← Eesti

1-17-3925/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-17-3925

  1. november 2018 Jõhvi kohtumajas Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 6.11.2018 erakorraline ettekanne A Lle Viru Maakohtu 5.06.2018 määrusega määratud katseajaks lisakohustuse määramiseks A L, isikukood xxx, elukoht: xxx, Triin Tarendi 28.11.2018 Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 429 lg 1 p 2 ja § 432 kohtunik M Ä Ä R A S:
  2. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus süüdimõistetule A Lle täiendavate kohustuste määramiseks.
  3. Määrata süüdimõistetule A Lle Viru Maakohtu 5.06.2018 määrusega nr 1-17-3925 määratud katseajaks täiendav kohustus – hiljemalt 31.01.2019-ks pöörduda psühhiaatri vastusvõtule, kes hindab sõltuvus- või psühhiaatrilise ravi vajaduse.
  4. Määrus saata A Lle ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15 päeva jooksul alates määrusest teada saamisest. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub määrata A Lle täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri vastusvõtule, kes hindab sõltuvus- või psühhiaatrilise ravi vajaduse tähtajaga. A L tunnistati Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ning KarS § 65 ja § 68 lg 1 kohaldamisega lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Viru Maakohtu 5.06.2018 määrusega A L on ennetähtaegselt vabastatud ülalnimetatud ärakandmata karistuse osa kandmisest katseajaga kuni 13.04.
  5. Katseajal ta pidi täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Peale seda KarS § 75 lg 2 p 2, 9 ja alusel on talle määratud kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. 1 Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt A L on rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi: - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. A L jättis kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata 26.09.2018, 28.09.2018, 09.10.2018 ja 16.10.
  6. - Mitte omama ja tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 24.10.2018 kontrollid kriminaalhooldusametnik A Ll registreerimise käigus narkootikumide tarvitamist. Näit oli AMP, THC ja MET positiivne. - Mitte tarvitama alkoholi. 24.10.2018 antud seletuses kirjutas A L, et tarvitas narkootikume olles joobes ega saanud aru, mida ta tarvitas. 24.10.2018 antud seletuses kirjutas A L, et ei saanud tulla registreerimisele, sest oli Tallinnas kaotanud raha, et osta bussipiletit. Narkootikume tarvitas ta olles purjus ega saanud aru, mida ta tarvitas. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati A Lle talle katseajaks pandud kohustusi, toimus 26.06.
  7. 22.06.2018 võttis A L end arvele töötukassas. 28.06.2018 esitas kriminaalhooldusalune taotluse elukoha vahetuseks P linna ja kriminaalhoolduse üleviimiseks Harju piirkonda. Põhjuseks soov asuda elama naisterahva juurde, kellega ta tutvus vanglas viibimise perioodil. 23.07.2018 rahuldas kriminaalhooldusametnik mõlemat taotlused. Juba 12.09.2018 esitas A L taotluse naasmiseks endisesse elukohta vanemate juures Kohtla-Järvel ja kriminaalhoolduse üle toomiseks Viru piirkonda, sest oli läinud elukaaslasega tülli. Kriminaalhooldusametnik teostas 18.09.2018 kodukülastuse aadressile xxx ja andis seejärel nõusoleku elukoha vahetuseks ning kriminaalhoolduse üleviimiseks. Peale kriminaalhoolduse üle toomist Viru piirkonda algasid A Ll olulised probleemid talle katseajaks pandud kohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusametnik leppis esimese kohtumise ajaks 26.09.2018 kell 10.
  8. A L tuli kokkulepitud ajast tunduvalt varem ja kui fonolukult helistades keegi kohe ei vastanud, siis ta lahkus. Kriminaalhooldusametnik võttis A Lga ühendust telefoni teel ja sai eeltoodud info. Samuti lepitud kokku, et A L tuleb registreerimisele 28.09.2018, kuid sel ajal ta kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud. Samuti ei vastanud ta telefonile ega reageerinud ka saadetud kutsetele tulla registreerimisele 16.10.2018 ja 24.10.
  9. 24.10.2018 reageeris A L ametniku telefonikõnele SMS-idega. Nendes kirjutas ta muuhulgas, et viibib xxx, kuid hiljem registreerimisele tulles väitis, et sõber tegi nalja ja ta oli siiski xxx. SMSide vahendusel andis ta lubaduse tulla registreerimisele 24.10.2018, mida ta ka tegi. Püsivat tööd A L leidnud ei ole. Katseaja perioodil on ta väidetavalt töötanud, kas lühiajaliselt või teinud juhutöid. A L soovimatus teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga on katseaja jooksul süvenenud. Oma probleemidest ta ei räägi. Aina enam esitab nõudmisi ja süüdistab kriminaalhooldusametnikku, kasutades selleks agressiivset suhtlemisstiili. Lähtudes ülaltoodus kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata A Lle täiendav kohustus KarS § 75 lg 2 p 5 järgi pöörduda psühhiaatri vastusvõtule, kes hindab sõltuvus- või psühhiaatrilise ravi vajaduse tähtajaga 31.01.
  10. Antud kohustus motiveeriks A Lt tegelema oma sõltuvusalaste ja muude psühhiaatriliste probleemidega, mis omakorda alandaks uue kuriteo riski. A L andis 31.10.2018 nõusoleku psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks ja ravi läbimiseks. Kohtuistungil 2 Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde. Lisas, et vallavalitsuselt saab taotleda toetuse ja lubas abistada L’t toetuse vormistamisega ja psühhiaatri poole pöördumisega. A L selgitas, et ettekandes kirjeldatud rikkumised pani ta küll toime, aga kahtlustab, et tal on psüühikahäire, on nõus pöörduma psühhiaatri poole, kuid tal ei ole raha, et tasuda visiiditasu 5 eurot. Toetusi ta ei saa, sissetulek puudub absoluutselt. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A L’le tuleb määrata täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri vastusvõtule psühhiaatrilise või sõltuvusravi saamise vajaduse väljaselgitamiseks. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 87-1 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kuigi ametnik ei taotlenud karistuse täitmisele pööramist, pidas kohus vajalikuks kuulata kriminaalhooldusametnik ja süüdimõistetu suulises menetluses isiklikult ära, sest rikkumised on üsnagi rasked ning kõne alla võis tulla ka karistuse täitmisele pööramine. Vajadust selleks aga kohus siiski ei tuvasta. Iseenesest erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised leidsid tõendamist. Registreerimislehelt (tl 139) on näha, et A L jättis 26.09.2018, 28.09.2018, 09.10.2018 ja 16.10.2018 registreerimisele ilmumata. 24.10.2018 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt tuvastati A Ll 24.10.2018 positiivne reaktsioon narkootikumidele (tl 145-146). Oma seletuses viitab ta alkoholi tarvitamisele. Seega A L on eiranud talle määratud registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada narkootikume nagu ka alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumiste peamiseks põhjuseks on süüdimõistetu sõltuvusprobleemid. Vaatamata sellele, et A L rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustust kriminaalhooldusametnik leiab, et hooldusalusele tuleb määrata lisakohustus – pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. L ise on sellega ka nõus. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks praegu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata A Lle täiendav kohustus- pöörduda psühhiaatri vastusvõtule, kes hindab sõltuvus- või psühhiaatrilise ravi vajaduse tähtajaga 31.01.
  11. 3 Süüdimõistetu terviseseisundi kindlakstegemiseks tuleb määrata kohtupsühhiaatriaekspertiis, mida kohus teeb eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.