← Eesti

2-18-10300/17

Obsah (13)§ 377§ 659§ 654§ 381§ 363§ 371§ 235§ 330§ 384§ 378§ 383§ 391§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-10300 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2018, Tallinn Kohtunik Kaija Kaijanen Tsiviilasi National Oilwell Varco Norway AS hagi

§ 377lg 2 kohaldamise eelduseks.

Kohus nõustus hagejaga ka selles, et valitud abinõu on proportsionaalne. Nimelt soovib hageja kuuest esemest, mille suhtes on väidetavalt pandiõigust teostatud, ära viia üksnes kolm. Seega pärast projektis L4526 märgitud esemete äraviimist jääks kostja II otsesesse valdusesse ikkagi projekti L2733 esemed kogumaksumusega 840 361.60 eurot ehk summas, mis ületab mitmekordselt 3

(7)kostjate väidetavaid nõudeid. Lisaks on hageja kohtu nõudel tasunud kostjatele tekkida võiva kahju hüvitamiseks tagatist summas 32 000 eurot. Määruskaebus
  1. Kostjad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kostjate hinnangul ei ole kohus piisavalt hinnanud hagi perspektiivikust ja taganud alusetult edulootuseta hagi. Lisaks on hagi tagamise abinõuga hagi osaliselt juba rahuldatud, mis on aga lubamatu. Samuti ei ole hagi tagamise abinõu proportsionaalne, kuna hageja tasutud tagatis ei kata kostjate nõudeid täies ulatuses. Kostjate valdusesse jäetud esemed on märgitud suuruses hinnalised vaid hagejale endale oma spetsiifilisuse tõttu, kuid kui kostjad hakkavad esemeid võõrandama enampakkumisel, siis ei ületaks kostjate valdusesse jäetud esemete turuhind ilmselt 50 000 eurot, kuna müügi puhul oleks tegemist vanarauaga.
  2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Tulenevalt

§ 654lg-st 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise avaldus vastab

§ 381

lgs 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (RKTKm nr 3-2-1-83-16, p-d 13–18).

Eeltoodust tulenevalt saab kohus tagada hagi mh vaid siis, kui hagi tagamisel on esile toodud

§-s 377 sätestatud eeldused. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik (RKTKm nr 3-2-1-8316, p 15). 9. Kostjate esimene etteheide on suunatud maakohtu väidetavale rikkumisele, et kohus ei ole hinnanud tagatava hagi perspektiivikust. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (

§ 371lg 2, § 423 lg 2) (RKTKm nr 3-2-1-83-16, p 14).

Tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted ei eelda aga seda, et hageja peaks põhistama või tõendama kõigi hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist juba menetluse algfaasis.

§ 330arvestades on hagejal kuni eelmenetluse lõppemiseni põhimõtteliselt lubatav esitada ka uusi asjaolusid, 4

(7)mida hagi esitamise ajal veel ei esinenud, samuti tõendeid ja põhjendusi. Lisaks ei saa hagi perspektiivikuse otsustamisel hinnata tõendeid (RKTKm 3-2-1-151-14, p 14 ja RKTKm nr 3-2-1-139-13, p 14). Hagiavalduses välja toonud asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas hageja esitatud nõue on põhjendatud või mitte, selle otsustab kohus asja sisulisel lahendamisel (RKTKm nr 3-2-1-151-14, p-d 14 ja 15). Maakohus lähtus hagi tagamise kohta otsustust tehes õigesti nii nõude kui ka hagi tagamise avalduse põhistatusest. Maakohus pidas antud juhul hageja väiteid usutavaks ja kujundas nende alusel oma siseveendumuse. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse otsustuse tegemiseks. 10. Nõustuda ei saa kostjate etteheitega, et hageja on ise endale kahjuliku olukorra tekitanud, tellides kolmele esemele transpordi olukorras, kus hageja oli teadlik pandiõiguse teostamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud õigussuhte esialgse reguleerimata jätmise korral tekkiva kahju olulisust ja suurust ning ka maakohus on piisavalt põhjendanud, millise olulise kahju vältimiseks on vajalik õigussuhte esialgne reguleerimine. Kuna tegemist oli spetsiifiliste ja asendamatute esemetega hageja jaoks, kostjate valdusesse jäid veel lisaks kolm hagejale kuuluvat eset ning hageja võimuses ei olnud kostja I ja AS-i E-Profiil, samuti kostjate endi vaheliste õigussuhete ja nõuete suuruse mõjutamine, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigustatult leidnud, et käesolevalt oli vajalik õigussuhte esialgne reguleerimine hagejale olulise kahju vältimiseks. 11.

§ 384

lg 3 teine lause kohaselt võib kohus enne hagi tagamise avalduse läbivaatamist kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud nimetatud sätet, kui jättis kostja enne hagi tagamise avalduse läbivaatamist eelnevalt ärakuulamata. Osundatud säte ei pane kohtule kohustust kostja eelnevaks ärakuulamiseks, vaid annab selleks võimaluse. Kostjad on määruskaebuses ka ise välja toonud, et hagi tagamise avalduse läbivaatamine on toimunud viimasel minutil, arvestades hageja poolt äraviidavatele esemetele järeletulemise aega. Seega otsustas maakohus põhjendatult viivitamata lahendada hagi tagamise avalduse enne kostja ärakuulamist. 12. Neljandana on kostjad määruskaebustes välja toonud, et panditud esemete hagejale väljaandmisega on maakohus lubamatult hagi osaliselt juba rahuldanud. Ringkonnakohus antud seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on märkinud, et kohustades kostjaid esemeid tagastama, kohaldas maakohus

§ 377

lg 2 esimest lauset ja § 378 lg 1 p 10 ning reguleeris vaidlusalust õigussuhet esialgselt. Praeguses olukorras saab hagejat, kellele esemed on hagi tagamise määruse alusel üle antud, pidada üksnes esemete hoidjaks, kelle otseses valduses esemed on. Kostjad on esemete kaudsed valdajad AÕS § 33 lg 2 mõttes. Hagi tagamise korras esemete hagejale üleandmine ei lõpetanud ka kostjate võimalikku pandiõigust AÕS § 282 lg 11 järgi. Hagi rahuldamisel tuleb kohtul otsuse resolutsioonis näha ette kostjate kaudse valduse lõpetamine ja esemete jätmine hageja valdusse. Hagi rahuldamata jätmisel tuleks ette näha hagi tagamise tühistamine ja kohustada hagejat andma esemed kostjate otsesesse valdusse (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 22). 5

(7)13. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse seisukohaga, et kohtu poolt valitud tagatise abinõu ei ole määruses märgituna proportsionaalne. Riigikohus on märkinud, et kui vaieldakse sellise asja väljaandmise üle, mida peetakse kinni üksnes rahalise nõude tagamiseks, on mõistlik anda asi hagi tagamise korras hagejale välja, kuid tulenevalt

§ 378

lg 4 esimesest lausest ja § 383 lg-st 1 olnuks mõistlik teha seda tagatise seadmise vastu ehk selliselt, et hagejat oleks kohustatud andma kostjate nõuete ulatuses tagatis kostjate kasuks, eelkõige hoiustama raha kostjate väidetavate nõuete ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 23). Selliselt oleksid poolte huvid olnud tasakaalustatud. Hageja on tasunud tagatist 32 000 eurot (tl 89, I kd) vastavalt

§ 383lg-s 1¹ määratud ülemmäärale.

Tagatise alam- ja ülemmäärad on iseenesest kohtu jaoks imperatiivsed (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 638, p 3.3.2. c). Riigikohus on asunud seisukohale, et rahalise nõude korral ei ole võimalik kohaldada

§ 383lg-t 1.

See muudaks

§ 383lg 11 tagatise suuruse piirangu sisutühjaks.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kohtu võimalus kohaldada

§ 383

lgs 1 sätestatud kohtu diskretsiooniõigust tagatise ulatuse määramisel vaid juhul, kui selleks on ette nähtud vastav täiendav tagatise suuruse määramist sätestav norm (vt RKTKm nr 32-1-140-13, p 15 II lõik). Kuivõrd praegusel juhul ei esine alust, mis annaks pandiõiguse teostamise korral võimaluse kaaluda tagatise suuruse määramist erinevalt

§ 383

lgs 1¹ sätestatud piirmäärast, on maakohus õigesti määranud hagejale tagatise suuruse vastavalt

§ 383lg-s 1¹ sätestatud ülemmäära arvestades.

Tagatise eesmärgiks on tagada tagatise arvel kostjatele alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine (

§ 391

).

§ 383

lg 1¹ iseenesest ei piira eelnimetatud õiguse realiseerimist kahju täies ulatuses, küll aga vähendab see kahjuhüvitise tegeliku saamise võimalust. Hagi tagamise instituudi eesmärk on kaitsta hageja põhiõiguslikke õigusi ja liiga suure tagatise nõudmisel kindlasti väheneks hagi tagamise võimaluse praktiline kättesaadavus hagejale (vt V. K jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 639, p 3.3.

  1. d). Lisaks on kostjad määruskaebustes asunud seisukohale, et kostjate valdusesse jäänud esemete turuväärtuseks saaks olla cá 50 000 eurot vanarauana. Seega saab käesolevalt rakendatud hagi tagamise abinõud koos ülemmääras tasutud hagi tagamise tagatisega, arvestades lisaks juurde kostjate valdusesse jäänud esemete väidetavat turuväärtust, pidada proportsionaalseks.
  2. Määruskaebuses märgitud topelt pandiõiguse teostamise kohta kostja II eeldusliku nõude osas kostja I vastu märgib ringkonnakohus, et kuna kostja II on selles osas jäänud vaid üldsõnaliseks, sh ei ole välja toonud konkreetselt pandiõiguse teostamise alust hageja esemete suhtes ega oma nõude suurust, millise katteks pandiõigust teostatakse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja II põhistanud

§ 235mõttes hagi esialgse reguleerimisega tekkiva võiva kahju olemasolu ja suurust.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud käesolevas menetlusstaadiumis kostja II väidetava nõudega tagatise määramisel ka arvestada.

  1. Ülejäänud määruskaebuse väidetele ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata, kuna nende osas võetakse seisukoht asja sisulisel arutamisel.
  2. Kuivõrd käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis kohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra. 6

(7)17. Käesolev määrus on

§ 390lg 1 alusel edasikaevatav. /digitaalselt allkirjastatud/ Kaija Kaijanen kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.