TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1513 Määruse kuupäev 19. november 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B. kaebus Viru Vangla 21.05.2018.a kirja nr 6-14/158272 ja 19.

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud alust ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja kaebuse nõue muutub ainetuks õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu (Riigikohtu lahendid 3-3-1-44-14 p 12, 3-15873 p 34).

§ 152

lg 3 kohaselt saab menetluse eeltoodud alusel lõpetada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja soovis saavutada kaebusega seda, et vangla loobuks kaebaja avalduse eesti keelde tõlkimise nõudest ja vaataks sisuliselt läbi kaebaja venekeelse avalduse, milles kaebaja taotles tema paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse. Kuna kaebaja on vabanenud, siis ei ole tema avalduse sisuline läbivaatamine enam võimalik. Vangla ei saa teha kaebaja paigutamise suhtes mingeid otsustusi. Sel juhul ei mõjuta kaebaja õigusi enam ka avalduse läbi vaatamata jätmine või asjaolu, et kohtueelses menetluses kaebaja vaiet ei rahuldatud. Kaebaja õiguskaitsevajadus tühistamis- ja kohustamisnõuete esitamisel on pärast kaebuse esitamist ära langenud.
2. Kohus ei tee kaebajale ettepanekut minna üle vaidlustatud kirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa tal olla Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks preventiivset huvi.

§ 45

lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kokkuvõttes lõpetab kohus menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

10.

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et uuesti ei saa esitada vaidlustatud kirja või vaideotsuse 2 tühistamise või kaebaja 20.04.2018.a avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudeid. Kahju hüvitamise nõude esitamist menetluse lõpetamine ei takista.

1. Kui kaebaja leiab, et vangla tekitas vaidlustatud kirjaga talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.
2. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuna menetlus lõpeb, siis puudub vajadus seda taotlust lahendada. Kohtu hinnangul ei saa pooltel olla praeguses asjas menetluskulusid, mille hüvitamist nad saaksid taotleda. Seega puudub vajadus jaotada menetluskulusid. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3