← Eesti

2-16-126579/66

Obsah (10)§ 635§ 82§ 637§ 638§ 110§ 108§ 115§ 127§ 103§ 113

Tsiviilasi nr: 2-16-126579 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Tallinn Tsivi

§ 635alusel rahuldamata jätta.

Kohus märgib, et olukorras, kus hageja põhinõue kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus

  1. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt eiras maakohus hageja esitatud tõendeid ning mitte ei jätnud üksnes tõendid tähelepanuta vaid tagastas hagejale põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud hageja põhjendanud, millise tõendiga hageja millist asjaolu tõendada soovis. Hageja esitas maakohtu menetluses tõendid selgitades iga tõendi osas, millist asjaolu hageja iga konkreetse tõendiga tõendada soovib. Kõige üllatuslikum kohtu tegevuses selle juures oli veel asjaolu, et kohus tagastas pabertoimikust tõendid mitte eelmenetluses vaid kohtuistungil. 4

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-126579
  1. Maakohus asus valesti seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud võõrkeelsete tõendite tõlkeid ega toonud välja asjaolusid, milliseid faktiväiteid hageja esitatud tõenditega tõendada soovib. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõla 2 767,68 eurot ja sellelt arvestatud viivise, viivise edasiulatuvalt ning menetluskulude jaotuse osas.
  4. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  5. Hageja põhiseisukohad nõude esitamisel on järgmised: -Pooled sõlmisid 27.10.2015 lepingu raamatupidamisteenuse osutamiseks (I kd, tlk 23-27; tõlge tlk 36-39). Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust vastavalt lepingule. -Hageja esitas tehtud tööde eest tasumiseks kostjale arved nr 20161635, arve nr 20161856 ja arve nr 20162072 (I kd, tlk 28-30; tõlked tlk 40-42). -Kostja arveid ei tasunud.
  6. Kostja põhilised vastuväited on järgmised: -Hageja ei ole tõendanud arvetel olevate raamatupidamisteenuste osutamist ja andmebaasi Directo kasutusõiguse andmist kostjale. -Alternatiivselt, juhul, kui hageja nõue leiab mingis osas tõendamist, siis on kostjal hageja poolt osutatud mittekvaliteetsete teenuste osutamisest ja andmebaasi Directo kasutamise juurdepääsu võimaldamata jätmisest tekkinud kahju 1 124,75 eurot. Kostja palub tekkinud kahju hageja nõudega tasaarvestada. 23.

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad üldnormina

§ 82lg-d 3 ja 7.

Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab

§ 637

. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637lg 4 ja 5).

Nii muutub

§ 637

lg 3 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab

§ 638

. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 24. Maakohus kohaldas asjas

§ 637lg-t 4 ja leidis, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi tõendit millest ilmneks, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu 5

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-126579 võtnud või, et kostja oleks tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt nimetatud sätte kohaldamine oli ekslik. Pooltevahelisest lepingust ei nähtu poolte kokkulepet selle kohta, et hageja tasunõude sissenõutavuse eelduseks oli töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine. Seetõttu ei saa asja lahendamisel kohaldada

§ 637lg-t 4.

  1. Pooled leppisid lepingu p-s 4.
  2. kokku, et kostja tasub hageja poolt osutatud teenuste eest lepingus kokkulepitud hinnakirja kohaselt, lepingu p 4.6 järgi esitatakse arve elektrooniliselt ja klient kohustub arve tasuma 15 päeva jooksul arve temale esitamisest. Seega tuleb asjas kohaldada

§ 637lg-d 3 ja 5.

  1. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on osutatud teenuste loeteluna märgitud Directo andmebaasi kasutusõigus juuli, august, september 2016.a eest, raamatupidamisteenused juuli, august, september 2016.a, töötajate registri haldamine, palgaarvestus juulis 2016.a 2 töötaja eest.
  2. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei tõendanud, millistes lepingutingimustes olid hageja ja kostja töövõtulepingus kokku leppinud, s.o milles pidi seisnema hageja poolt kostjale osutatava teenuse sisu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, sest konkreetsete teenuste osutamises on pooled lepingu p-s 1.1 kokku leppinud.
  3. Maakohus heitis hagejale ette ka seda, et hageja esitas kohtule poolte vahelise lepingu ning hageja poolt kostjale edastatud arved, mis on kõik inglisekeelsed. Nimetatud etteheide ei ole põhjendatud, sest poolte sõlmitud leping oligi originaalis inglisekeelne, samuti on hageja kohtu nõudmisel esitanud asja materjalide juurde lepingu ja arvete tõlked.
  4. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et tema ei saa aru, millist teenust ja millise ajakuluga on hageja kostjale osutanud. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et osutatud raamatupidamisteenuse eest on hageja nõudnud tasumist tunnitasuga 39 eurot. See vastab poolte vahel lepingu p-s 4.1.1 toodud poolte kokkuleppele, mis viitab omakorda lepingu p-s 1.1 loetletud teenustele. Arvestades lepingu p 4.1 alapunktides esitatud loetelu, saab hageja osutatud summa 39 eurot tund teenuseks olla lepingu p-ides 1.1.1, 1.1.4, 1.1.5., 1.1.7., 1.1.8., 1.1.12 toodu, kuna muus osas on poolte vahel osutatavate teenuste eest kokkulepitud erihind. Hageja väidetest nähtub, et hageja, kasutades Directo andmebaasi, sisestas kostja poolt saadetud andmed kostja pearaamatusse ning koostas TSD ja KMD maksudeklaratsioonid esitades need maksuametile. Seega väitis hageja, et tema tasunõude aluseks on lepingu p-de 1.1.1 ja 1.1.7 järgi osutatud teenus.
  5. Kostja vastuväidetest hagile võib aru saada nii, et kostja arvates oleks hageja pidanud asjas esile tooma konkreetselt, kui palju aega kulus pearaamatusse kirjete tegemiseks ja kui palju aega maksudeklaratsioonide koostamiseks. Ringkonnakohus möönab, et selles osas on kostja väited osaliselt põhjendatud. Erinevate teenuste ajakulu ei ole hageja esitanud senini. Siiski ei anna nimetatu alust hagi rahuldamata jätta, sest arvestades hageja esitatud tõendeid raamatupidamisteenuse osutamise, selle mahu ja ajakulu kohta on hageja poolt arvetel märgitud raamatupidamisteenuse osutamine tõendatud. See, et raamatupidamisteenuse osutamisel tehti kostja pearaamatusse kirjeid, on tõendatud nii Directo andmebaasi väljavõtte, kui ka kostja pearaamatu väljavõttega. See, et hageja vormistas osutatud teenuse käigus nõutavad maksudeklaratsioonid, on tõendatud asja materjalidele lisatud maksudeklaratsioonidega. Asjas esitatud asjatundja arvamusest (I kd, tlk 154-157) järeldub, et asjatundja arvates nähtuvad Directo andmebaasi 650 leheküljelisest logifailist perioodil 01.06-30.09.2016 hageja poolt raamatupidamisteenuse osutamisel kirjendatud raamatupidamistehingud ning kostja raamatupidamise kirjed ja kanded nähtuvad kostja pearaamatu väljatrükist. Koosmõjus raamatupidamise teenuse ajakulu 6

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-126579 tabelitest nähtuva ajakulu arvestusega avaldas asjatundja arvamust, et hageja väidetud ajakulu raamatupidamisteenuse osutamiseks on põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt tõendas hageja teenuste osutamist ja arvetel esitatud ajakulu mõistlikkust Directo andmebaasi logiga, kostja raamatupidamise pearaamatu väljavõttega, raamatupidamise teenuse osutamise ajakulu tabelitega ja asjatundja arvamusega. Asjatundja arvamusest nähtuvalt sai hageja esitatud tõendite põhjal anda hinnangu nii osutatud teenuse ajakulu mõistlikkusele kui ka teenuse kvaliteedile.
  1. Nõustuda ei saa kostja väitega, et asjas oleks veenvaks tõendiks vaid eksperdi arvamus. Kostjal oli võimalus taotleda ekspertiisi läbiviimist, kuid seda ta ei teinud. Seetõttu ei saa hagejale ette heita, et oma väidete tõendamiseks esitas ta asjatundja arvamuse. Asjatundja mitteusaldusväärsust ei ole kostja veenvalt põhjendanud. Kuna hageja esitas oma väidete tõendamiseks tõendid, tuli ka kostjal oma väiteid selle kohta, et teenust ei osutatud või, et teenuse ajakulu on ülepaisutatud, tõendada. Kostja tõendeid ei esitanud.
  2. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja asjas esitatud väited ja tõendid seostatavad, hageja ei ole piisava detailsusastmega põhjendanud, mida ta iga tõendiga tõendada soovib. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Hageja on 03.05.2017 menetlusdokumendis (I kd, tlk 62 pöördel) esile toonud, millist väidet ta millise tõendiga tõendada soovib.
  3. Hageja nõuab vastavalt lepingule ka kostjalt Directo andmebaasi kasutamise tasu juuli, augusti ja septembri 2016.a eest. Kostja väidab asjas, et hageja ei võimaldanud Directo andmebaasi kasutusõigust. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.
  4. järgi oli poolte vahel kokku lepitud Directo kasutamise tasu 99 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Hageja on asjas väitnud (sh ka apellatsioonkaebuses), et hageja võimaldas kostjale andmebaasi Directo kasutamist juba teenuse osutamise alguses ning kostjale oli ligipääs sinna ka kuudel, mille eest on hageja tasu nõudnud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid selles osas tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, kuidas ligipääs Directo kasutamiseks kostjale tagati. Asjast nähtuvalt on kostja ligipääsu lepingu kehtivuse ajal hagejalt küsinud (II kd, tlk 148, tõlge 149), kuid vastus esitatud nõudele puudub. Asjaolust, et hageja on raamatupidamisteenuse osutamisel kasutanud andmebaasi Directo, ei saa järeldada, et selle programmi kasutamine oli tagatud ka kostjale. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue andmebaasi Directo kasutamise tasu osas.
  5. Arvelt nr 20161856 nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 2 töötaja eest töötamise registri haldamise (TÖR) eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2 järgi kohustus kostja hagejale tasuma 1 töötaja palgaarvestuse eest 15 eurot ning lepingu p 4.1.8 järgi kliendi andmete haldamise eest töötamise registris 15 eurot registreeringurea eest. Lepingu p 4.
  6. järgi lisandub kokkulepitud hindadele käibemaks. Asja materjalidele lisatud vormist TSD, st vormist mitteresidendist füüsiliste ja juriidiliste isikutele tehtud väljamaksete kohta, nähtub 2 füüsilise isiku kohta tehtud arvestus väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimise kohta. Seda, et deklaratsioonidel nimetatud isikud N M ja M S S on kostja töötajad, on kostja ise oma 22.01.2012018 menetlusdokumendis kinnitanud (II kd, tlk 4, pöördel p 2.4.9). Kuna asjas esitatud vormist TDS nähtuvalt on hageja 2 töötaja kohta palgaarvestusteenust osutanud, ei ole põhjendatud kostja väited, et hagejal puudub õigus lepingu p 4.1.2 järgi nõuda arvel nr 20161856 märgitud palgaarvestuse tegemise eest 30 eurot, millele lisandub käibemaks ja lepingu p 4.1.8 järgi kliendi andmete haldamise eest töötamise registris (TÖR) 30 eurot, millele lisandub käibemaks.
  7. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82lg 7 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-126579 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tõendas asjas teenuste osutamise ja ning selle, et teenused vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile, va Directo andmebaasi kasutamise võimaldamise osas, ning sellest tulenevalt on hageja tasunõue summas 2 767,68 eurot põhjendatud.

  1. Kostja esitas asjas tasaarvestuse vastuväite. Kostja leiab, et hageja raamatupidamisteenus on olnud ebakvaliteetne ning selle tõttu on kostjale tekkinud kahju 1 124,75 eurot, kuna selle summa pidi ta tasuma I L, kes kõrvaldas hageja poolt raamatupidamisteenuse osutamisel esinenud puudused. Seega tugineb kostja sellele, et kahju tekkis temale hageja poolt lepingu rikkumise tõttu.
  2. Kahju hüvitamise aluse tellijale annab

§ 115

lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina

§ 115

lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et väidetav lepingu rikkumine avastati ja sellega seoses kahju tekkis siis, kui pooltevaheline leping oli lõppenud. 38.

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). 39. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama isik, kes väidab, et temale tekkis kahju, st antud asjas kostja.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning see tähendab seda, et käesolevas asjas peab hageja kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. 40. Kostja väidete järgi tekkis talle kahju seetõttu, et hageja osutatud teenuses esinesid järgmised puudused: eksimused majandusaasta aruande koostamisel, kostja teavitamata jätmine nõuetest ja kohustustest e-maksuametis, maksudeklaratsioonide 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-16-126579 muutmine ning sellest kostja teavitamata jätmine, raamatupidamises olid kajastamata põhivahendite nimekirjad ja amortisatsioonid, TSD vormides esitati kostja töötajate kohta väärandmeid, ligipääs pangale jäeti hankimata ning lisaks ei taganud hageja kostjale ligipääsu raamatupidamisprogrammile Directo. Irina L kirjalikust seletusest (I kd, tlk 124-125) nähtub, et puudulik oli kostja 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruanne, veebruari 2016 TSD deklaratsioon, 2016 augusti TSD deklaratsioon ning 2016.a põhivahendite nimekirjad ja amortisatsiooni normid jäid arusaamatuks raamatupidamise andmebaasi puudumise tõttu.
  1. Kostja leiab, et tal tekis kahju seetõttu, et hageja jättis kostjale teatamata, et tal on kohustus tasuda maksuametile 18 eurot riigilõivu, mistõttu tuli tasuda intressi Ringkonnakohus leiab, et hageja nimetatud väite alusel ei saa asuda seisukohale, et kostjale kahju tekkimine on tõendatud. Nimelt on hageja väitnud, et kahju tekkis talle seetõttu, et ta pidi tasuma I.L tasu raamatupidamisteenuse eest. Maksuametile tasutud intressi suurust ei ole kostja esile toonud, ka puuduvad tõendid selle kohta, et intressi kostja on tasunud.
  2. Kostja leiab ka seda, et kuna 2016.a veebruari TDS deklaratsiooni muudeti 12.09.2016, siis tekkis kostjal tulumaksukohustus. Hageja kostja väitele vastu ei vaidle. Samas ei vaidle kostja vastu hageja väitele, et deklaratsiooni parandamise eesmärgiks oli külalistele majutuse ja toitlustustega seotud kulude kandmine deklaratsiooni ning, et see toobki kaasa maksukohustuse tekkimise. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et deklaratsiooni parandus oli vajalik, et kajastada raamatupidamises õigesti tehtud kulutusi, siis ei ole kostja väide, et sellega tekitati talle, kahju põhjendatud. Tulumaksukohustus oleks tal tekkinud ka siis, kui need andmed oleks varem sisestatud. Kostja ei ole esile toonud, et nõutavast hilisem andmete sisestus tõi kaasa kostja jaoks intressi/viivise maksmise kohustuse ega selle suurust.
  3. Kostja leiab ka, et hageja tekitas kahju seetõttu, et ei ilmunud panka telefoni- ja internetipanga lepingu allkirjastamisele, mistõttu puudus hagejal ligipääs kostja pangaväljavõtetele. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui eeldada, et hageja ei ilmunud lepingu sõlmimisele, ei saanud see asjaolu otseselt kaasa tuua kostjale kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et lepingu sõlmimata jätmise tõttu jäid hageja poolt mingid andmed raamatupidamisse sisestamata, mistõttu oli hageja osutatud teenus puudulik ning selle tõttu tekkis kahju, samuti selle kohta, et lepingu sõlmimata jätmisele ilmumata jätmise tõttu tuli kostjal edastada andmed hagejale raamatupidamise tegemiseks viisil, mis tõi kaasa kulusid ning mille tõttu tekkis kostjale kahju.
  4. Kostja väidab, et kahju tekkis ka seetõttu, et hageja koostas ja esitas 2015.a majandusaasta aruande alles pärast poolte vahel kokkulepitud tähtaega. Kostja väidete järgi sõlmiti poolte vahel suuliselt kokkulepe, et hageja koostab ja esitab kostja majandusaasta aruande enne kuue kuu möödumist 2015.a majandusaasta lõppemisest. Kostja esitas asja materjalide juurde oma 18.04.2016.a kirja (II kd, tlk 124, tõlge lk 125), mis väidetavat kokkulepet tõendab. Nimetatud kirjast nähtuvalt teatas kostja, et soovib 2015.a majandusaasta aruannet varem, kuna tal on seda vaja Saksamaal riigihankel osalemise tõttu. Nimetatud kirja kohaselt tuleb majandusaasta aruanne esitada 21.aprilli tööpäeva lõpuks. Kostja esitatud tõendist (I kd, tlk 124) nähtub, et 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruanne sisestati ettevõtjaportaali 21.04.
  5. Kuna kostja väidete järgi lepiti hagejaga kokku, et 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruanne tehakse valmis varem, kostja kirjast hagejale nähtuvalt pidi majandusaasta aruanne valmis olema hiljemalt 21.04.2016 ning kostja esitatud tõendi kohaselt nimetatud kuupäeval oli see ettevõtjaportaali ka sisestatud, siis ei ole kostja 9
(10)Tsiviilasi nr: 2-16-126579 väited majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta peale kokkulepitud tähtaega põhjendatud.
  1. Kostja on asjas esitanud nii hageja poolt vormistatud 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruande kui ka I.L poolt parandatud 04.10.2014-31.12.2015 majandusaasta aruande (II kd, tlk 127-147). Nimetatud majandusaasta aruandes esinevad lahknevused andmetes, kuid asjast ei nähtu, mis põhjusel andmed erinevad. Ainuüksi see, et kostja tellis I.L uue majandusaasta aruande ei näita, et hageja poolt koostatud majandusaasta aruanne oli puudustega. Selleks, et tuvastada hageja poolt koostatud majandusaasta aruandes märgitud andmete ebaõigsus, tulnuks esile tuua ja tõendada, et hageja koostatud majandusaasta aruandes esitatud andmed on valed. Kostja seda ei teinud.
  2. Kostja väidab ka seda, et peale lepingu lõppemist ei taganud hageja kostjale juurdepääsu andmebaasile Directo. Asjaolu, et kostja nõudis andmebaasile juurdepääsu peale lepingu lõppemist, nähtub kostja esitatud tõenditest (II kd, tlk 150151), mille järgi palus kostja juurdepääsu tagamist Directole 2016.a oktoobri lõpus. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheide ei ole põhjendatud, sest asjast ei nähtu, et peale lepingu lõppemist tuli hagejal tagada juurdepääs raamatupidamisprogrammile.
  3. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud osaliselt, kuivõrd ka põhinõue tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.6 teise lause järgi kohustus kostja tasuma arved 15 kalendripäeva jooksul arve temale esitamisest, p 4.7 esimese lause järgi arve tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja palub viivise välja mõista kindla summana ja edasiulatuvalt. Juhindudes

§ 113lg-s 1 ja Ts

MS § 367 sätestatust moodustub seisuga 27.08.2018 viivis kokku 1 991,48 eurot. Nimetatud summa ja viivis edasiulatuvalt välja mõistetavalt põhivõlalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

  1. Kostja esitas taotluse 31.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja nõustus taotlusega osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada osaliselt, täiendades kohtuistungi protokolli 3-ndal lehel kohtu määrust tõendite juurdevõtmiseks selliselt, et õige sõnastus on järgmine: „ Kohus võtab hageja ja kostja esitatud tõendid asja materjalide juurde.“ Ülejäänud osas tuleb jätta kostja taotlus rahuldamata, sest protokoll ei ole stenogramm ning protokollimata ei ole jäänud olulist tähtsust omavad asjaolud, mida esitatud menetlusdokumentides ei ole kajastatud. Menetluskulude jaotus
  2. Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ning ka apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid ning hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele kuuluvat osa, tuleb Rödl & Partner OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 85 % ulatuses Salutaguse Mõisamaad OÜ kanda ja Salutaguse Mõisamaad OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg-st
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.