1-18-6639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. septembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-6639 (kohtueelses menetluses 1

§ 199

lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav ALEKSANDR KOZLIK, isikukood: 38306150305, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus: põhiharidus, ei tööta, elukoht: xxx, asub vahi all Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimajas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316, kehtivaid kriminaalkaristusi 8 ja väärteokaristusi karistusregistri kohaselt 16, alates 13.08.2018. a kohaldatud tõkendit vahistamine; Kaitsja Vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada ALEKSANDR KOZLIK (i.k. 38306150305)

§ 199lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksandr Kozlik’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksandr Kozlik’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse algust lugeda alates 13.08.

1. a, mil Aleksandr Kozlik peeti kahtlustatavana kinni. 1-18-6639
2. Aleksandr Kozlik’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena.
3. Rahuldada kannatanu xxx AS-i esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista Aleksandr Kozlik’ilt xxx AS-i kasuks välja 90,52 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda xxx AS-i arveldusarvele nr xxx Luminor pangas.
4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksandr Kozlik’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsja tasu kokku summas 210 eurot ja  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 960 eurot.
5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Aleksandr Kozlik’il tasuda menetluskulud kokku summas 960 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 80 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Aleksandr Kozlik’ut süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 17.01.
6. a otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti - - 12.08.

1. a kella 15:43 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas toidupoes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 4 tk Gillette Proglide Manual koguväärtusega 90,52 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest tasumata. 13.08.
2. a kella 18:34 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas toidupoes püüdis müügisaalist varastada alkoholi. Nimelt 4 pudelit Jim Beami koguväärtusega 120 eurot, möödudes kassast kauba eest tasumata. Aleksandr Kozlik peeti pärast kassaliinist möödumist turvatöötaja poolt kinni ning vargus jäi lõpule viimata. Sellise käitumisega pani süstemaatiliselt vargusi toimepanev isik Aleksandr Kozlik toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 218kvalifitseerib sama teo väärteona, kui varastatu on väheväärtuslik.

Tunnistaja E M’i ütlustega, G4S õigusvastase teo toimepanemise aktiga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning kannatanu avaldusega on tõendamist leidnud, et 12.08.2018. a Tallinnas xxx asuvas xxx toidupoes kella 15:43 ajal toime pandud varguse objektiks oli 4 tk Gillette Proglide Manual žiletiterasid. Seega oli tegemist vallasasjadega. Samuti on tõendamist leidnud, et vallasasjade väärtus oli 90,52 eurot. Seega ei ületanud äravõetud vara väärtus

§ 218

lg 4 ja

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot.

Kuna vallasasjad asusid xxx toidupoes, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Turvakaamera videosalvestistest nähtub, et süüdistatav lahkus 12.08.

1. a kella 15:43 paiku kauplusest ilma žilettide eest tasumata, seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav müüs vastavalt enda 14.08.
2. a antud ütlustele varastatud žiletid maha, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasjade omastamine. Eeltoodust tulenevalt pani Aleksandr Kozlik selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo. 3

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Aleksandr Kozlik’u poolt toime pandud varguse objektiks olnud žilettide kohta andis süüdistatav ütlusi, et ta müüs need maha. Eeltoodu viitab sellele, et süüdistatav sisenes kauplustesse kavatsusega sealt midagi varastada, et varastatu hiljem kolmandatele isikutele võõrandada ning ise seeläbi raha teenida. Seega leiab kohus, et Aleksand Kozlik pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.

1. 13.08.
2. a kella 18:34 episood Subjektiivne koosseis Aleksandr Kozlik andis 14.08.
3. a kahtlustatavana ütlused (tl 55-58), et tahtis 13.08.
4. a kell 18:34 xxx alkoholi varastada, et seda maha müüa, sest tal ei ole raha, et elukoha eest maksta. Oma ütlustes tunnistab Aleksandr Kozlik nii 12.08.
5. a kui ka 13.08.
6. a varguse episoodi. Seega oli Aleksandr Kozlik’ul teoplaan, mis seisnes selles, et ta tahtis 13.08.
7. a kell 18:34 paiku xxx asuvast xxx AS-ile kuuluvas xxx toidupoest varastada alkoholi, et see kolmandatele isikutele müüa ja ise seeläbi raha teenida. Aleksandr Kozlik’u sellise teguviisi eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine omastamise eesmärgil. Eeltoodust nähtub, et Aleksandr Kozlik pani varguse katse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Objektiivne koosseis Tunnistaja E M’i ütlustest (tl 1) nähtub, et 13.08.

1. a üritas sama meesterahvas, kes 12.08.
2. a varastas toidupoest 4 tk Gillette terasid, jätta maksmata nelja Jim Beam’i alkoholipudeli eest väärtuses 120 eurot, kuid turvatöötajana töötav tunnistaja pidas ta enne poest väljumist kinni. Turvakontrolli käigus tuli meesterahva jope põuest välja 4 tk Jim Beam’i nimetusega alkoholipudelit. Tunnistaja ütlusi kinnitab 14.08.
3. a asitõendi vaatlusprotokoll kriminaalasjas nr 18231601791 (tl 6-21), milles vaadeldakse 13.08.
4. a kella 18:34 paiku Tallinnas xxx asuvas kaupluses xxx alkoholipudelite Jim Beam’i varguse katse toimepanemist: kahtlustatav liigub riiuli vahel, paneb neli alkoholipudelit jope põue, kohendab ennast ja sammub tühja korviga kassade juurde, paneb korvi käest, seisab hetke, ootab ja seejärel väljub müügisaalist kauba eest maksmata, misjärel turvatöötaja jookseb talle järele ning suunab ta tagasi. G4S õigusvastase teo toimepanemise akt (tl 4) tõendab, et Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas xxx toidupoes peeti 13.08.
5. a kell 18:34 kinni meesterahvas, kes peeti kinni maksmata kauba eest (4 tk Jim Beam 40% 70 cl) väärtuses 120 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud. Tunnistaja E M’i ütlustega, G4S õigusvastase teo toimepanemise aktiga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et 13.08.
6. a Tallinnas xxx asuvas xxx toidupoes kella 18:34 ajal toime pandud varguse katse objektiks oli 4 4

§ 218

lg 4 ja

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot.

Kuna vallasasjad asusid xxx toidupoes, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Turvakaamera videosalvestisest nähtub, et süüdistatav üritas 13.08.2018. a kella 18:34 paiku kauplusest lahkuda ilma alkoholipudelite eest tasumata ehk asus seega vahetult süütegu toime panema. Alkoholipudelite jope põue panemisega ning plaaniga kauplusest lahkuda oli Aleksandr Kozlik teinud kõik endast oleneva, et saabuks koosseisupärane tagajärg ning kõrvaliste asjaolude mitteilmnemisel, milleks käesoleval juhul on turvatöötaja sekkumine, oleks süüdistatav varguse lõpule viinud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Aleksandr Kozlik on toime pannud võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Eraldivõetuna vastab see tegu

§ 218lg-s 1 - § 25 lg 2 koosseisule.

1.3. Varguste süstemaatilisus Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Aleksandr Kozlik pani 12.08.2018. a toime eraldivõetuna

§ 218lg 1 koosseisule vastava teo ja 13.08.2018.

a eraldivõetuna

§ 218lg 1 – 25 lg 2 koosseisule vastava teo.

Varasemalt on Aleksandr Kozlik’ut karistatud kriminaalkorras kaheksal korral, neist seitsmel juhul varguste või nende katsete eest, seejuures ka süstemaatiliste varguste ning ühel korral arvutikelmuse eest. Kõik Aleksandr Kozlik’u poolt toime pandud kuriteod on olnud seega varavastased. Süüdistatava karistusregistri väljatrükk (tl 33-47, 87-90) tõendab, et isikul on 8 kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik on mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Vastavalt karistusregistri andmetele on Aleksandr Kozlik toime pannud viimati

§ 199lg 2 p 9 kvalifikatsioonile vastava teo 04.09.2017.

a. Viimase varguse eest mõisteti Aleksandr Kozlik’ule reaalne vangistus 7 kuud ja 28 päeva, mille rakendamise alguspäevaks oli 28.11.

1. a. Karistus sai täidetud 26.07.
2. a, s.t isik vabanes nimetatud päeval karistuse kandmiselt. Kuivõrd käesolevas menetluses käsitletavad teod pani isik toime 12.08.2018 ja 13.08.
3. a, siis pani isik uued teod toime vähem kui 1 kuu peale eelmise süstemaatilise varguse eest mõistetud vangistusliku karistuse ärakandmist. Sellest võib järeldada, et varguste toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks. Üks vargus on käesolevas asjas jäänud katse staadiumi, on teine lõpule viidud. Kohtupraktikast tulenevalt neeldub sama koosseisu katse lõpuleviidud teona. 1.
4. Õigusvastasus ja süü Aleksandr Kozlik’u tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 5

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Aleksandr Kozlik on sündinud

1. aastal (nt tl 53, 77). Samuti puuduvad Aleksandr Kozlik’u puhul süüd välistavad asjaolud. 1.
2. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on Aleksandr Kozlik’u teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Seega pani Aleksandr Kozlik toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatilise varguse.

II KARISTUS

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Aleksandr Kozlik’u suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Aleksandr Kozlik’ut karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 17.01.2018. a otsusega nr 1-17-11775

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest lõpliku ärakandmisele kuuluva karistusega 8 (kaheksa) kuu pikkuse reaalse vangistusega (tl 48-52, 87). Aleksandr Kozlik kandis kogu karistuse ära ning vabanes 26.07.

1. a (tl 87). Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Aleksandr Kozlik pani uue varguse ning selle katse ehk uued samalaadsed teod toime 12.08.2018 ja 13.08.
2. a, seega vaid kaks-kolm nädalat pärast reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Samuti nähtub kriminaalasjast, et Aleksandr Kozlik on varastanud selleks, et saada raha elamiskulude katmiseks (tl 57, 101 pöördel). Maksuja Tolliameti andmetele tuginedes on isiku sissetulek teadmata või olematu (tl 61-62). Rahalise karistuse kohaldamise välistab ka süü suurus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Aleksandr Kozlik’u puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2

§ 199

lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Aleksandr Kozlik’u süü suurust mõjutab esmalt varastatu väärtus. 12.08.

1. a toime pandud ning lõpuleviidud varguse episoodis oli Aleksandr Kozlik’u poolt varastatud vallasasjade väärtus kokku 90,52 eurot. Kannatanu xxx AS on 90,52 euro väärtuses tekkinud kahju hüvitamiseks esitanud ka tsiviilhagi (tl 26-29). 13.08.
2. a toime pandud ning lõpule viimata jäänud varguse episoodis oli Aleksandr Kozlik’u poolt jope põue pandud nelja alkoholipudeli väärtuseks 120 eurot. Kannatanu xxx AS on nimetatud pudelid tagasi saanud. Seega on Aleksandr Kozlik’u vastu varalised nõuded kogusummas 90,52 eurot (tl 26-29, 77-79). Eelnevalt on kohus selgitanud, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate kuritegude eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Aleksandr Kozlik on varavastaste süütegude, eelkõige varguste eest karistatud kaheksal korral, mistõttu on Aleksandr Kozlik täitnud süstemaatilisuse kriteeriumi. Süstemaatiliselt toime pandud vargus on eraldi varguse kvalifitseerivaks tunnuseks

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Samas tuleb arvestada, et käesolevas asjas jäi kahest varguse episoodist üks katsestaadiumisse ning lõpuleviidud varguse osas oli varastatu väärtus 90,52 eurot. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Aleksandr Kozlik’u süü on keskmisest väiksem, jäädes pigem alammäära kui keskmise määra poole. Aleksandr Kozlik’u puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Nimelt on Aleksandr Kozlik kohtuistungil 6

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2,

§ 199lg 2 p 9).

Kõikidel kordadel on teda karistatud reaalse vangistusega. Kuivõrd Aleksandr Kozlik on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Viimati karistati Aleksandr Kozlik’ut Harju Maakohtu 17.01.2018. a kohtuotsuse kohaselt

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega (tl 48-52). Selline karistus mõisteti Aleksandr Kozlik’ule kokku nelja varguse episoodi toimepanemise eest. Samuti mõisteti Harju Maakohtu 17.01.

1. a otsusega süüdistatavalt kannatanu tsiviilhagi raames välja 168,32 eurot (tl 48-52). Praegusel juhul on Aleksandr Kozlik toime pannud küll kaks varguse episoodi, millest üks jäi lõpule viimata, kuna peeti kinni, kuid sellegipoolest näitab Aleksandr Kozlik’u pikk karistusregister varavastaste süütegude toimepanemises, et vargustest on saanud tema jaoks elutusallikas ning mingeid järeldusi isik enda varasemast karistamisest teinud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanule xxx AS-ile tekkinud kahju 90,52 eurot, seejuures oli lõpuleviimata varguse objektis olnud vara väärtus 120 eurot. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul vastab Aleksandr Kozlik’u süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele 1 (ühe) aasta pikkune vangistus. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. III TSIVIILHAGI Kannatanu xxx AS on 14.08.
2. a esitanud tsiviilhagi summas 90,52 eurot (tl 26-29). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 05.09.
3. a toimunud kohtuistungil tunnistas Aleksandr Kozlik tema vastu esitatud tsiviilhagi ning ei vaidlustanud seda (tl 101 pöördel). Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu xxx AS-i poolt esitatud tsiviilhagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning Aleksandr Kozlik’ult välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. IV TÕKEND Kohtueelses menetluses on Aleksandr Kozlik kahtlustatavana kinni peetud 13.08.
4. a kell 21:00 (tl 53-54). Seejärel on Aleksandr Kozlik Harju Maakohtu 15.08.
5. a kohtumäärusega vahistatud kestusega 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o kuni 27.09.
6. a (tl 68-71). Kriminaalasja arutav kohus jättis Aleksandr 7

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Aleksandr Kozlik’u karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 13.08.2018. a, mil ta peeti kahtlustavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis Aleksandr Kozlik’ule reaalse vabadusekaotusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandud ära 2 kuud, siis on otstarbekas, et Aleksandr Kozlik kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Aleksandr Kozlik’u suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. V MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Aleksandr Kozlik’u määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa’le määratud õigusabi osutamise eest tasu summades 60 eurot ja 90 eurot (tl 72-76), kohtumenetluses on määratud õigusabi osutamise eest tasu summas 60 eurot (tl 103 pöördel). Seega on antud kriminaalasjas määratud kaitsja tasu summas 210 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

Nimelt näeb

§ 199lg-s 2 sätestatud sanktsioon karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

1. a määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
2. a 500 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Aleksandr Kozlik’ul tasuda ka sundraha summas 750 eurot. Seega kokku peab Aleksandr Kozlik menetluskuludena hüvitama 960 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt teenis Aleksandr Kozlik
3. aastal 0 eurot (tl 61-62). Varguste toimepanemise ajal puudus Aleksandr Kozlik’ul töökoht (tl 55, 77), ka 05.09.
4. a toimunud kohtuistungil väitis süüdistatav, et tal oli vanglast vabanedes katseajaga töökoht, kuid sellest ei piisanud elamiseks (tl 101 pöördel). 12.08.
5. a varastatud žiletid müüs Aleksandr Kozlik maha (tl 57) ning ta on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus selgitanud, et ta varastas selleks, et elamiseks raha saada (tl 57, 101 pöördel). Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav on töötu, varasemalt kriminaalkorras 8 korda karistatud ning vargusi paneb toime raha saamiseks, leiab kohus, et talle tuleks KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 8