoja kontrollis kirja UV lambi all, tuvastamaks võimalikke keelatud ainega immutamise jälgi (ilma kirja sisuga tutvumata). Kuna midagi kahtlast ei tuvastatud, siis tagastas spetsialist J. Paluoja kirja kilekoti sees vanemvalvur S. Nahale, kes võttis ümbriku kilekoti seest välja, avas ümbriku kinnipeetava juuresolekul ja andis kirja R. Ainsari kätte 05.10.
4. a kella 10:20 ajal (tl 6). Kirja kättesaamist on kinnitanud ka kinnipeetav oma allkirjaga (tl 10). 2
5. Kaebaja ei väidagi, et kirja sisuga oleks tutvutud, vaid et ta muretses sõnumisaladuse säilimise pärast. Kaebaja arvates oli avatud kirjaga lahkumine murettekitav (kahjunõu vanglale, tl 9). Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, kuidas kiri liikus valvurilt teabe- ja uurimisosakonna spetsialistini ning tagasi üksusesse, kus valvur talle kirja tagastas. Kiri võeti ära 03.10.2018 (tl 7, 8) ning sai kontrollitud ja tagastatud 05.10.2018 (tl 7p). Ümbrikut ja kirja kontrolliti immutava aine tuvastamiseks UV lambi all, mis ei eelda tutvumist kirja sisuga. Eelnevast pole alust järeldada, et valvurid või kontrolli teostanud spetsialist rikkunuksid sõnumisaladust. Ümbriku ja kirja äravõtmine ja kontrollimine on vangla ees seisvaid ülesandeid arvestades põhjendatud. Vanglal on kohustus tagada õigusnormide järgimine ja julgeolek vanglas (VangS § 66 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi ohtude määratlemisel ja väljaselgitamisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel (Riigikohtu 25.10.2012 otsus 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud praktika). Vanglal on kohustus reageerida ohu kahtluse korral. Vanglate praktikas on tuntud püüdlused toimetada muuhulgas kirjaümbrikega vanglasse keelatud aineid (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-102-08, p 17). Sellise praktika jätkuvat esinemist kinnitab ka teabe- ja uurimisosakonna e-kiri (tl 12).
6. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei saanud kaebaja õiguste riive kirja kontrollimiseks äravõtmisel olla kuigivõrd intensiivne. Ka hirm sõnumisaladuse ilmsikstuleku ees ei saanud neil asjaoludel olla kuigi suur (kaebaja ei väida kirja lugemist, vaid üksnes muretsemist; kiri anti kaebajale ülejärgmisel päeval; talle selgitati, et seda tehakse kontrollimiseks; kirja edastati suletud kilekotis). Kohtu hinnangul ei ilmne asjas esitatud tõenditest, et vanglaametnike tegevus võinuks alandada kaebaja väärikust, nagu kaebaja märgib kaebuses kohtule. Kaebaja ei ole kirja äravõtmise ja kontrollimisega seoses välja toonud ainsatki asjaolu, mis võiks viidata väärikust alandavale kohtlemisele. Selleks ei saa pidada kirja tervikuna äravõtmist, mis on kaebuse järgi kaebaja peamine etteheide vastustajale.
7. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal tekkida niivõrd suuri kannatusi RVastS § 9 lõike 1 tähenduses, millest saanuks tekkida rahas hüvitatav kahju. Kohus ei pea kaebuse väljavaadet saada vangla tegevuse eest rahalist hüvitist tõenäoliseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kuulu rahaline hüvitis väljamõistmisele mitte igasuguse väheintensiivse õiguste rikkumise korral (nt Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11). Kohus ei pea ka tõenäoliseks, et võiks kahju rahas hüvitamise asemel tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasuse (

§ 41lg 5).

Seega on eeltoodud asjaolusid arvestades kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 12. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

13. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Vastustaja on vastuseks kohtunõudele esitanud Tartu Vangla 19.01.2018 teabe- ja uurimisosakonna juhataja 19.01.2018 e-kirja, mis sisaldab juhiseid narkootilise aine kahtlusega kirjade avastamiseks ja kontrollimiseks (tl 12).

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lõike 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga

§ 79

lõikes 1 toodud alustel.

§ 79

lg 1 punkti 1 kohaselt on selliseks aluseks muuhulgas riigi julgeoleku või avaliku korra kaitse. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks 3 on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (

§ 88lg 2 teine lause).

Kohus peab vajalikuks tunnistada menetlus kinniseks Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja 19.01.2018 e-kirja (tl 12) osas ja piirata kaebaja juurdepääsu sellele tõendile. Vangla ülesandeks on julgeoleku ja korra tagamine vanglas ning vanglal on lai otsustusruum oma töömeetodite ja -korralduse kujundamisel. Teave vastava töökorralduse kohta kuulub kohtu hinnangul

§ 79lg 1 p 1 kaitsealasse.

Vangla julgeoleku tagamine on ülekaalukas eesmärk võrreldes praeguse haldusasja kaebaja menetluslike õigustega tutvuda kõigi haldusasjas esitatud tõenditega. Seega peab kohus põhjendatuks piirata kaebaja juurdepääsu viidatud 19.01.2018 e-kirjale (tl 12). Kohus piirab kaebaja juurdepääsu haldusasja toimikule ühe tõendi osas, seega minimaalselt vajalikus ulatuses (

§ 88lg 3 ls 1).

15. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 2p). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4