Obsah (6)

§ 37§ 67§ 63§ 38§ 64§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. juuli 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1245 Kohtuasi G.S.i kaebus

§ 37

lg-le 1 ja § 67 lg-le 1 toetudes süüdi selles, et ta keeldus 01.03.2017 ja 02.03.2017 tööle asumiseks antud korralduste täimisest ning karistati kummagi juhtumi eest seitsme ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. 10.05.2017 vaideotsustega nr 6-12/114-2 (tl 21-23) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning uuringute ja õige ravi määramise kohta ettekirjutuse tegemiseks 10.04.2017 esitatud vaie (tl 18-20) rahuldamata. Veel on kaebaja kohta toimikusse esitatud 01.03.2017, 02.03.2017 ja 03.03.2017 koostatud ettekanded (tl 52, 54p ja 61p), distsiplinaarmenetluse algatamise teade (tl 50), 31.03.2017 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 47-49), kaebaja selgitused ja vastuväited (tl 45-46 ja 51), meditsiiniosakonna 28.01.2017, 01.03.2017 ja 02.03.2017 tõendid (tl 36-40), tööle määramise käskkirja andmisega seonduvad õiendid (tl 58p-59), distsiplinaarkaristuste nimekiri (tl 60p), õiend vangistusalaste õigusaktidega tutvumise kohta (tl 61) ning väljavõte tervisekaardist (tl72-83). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 08.06.2017 koostatud kaebuses (tl 1-8) palus kaebaja, et halduskohus tühistaks täies ulatuses tema karistamise kohta 03.04.2017 antud käskkirja nr 6-3/324-
2. Kaebuse väidetel oli käskkirja andmisega seonduv menetlus vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega ning seda ei viidud läbi erapooletult, objektiivselt ja igakülgselt. Neid seisukohti põhjendas kaebaja väidetega, et distsiplinaarmenetluse viis läbi, käskkirja andis ja vaideotsuse koostas ilma kaalutlusõigust ja järelduste kontrolli teostamata seesama isik. Veel väitis kaebaja, et pole rikkumist toime pannud, vaid kasutas õigust mitte asuda tervist ohustavale ja piinu tekitavale tööle. Seda seisukohta põhjendas ta väidetega, et talle pole teostatud tervisekontrolli neuroloogiliste probleemide suhtes pädeva arsti poolt ega töö- ja ohutusalast väljaõpet. Lisaks leidis ta Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohtadele viidates, et karistus pole ka proportsionaalne, sest rahumeelne tööst keeldumine ei saa tekitada ohtu vangla julgeolekule ega vaja reageerimist kartserikaristusega.
3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 28-30) peeti vaidlustatud käskkirja ja selle aluseks olevat menetlust õiguspärasteks, paluti arvestada kohtueelse menetluse selgituste ja põhjendustega ning jätta kaebus rahuldamata. Vastuseks selle väidetele märgiti, et vahetult enne tööle määramist on arst hinnanud kaebaja töövõimelisust. Seejuures selgitati nii kinnipeetavate tervise kontrollimise, koristajana tööle määramise ja töötamise kui terviseseisundi tõttu ajutiselt tööst vabastamisega seonduvat ega nõustutud sellega, et kaks kuud peale rikkumist väljastatud tervisetõend saaks tähendust omada. Veel märgiti, et ohutusjuhendi tutvustamine toimub siis, kui kinnipeetavad asuvad faktiliselt tööle ning lisati, et kaebajale tutvustati nii koristaja tööjuhendit kui ohutusjuhendit koos tööle määramise käskkirjaga ja viimati nimetatu on talle väljastatud ka vene keeles. Põhjendatuks ei peetud kaebuse etteheiteid ka menetluse erapooletuse, õiglase menetluse ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumise kohta ning selgitati karistuse määramise eesmärke ja kaebaja rikkumise tähendust. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Käesolevas asjas on menetluse osapooltel erinevad seisukohad kinnipeetava majandustööle rakendamise ja selle kohata antud korralduste täitmisest keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramisega seonduvas. Seetõttu on kohtul vaja lahendada küsimus, kas vastustaja on toiminud kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel õiguspäraselt, või tuleb vastav käskkiri tühistada.
5. Vangistuse täideviimise korda reguleeriva

§ 37lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetav üldreeglina töötama.

Juhud, millistel saab ta vastavast kohustusest vabaneda, on ammendavalt 2 loetletud sama paragrahvi teises lõikes. Selle punktist kolm tulenevalt ei pea töötama muuhulgas kinnipeetav, kes pole selleks võimeline tervislikel põhjustel.

§ 37

lg-s 3 on seaduseandja määranud, et kinnipeetava töövõimelisuse peab kindlaks tegema arst ega ole seejuures kehtestanud nõuet eraldi tervisekontrolli läbiviimiseks mõne konkreetse erialaarsti poolt. Kaebaja tööle määramise kohta 28.02.2017 koostatud käskkirjast nr 6-2/242-1 nähtuvalt on selle andmise aluseks olnud vangla meditsiiniosakonna arsti poolt antud kooskõlastus ning arvestatud selles olevat ettekirjutust, mille kohaselt on kaebaja võimeline täitma koristaja tööjuhendi punktis 1.3 tulenevaid ülesandeid. Täpselt seesama on kirjas ka arsti poolt 28.01.2017 vormistatud tõendis ja kaebaja tervisekaardi kandes 189. Niisuguse piirangu seadmine viitab selgelt sellele, et arst on arvestanud töövõime kindlaksmääramisel kaebaja tervisest tulenevaga. Tema pole seda käskkirja kohtute infosüsteemist nähtuvatel andmetel kohtus vaidlustanud, mistõttu oli tööle määramine vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtiv ja kõigile asjasse puuduvatele isikutele täitmiseks kohustuslik ja seda ei saa kuidagi ära muuta ka hilisemalt tuvastatud täiendavad terviseprobleemid. 6.

§ 67

p-s 1 kehtestatu nõuab, et kinnipeetav täidaks vangla sisekorraeeskirju ning alluks vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korralduse eiramist on võimalik õigustatuks pidada vaid selle ilmselge tühisuse korral. Kinnipeetava teistsugune arvamus tal lasuvate kohustuste suhtes ei anna talle õigust keelduda nende rakendamiseks antud korralduste täitmisest. Niisugust seisukohta on Riigikohus väljendanud lahendites nr 3-3-1-21-03, nr 3-3-1-103-06 ja nr 3-3-1-44-12 ning see on igati kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Vaidlustatud käskkirjas karistuste määramise alusena nimetatud korraldused rajanesid PS

§ 37

lg-st 1 tuleneval töötamise kohustusel ning kaebaja tööle määramise käskkirjal 28.02.2017 nr 62/242-1, mida polnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist vastustava enda poolt kehtetuks tunnistatud või kohtus tühistatud. Seega oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning kaebajal oli kohustus need olenemata oma mistahes muust seisukohast ilma vastu vaidlemata ära täita. 7.

§ 63

lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü tööle asumise kohta antud korraldustele mitteallumises on tõendatud vanglaametnike poolt 01.03.2017 ja 02.03.2017 koostatud ettekannetega. Ta pole oma vastuväidetes, vaides ja kaebuses tööle asumisest keeldumist ka ise eitanud, kuid arvab, et selleks oli olemas tervisest tulenev põhjus. Antud juhul on vangla arst siiski teisiti otsustanud ning pidanud teda võimeliseks täitma tolmu pühkimises seisvaid koristaja tööülesandeid.

§ 38

lg 22 võimaldab kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu töökohustusest vabastada ka ajutiselt, kuid vastava meetmele põhjendatust peab iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kontrollima. Kaebaja osas on seda ka tehtud, kuid meditsiiniosakonnast 01.03.2017 ja 02.03.2017 väljastatud tõendid kinnitavad, et korralduse andnud ametniku poolt kohale kutsutud tervishoiutöötaja ei tuvastanud tal neil kuupäevadel töövabastust võimaldavat terviseriket. Sama nähtub ka nimetatud kuupäevadel tervisekaarti tehtud kannetest 197 ja

1. Seda, et tervisest tuleneva põhjuse tuvastamise korral vabastatakse kinnipeetav ajutiselt töökohustusest ka tegelikult, kinnitab selgelt kaebaja kohta 03.03.2017 koostatud ettekandes ning tervisekaardi kannetes 199 ja 231 sisalduv. Kohtul pole mingit tõsiselt võetavat põhjust eelnimetatud tõendite ja tervisekaarti tehtud sissekannete tõele vastavuses kahtlemiseks. Samuti puudub vähimgi alus arvata, et vanglas tegutsevad tervishoiutöötajad ei tea, missuguseid tööülesandeid täpselt peab nende patsient vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma, ei oska hinnata tema võimalusi nendega toime tulla ning annavad kinnipeetava tervisliku seisundi kohta arvamusi ilma nende põhjendatust üle kontrollimata.
2. Lisaks tervisest tulenevatele põhjustele viitab kaebaja ka väljaõppe puudumisele. Seejuures on ta aga arvestamata jätnud kaks olulist asjaolu. Esiteks ei tulene ühestki vangistusalasest õigusaktist vanglale kohustust anda koristajana majandustööle määratud kinnipeetavale vastav kutsealane väljaõpe ning tutvustada tööohutuse eeskirju veel enne kui ta üldse tööle asub. Teiseks on kaebajat 3 siiski püütud nendega tutvustada, sest nii koristaja tööjuhend kui ohutusjuhend anti talle koos tööle määramise käskkirjaga 28.02.2017 kambrisse. Tema keeldus töötamast ja seega polnud mingit põhjust talle ohutusnõudeid lähemalt tutvustada. Siinkohal väärib tähelepanu lisaks veel ka see, et ruumide koristamist, eriti aga veega märjaks tehtud lapi abil horisontaalsetelt pindadelt tolmu pühkimist ei saa mingil juhul pidada raskeks, keeruliseks, ohtlikuks ega ka erilisi teadmisi või füüsilisi ja vaimseid võimeid nõudvaks tööks, mistõttu suudab sellega seotud toiminguid kindlasti edukalt täita ka puuduliku töövõime ja ilma vastava koolituseta isik.
3. Distsiplinaarmenetluste materjalid kinnitavad, et kaebaja karistamistel on järgitud kõiki

§ 64lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluse käik on protokollitud VSk

E § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, teda on teavitatud selle algatamisest, talle on võimaldatud ennast seletuste andmise läbi kaitsta ning karistused on määratud

§ 64lg-s 41 ette nähtud tähtaja ja VSk

E § 17 lg-s1 sätestatud pädevuse piirides. Käskkirjas on piisavalt käsitletud nii süüteo asjaolusid kui kaebaja seletustest ja tervislikust seisukorrast tulenevat. Piisava ulatusega on põhjendatud ka seda, miks on just seitsme ööpäeva pikkused kartserisse paigutamised teiste karistusliikidega võrreldes tema puhul kõige õigemad. Kahtlemata on vanglateenistuse ametniku seaduse alusel antud korralduse täitmisest keeldumine vangla julgeolekule olulist tähendust omav rikkumine. Töökohustuse täitmine on vangistuse täideviimise eesmärkide seisukohalt väga tähtis ja seetõttu on selle kohta antud korraldusest keeldumine veel eriti suure kaaluga. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt pole halduskohtul kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul küll õigust hinnata otsustatu sisulist otstarbekust, kuid kuna

§ 63

lg 1 p 4 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saavad seitsme päeva pikkused karistused arvestada nii kaebaja isikut kui tema distsipliinirikkumiste olulist tähendust vangla julgeolekule. Need ei saa varasemaid sarnaseid rikkumisi arvestades olla ka ülemäärase raskusega ja võivad teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. 10. Miski kohtule käesolevas asjas esitatust ei anna alust arvata, et distsiplinaarmenetluste käigus oleks toimunud õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumisi. Kaebaja viitab küll PS §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõtte rikkumisele ja asjaolule, et vaidlusaluse käskkirja koostanud ametnik polnud erapooletu, sest tema viis läbi ka distsiplinaarmenetluse, kuid pole arvestanud, et nimetatud põhimõte käsitleb seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu jagamist, mitte haldusmenetluse osaks oleva distsiplinaarmenetluse korraldamist.

§ 64

lg-tes 1 ja 4 on kehtestatud, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ja karistuse määrab vanglateenistus. Samade sätete varem kehtinud redaktsiooni kohaselt olid need õigused vangla direktoril ning selle seaduse aastal 2009 ilmunud kommenteeritud väljaande § 64 kommentaaris 2.1 märgitust tuleneb selgelt, et tegemist pole menetlusliku rikkumisega. Sama paragrahvi kommentaari 2.2 kohaselt ei saa vastava haldusakti tühistamist võimaldava menetlusliku rikkumisega tegemist olla isegi siis, kui menetluse on läbi viinud sellekohast pädevust mitteomav ametnik. 11. Kohtule esitatu ei kinnita ka seda, et kaebajale määratud karistus oleks selle eesmärki ja rikkumise iseloomu arvestades ebaproportsionaalne. Vastavat etteheidet esitades pole ta arvestanud endal lasuvate kohustuste ega asjaoluga, et kartserikaristuste ebasoovitavate mõjude vältimiseks piisanuks korralduste täitmisest.

§ 4

’ lg-s 1 sätestatu kohustab küll kohtlema kinnipeetavat tema inimväärikust austaval viisil ega luba põhjustada talle karistuse kandmise läbi vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevast rohkem kannatusi, kuid ei välista kuidagi temal lasuva töökohustuse täitmise nõudmist, karistamist vangistusalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest ega kartserikaristuse määramist, kui see toimub õigusaktides ettenähtud õiguslikke aluseid ja menetluskorda järgides. Seda ei saa välistada ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahendis 4 sisalduv, õiguskantsleri poolt Justiitsministeeriumile antud tulevikku suunatud seisukohad ega CPT raportis avaldatud arvamused. Lisaks on kaebaja ise kaebuse vastavas osas märkinud, et nende järgi saab kartserikaristust siiski kasutada juhtudel, kui muud vahendid pole piisavad. Tema puhul ongi see nii, sest kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarkaristuste loetelu kinnitab selgelt, et ta ei taha kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale ning talle määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud.

1. HKMS § 77 lg 1 ning TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on toimikusse esitatud mitmed kaebaja tervislikku seisundit käsitlevad dokumendid. Kuna nendes on kajastatud tema eraelulised andmed, millede avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
2. Eeltoodud järeldustel on vaidlusalune käskkiri õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 kohaselt hüvitamata. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu pole käesolevas asjas jagamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5