Obsah (7)

§ 75§ 68§ 424§ 4§ 76§ 871§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-1454 K

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Kuldar Silm peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Keelata Kuldar Silmal

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ja

§ 75lg 2 p 7 alusel suhtlemine alkoholi kuritarvitavate isikutega.

Kohustada Kuldar Silma

§ 75lg 2 p 5 alusel alluma alkoholivastasele võõrutusravile.

6.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada Kuldar Silm elektroonilisele valvele kaheks kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Kuldar Silma keha külge kinnitatakse.

1. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo Kuldar Silmale osutatud riigi õigusabi eest 145,20 eurot (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja Kuldar Silmalt. Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtumäärusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui kulu ei tasuta tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
2. K. Silm tunnistati Tartu Maakohtu
3. veebruari 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1454 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati vangistusega üks aasta ja kaheksa kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.–14.

detsember 2017, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti K. Silma kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. K. Silma karistuse kandmise aja algust tuli arvestada alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

1. K. Silm ilmus vanglasse karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal
2. aprillil
3. Seega algas K. Silma karistuse kandmise aeg
4. aprillil 2018 ja K. Silma karistuse kandmise aeg lõpeb
5. detsembril
8. oktoobril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid K. Silma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
9. Vangla hinnangul on oht, et K. Silm võib hakata juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes, millega ohustab kaasliiklejaid. Oht on suurem, kui ta on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 2
10. K. Silma on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest kaks karistust on kustunud. Praegu kannab ta karistust mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis. Varem on teda karistatud lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
11. K. Silm osales vangla tööhõives
12. juulist 2018 kuni
13. augustini
14. Ta töötas kohusetundlikult. Ta alustab sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist
15. septembril
17. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
18. K. Silmal on võimalik vabanemisel asuda elama oma elukaaslase T. L. juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. xxxxxxxxxx on ühine maja, kus elab kolm peret. Majas on ahiküte ja kuivkäimla. Saun on eraldi majas ja vesi tuleb kaevust.
19. K. Silmal puudub vabanemisel kindel töökoht. Lähedaste sõnul on tal võimalik leida tööd elukohas talunike abistamisel või ümberkaudsete elanike juures. Lähedastel on keeruline toetada K. Silma majanduslikult, kuid elatusvahenditeta ta ei jää. Tartu Vangla andmetel on K. Silmal
20. septembri 2018 seisuga tasumata võlgu 6678 euro ulatuses.
21. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad isa, viis õde, viis venda, kolm last, elukaaslane ja elukaaslase täisealine tütar. Ta suhtleb oma lastega, kuid ta pole korrektselt täitnud ülalpidamiskohustust. K. Silma tutvusringkond on väga lai nii Eestis kui ka välismaal. Tema tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid.
22. K. Silma on korduvalt karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. K. Silm pisendab alkoholi tarvitamisest tingitud probleeme. Ta tunnistab, et on kahel korral otsinud abi alkoholi tarvitamisest vabanemiseks ja pärast abi oli ta 4,5 aastat kaine. Tema motivatsioon alkoholiprobleemist vabaneda on pigem väline, sest ta ei jõua iseseisvalt tegudeni. Tema suhtlemisoskused on head. K. Silm kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele ja arvestab üksnes neid tagajärgi, mis võivad mõjutada teda ennast ja teatud inimesi. Ta ei arvesta sellega, et liiklussüüteod on tervikuna ühiskonnaohtlikud. Ta ei suuda eesmärke ellu viia, sest ta ei adu, mida ta valesti teeb.
23. K. Silma on korduvalt karistatud tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga, kuid ta on jätkanud samalaadiliste kuritegude toimepanemist. Talle mõistetud karistus pöörati täitmisele, sest ta ei pidanud kinni üldkasuliku töö ajakavadest ja kokku lepitud aegadest. Ta vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid talle mõistetud karistus pöörati uuesti täitmisele, sest ta ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning ei elanud kohtu määratud elukohas. Viimasel katseajal tehti talle kaks hoiatust käitumiskontrolli nõuete rikkumise eest. Seejärel möödus katseaeg rahuldavalt. K. Silm mõistab, et ta peab varasemat elustiili muutma.
24. Kriminaalhooldusametnik leidis, et K. Silmale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
25. detsembrini
26. Elektrooniline valve tuleb määrata kaheks kuuks. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ning teda tuleb kohustada otsima endale töökoha või võtma end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist ja osalema sotsiaalprogrammis. Alkoholi tarvitamisest hoidumine aitab vältida uute kuritegude toimepanemist. Töökoht tagab hõivatuse, mis aitab hoiduda alkoholi tarvitamisest ja negatiivselt mõjutavast tutvusringkonnast. 3
27. Tartu Vangla arvamuse lisast nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis
28. septembril 2018 K. Silma vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Selgus, et seal on täidetud tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. T. L. on andnud kirjaliku nõusoleku K. Silma sinna elama asumiseks ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Majas on tagatud elektrienergiaga varustatus ja maja asub globaalse mobiilsidesüsteemi levialas. Kohtumenetluse poolte seisukohad
29. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
30. Kinnipeetav ütles istungil järgmist. Ta tahab vanglast enne tähtaega vabaneda. Ta elab edaspidi õiguskuulekalt. Eeskätt hoiab teda kuritegudest eemal T. L. , kelle tervis on väga kehv ja kelle eest ta hoolt kandma hakkab. Ta tahab minna alkoholismi vastasele ravile.
31. Kaitsja märkis istungil seda. K. Sild tuleks vabastada. Uus tegur K. Silla elus on T. L. . Alkoholi lubab K. Sild enam mitte juua. Viimane katseaeg oli K. Sillal edukas. Kohtu seisukoht
32. Kohus vabastab K. Silma vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
33. K. Silm kannab karistust

§ 424

lg 2 järgi, mis on sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 1 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ka peavad olema täidetud Justiitsministri

1. veebruari 2017 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. K. Silm on temale mõistetud 1 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui kolmandiku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. K. Silm on andnud kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu elukaaslase hallatavas majas on võimalik elektroonilist valvet läbi viia ning elukaaslane on vajaliku nõusoleku andnud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2. Üksipäini formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra 4 kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
4. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. K. Silm on pannud toime mootorsõiduki purjuspäi juhtimisi. Need abstraktsed ohudeliktid on keskmisest kergemad kuriteod. See tähendab seda, et K. Silma vabastamine ei eelda väga väikest retsidiivsusohtu. Tõsi, see oht ei saa olla ka ülearu suur. Kohtu hinnangul on küllaltki tõenäoline, et K. Silm ei hakka vabaduses kuritegusid toime panema – või vähemasti ei hakka ta seda tegema eeldatavasti umbes aasta kestva katseaja kestel.
6. K. Silma puhul on üks uute kuritegude ohu allikas: alkohol. Kui kinnipeetav suudab kaine olla, on kuritegude toimepanemise tõenäosus tema eelnevat elu silmas pidades nullilähedane. Kindlasti on võimalik, et jätkab joomist ja sellest johtuvalt kuritegude sooritamist: seda saab öelda tema senise elu põhjal. Ka ei ole kuigivõrd alust loota, et K. Silma on õiguskuulekale teele suunanud praegune vangistus: vanglas on K. Silm ennegi olnud, ent see pole tal takistanud uusi kuritegusid toime panemast. Siiski esinevad mõningad süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis vähendavad temast tulenevat retsidiivsusohtu.
7. K. Silm lubas kohtuistungil minna alkoholivastasele võõrutusravile. Kinnipeetava sõnul on ta mõelnud nii sellele, kuidas ravi toimub kui ka sellele, kuidas seda rahastada. Seetõttu on mõningane lootus, et K. Silm tõepoolest ravile läheb ja päris välistada ei saa seda, et ravi osutub edukaks. Ka on K. Silm läbinud vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening: on võimalik, et seegi programm andis talle mõningaid teadmisi selle kohta, kuidas alkoholist loobuda.
8. Kindlasti ei ole negatiivne see, et K. Silmal on kindel elukoht ja mõningane lootus surnuaiavahina tööd saada. Need asjaolud tagavad teatud stabiilsuse, mis võib K. Silma hoida eemal alkoholi tarvitamisest: nt seeläbi, et vähendavad riski, et K. Silm hakkab jooma igavusest ja hakkab suure hulga jõudeaja tõttu lävima alkoholi kuritarvitavate inimestega. Tõsi, kuigivõrd oluliseks neid tegureid pidada ei saa, sest need on esinenud varemgi, ent pole hoidnud K. Silma õiguskuulekal teel.
9. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on aga eeskätt oluline see, et K. Silmal on head suhted elukaaslase T. L. . K. Silm väitis kohtuistungil, et ta hakkas T. L. suhtlema
10. aasta suvel. Alates sellest ajast kuni vanglasse minekuni olevat ta T. L. pidevalt aidanud, kuivõrd viimasel on raske puue. Ta suhtlevat praegu T. L. viis kuni kuus korda päevas. T. L. vajavat ka praegu abi, sest on täielikult töövõimetu ja tal tuleb peagi operatsioon. On võimalik, et K. Silm valetab: ta ei ole oma väiteid kuidagi tõendanud. Samas on tõenäolisem see, et kinnipeetav räägib tõtt. Esiteks poleks sellise vale välja mõtlemine ühe keskmise vangi – kelleks K. Silm on – jaoks tema vaimset kapatsiteeti silmas pidades kuigivõrd kerge. Teiseks tundub K. Silma jutt 5 loogiline. Sellest lähtuvalt on võimalik, et T. L. mõjub K. Silmale tõepoolest nii, et hoiab viimase kuritegudest eemal. Siinkohal on ka oluline märkida, et K. Silm ei sooritanud alates
11. aasta suvest (ehk ajast, mil ta hakkas T. L. läbi käima) ca kahe ja poole aasta kestel ühtegi kuritegu. Niisiis on lootust, et T. L. toetuse abil suudab K. Silm loobuda alkoholi tarvitamisest ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
12. Eelöeldu tähendab seda, et on enam kui vähetõenäoline, et K. Silm suudab aasta pikkuse katseaja jooksul uute kuritegude toime panemisest hoiduda. Arvestades K. Silmalt kardetavate kuritegude iseloomu, on see tõenäosus tema vabastamiseks piisav, mistõttu vabastab kohus K. Silma ennetähtaegselt. 27.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb K.

Silmale määrata kuni 3. detsembrini 2019 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus K.

Silma katseajaks käitumiskontrollile. 28. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mitu lisakohustust.

29. Kohus keelab K. Silmal

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise.

K. Silma retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav. 30. K. Silma tuleb

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustada alluma alkoholivastasele võõrutusravile.

Sellegi meetme vajadus on ilmne. 31. K. Silmal tuleb

§ 75lg 2 p 7 alusel keelata suhtlemine alkoholi kuritarvitavate isikutega.

Nimelt väitis K. Silm, et ta hakkas suhtlema ühe seltskonna alkohoolikutega, kes temagi halvale teele tõmbasid. Seetõttu tuleb edaspidi sellist suhtlus vältida. 32. Viimaks allutab kohus K. Silma

§ 75lg 2 p 9 alusel ka elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks kaks kuud.

See lühike tähtaeg on põhjendatav sellega, et K. Silmalt kardetavad kuriteod on kerget laadi.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. 33. Süüdimõistetu kaitsja Karl Saavo esitas kohtule kirjaliku taotluse 145,20 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. See taotlus tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2, § 21 lg 3 ja § 22 lg 3 ning justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 6 lg 5 ning § 17 alusel rahuldada ehk taotletud summa tuleb arvata menetluskulu hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest

1. a)kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus,
2. b)menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja
3. c)menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on 6 lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K. Silmalt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 7