Obsah (7)

§ 209§ 201§ 64§ 68§ 74§ 75§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5748 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Kesk

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4, 5, § 201 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. augusti 2018.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Natalja Jazõkova ja tema kaitsja Vladimir Sadekov Loreta Kelvet Prokurör Süüdistatav Natalja Jazõkova isikukood: 46509060248, asukoht: Tallinna Vangla, elukoht: XXX, XXX, XXX, töökoht: XXX, emakeel: vene keel, karistatus: kriminaalkorras karistamata, kinnipidamine ja tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.03.2018, vahistatud 21.03.
2. Kaitsja Vladimir Sadekov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. augusti 2018.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-5748 muutmata. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 SÜÜDISTUS:
4. Natalja Jazõkovat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil eelnevalt avaldades interneti vahendusel alates juuli 2014 kuni detsember 2017 erinevate korterite müügikuulutusi ja kasutades nii enda isiklikke tutvusi kui ka enda tutvusi maaklerite seas viis eksitusse kannatanud, kes avaldasid soove soetada kortereid, nimelt broneerimislepinguid sõlmides ei olnud Natalja Jažõkoval kavas täita lepingute järgseid kohustusi, lisaks Natalja Jažõkova tegutsedes grupis isikuga, kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud, vormistasid laene kannatanute nimelt jagades rahalised vahendid oma äranägemise järgi, tekitades varalist kahju ka suures ulatuses. Kokku on esitatud süüdistus 27 kelmuses. Natalja Jažõkova isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisetele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes, grupis ja suures ulatuses, pani toime kuriteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 209lg 2 p 1, 3, 4, 5 järgi.

1.1 Samuti Natalja Jazõkova isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime temale usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, nimelt sõlmis 16.08.2014 TG´iga väljaostmiseõigusega pandilepingu, nimelt võttis pandiks kuldehted ning andes TG-le laenuks 1700 eurot. Detsembris 2015 TG maksis Natalja Jazõkovale tagasi saadud laenu 1700 eurot, kuid kuldehteid Natalja Jazõkova ei ole tänaseni kannatanule tagastanud. Natalja Jazõkova isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.t

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. augusti 2018 otsusega lühimenetluses tunnistati Natalja Jazõkova süüdi

§ 209lg 2 p 1, 3, 4, 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud.

Natalja Jazõkova tunnistati süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 kuud.

Kohaldati

§ 64lg 1 sätteid ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Natalja Jazõkova kinnipidamise päev 19.03.2018.a. Natalja Jazõkova suhtes valitud tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega, menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOONID: 3. Apellatsioonid esitasid süüdistatav Natalja Jazõkova ja tema kaitsja Vladimir Sadekov. Süüdistatav Natalja Jazõkova palub tühistada Harju Maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning mõista talle karistuseks šokivangistus ning ülejaanud osas kohaladada karistusest tingimisi vabastamist. Kaitsja taotleb tühistada esimese astme kohtuotsuse täies ulatuses ning mõista Natalja Jazõkovat talle inkrimineeritud kuriteos

§ 209lg 2 p 1, 3, 4, 5 ja § 201 lg 2 p 1 järgi õigeks.

Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu kaitsja positsiooniga kuriteo koosseisus tahtluse 2 puudumise osas, palub tühistada esimese astme kohtuotsuse karistuse mõistmise osas ja teha uus kohtuotsus, millega mõista Natalja Jazõkovale kergem karistus ning määrata tingimisi karistus. 3.1 Süüdistatav märgib, et maakohtu ostus ei ole põhjendatud karistuse osas ning kohtu järeldused süü suuruse osas on ekslikud. Tal ei olnud kavatsust petta inimesi ja neilt raha ära võtta, tal puudus tahtlus, kuna täitis kohustusi kannatanute ees nii nagu oli võimalik. Maakohus ei võtnud arvesse, et osa rahast oli kannatanutele tagastatud juba vabatahtlikult tema poolt enne, kui sai teada, et on alustatud kriminaalmenetlust. Tema kahetsus oli siiras nii kohtueelses menetluse kui ka kohtus, vabandas istungil kannatanute ees. Maakohus ei arvestanud prokuröri seisukohta karistuse osas. Kahetseb toimepandut, tahab vabaduses olles hüvitada tsiviilhagid ning lubab, et ei pane toime enam uusi kuritegusid. 3.2 Kaitsja leiab, et käesolevas asjas võttes arvesse kõiki asjaolusid ja süüdistatava süüd, on kohtu poolt määratud karistus kolm aastat ja kuus kuud liiga karm. Kaitse leiab, et kohtu järeldus keskmisest sanktsioonist suurema karistuse määramiseks on põhjendamatu. Kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus karistuse määramisel lähtuma keskmisest sanktsioonist. Kohus ise ei tuvastanud Jazõkova tegevustes raskendavaid asjaolusid, siis keskmisest sanktsioonist suurema karistuse määramine on kaitse jaoks arusaamatu ja ebaloogiline. Natalja Jazõkova ei olnud eelnevalt karistatud, ta kunagi ei olnud kriminaalmenetlusse kaasatud. Kohus ei selgitanud miks ei saa kohaldada süüdistatava suhtes šokivangistusega tingimisi karistust. Jazõkova tingimisi karistamine distsiplineeriks Jazõkovat ning avaldaks ka palju suuremat efekti kompensatsioonide osas. Süüdistatava reaalne vangistus ei too kannatanutele mitte mingit kompensatsiooni. Seega kaitse leiab, et maakohtus istungil prokuröri poolt pakutud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb süüdistatava õigel süü määral ja kohtupraktikal. 3.3 Maakohus eksis tahtluse tuvastamisel ning leidis ekslikult, et kelmus oli toime pandud tahtlikult. Süüdistatav tegutses mitte tema poolt loodud skeemi järgi. Kohtu järeldused tahtliku kelmuse toimepanemisest on põhjendamatud. Jazõkova tunnistas, et ositi ekslikult asju ajas ning valesti käitus kannatanute suhtes. Kas Jazõkova tegevused on kelmuseks või mitte – see on küsimus, millele Jazõkova ei suuda vastata, kuna ta ei suuda kvalifikatsiooni õigsust hinnata. Ennast süüdi tunnistamisega Jazõkova tunnistas kannatanutelt raha võtmist, kuid ei tunnista uurimise ja kohtu poolt omistatud süü määra. Kohus peab asjas tuvastatud asjaolude alusel tuvastama kas Jazõkova süü tunnistamine vastab kuriteo kooseisule. Käesolevas asjas aga kohus jättis eelmainitud fakti tuvastamata ning pelgalt lähtus asjaolus, et Jazõkova tunnistas ennast süüdi. 3.4 Kohus ekslikult jättis kergendavaid asjaolusid tuvastamata. Ei saa nõustuda sellega, et Jazõkoval puudus puhtsüdamlik kahetsus toimepandu suhtes. Kaitsele jääb arusaamatuks, mille alusel kohus jõudis sellisele järeldusele. Nii kohtueelses menetluses, kui ka kohtus Jazõkova tunnistas ennast süüdi. Ta tunnistas ennast süüdi selles, et ajas asju ebakorrektselt ja võttis klientidelt raha. Kuid Jazõkova pole kunagi öelnud, et ta võttis raha kliendi petmiseks, kuna see ei vasta tõele. Kohtueelses menetluses Jazõkova andis täiuslikke ütluseid, kus detailselt käsitles kõiki asjaolusid ning palus vabandust kannatanute ees. Harju Maakohtu järeldus kergendavate asjaolude puudumise kohta on arusaamatu. Maakohus ei põhjenda oma järeldusi ja ei selgita neid. 3.5 Tsiviilhagide osas pidi kohus tsiviilhagides esitatud nõudeid kontrollima ning põhjendama nõutud summade väljamõistmist süüdistatavalt. Süüdistatav nõustus tsiviilhagides esitatud 3 nõuetega, kuid juba enne kriminaalasja alustamist Jazõkova tagastas kannatanutele suuri summasid, mille kohta andis menetluse jooksul detailseid ütlusi. Kaitse leiab, et kohus põhjendamatult skeptiliselt suhtus Jazõkova ütlustesse ning ei kontrollinud ei täpseid nõuete summasid ega Jazõkova süü astet. PROKURÖRI SEISUKOHT: 4. Prokurör palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. 4.1 Harju maakohus on oma 17.08.2018 otsust väga põhjalikult motiveerinud ja toonud välja põhjendused, mille alusel kohus leidis ning jõudis järeldusele, et süüdistatav on toime pannud tahtlikud kuriteod, milles kohus teda süüdi tunnistas. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on jälgitav ning kohtu põhjendused on veenvad. Süüdistatav korduvalt andis ütlusi toimepandud kuritegude osas, tunnistas end süüdi selgelt saades aru, et teda kahtlustatakse just kelmuste toimepanemises, mitte aga oskamatus äri ajamises. Ka kohtuistungil Natalja Jazõkova tunnistas end toimepandud kelmustes süüdi, kahetses toimepandut ning vabandas kannatanute ees. 4.2 Maakohtu otsus on igati seaduslik ja põhjendatud lisaks süüdistatava süüdimõistmisele ka mõistetud karistuse ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagide osas. Maakohtus abiprokurör palus mõista Natalja Jazõkovale 3 aastat 6 kuud vangistust, arvestades lühimenetluse kohaldamist, vähendada karistus 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millisest šokivangistusena 6 kuud. Ülejäänud ärakandmata vangistus tähtajaga 1 aasta 10 kuud jätta Natalja Jazõkova suhtes

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et Natalja Jazõkova 2-aasta 6-kuuse katseajal ei pane tahtlikult toime uut kuritegu, täidab temale

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all, samuti lähtudes kannatanute huvidest lisaks panna N. Jazõkovale

§ 75

lg 2 p-de 1 ja 4 alusel kohustused heastama kuriteoga tekitatud kahju kannatanutele igakuiselt minimaalselt 500 eurot kuni katseaja lõpuni ning otsima endale töökoha mitte hiljem kui 3 kuud pärast vanglast vabanemist. Arvestades kohtuistungil kannatanute poolt välja öeldud arvamust karistuse kohta leian, et ka karistuse osas abiprokurör nõustub täielikult maakohtu motiivide ja järeldustega. Esitatud apellatsioonidest ei nähtu mingeid uusi asjaolusid, mida kaitsja ei oleks avaldanud kohtuvaidluste käigus või millega kohus ei oleks otsuse tegemisel arvestanud. KANNATANUTE SEISUKOHT:

1. Kannatanud IS, LL, AD, JR, TG, OT, AL, JŠ ja JT on esitanud ringkonnakohtule seisukohad kaitsja ja süüdistatava apellatsioonidele, kuid kolleegium leiab, et nimetatud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta ja seda alljärgneva põhjendusega. Ringkonnakohus määras kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamisele kirjalikus menetluses 01.novembril 2018 aastal. Oma määruses ringkonnakohus andis menetluspooltele aega seisukohtade esitamiseks 09.novembrini 2018, kuid kannatanud esitasid käsipostiga seisukohad apellatsioonidele alles 12.novembril 2018.a, s.o ajal, mil kohus oli juba nõupidamistoas. Seega on kannatanute poolt esitatud seisukohad väljaspool ettenähtud tähtaega, mistõttu jätab kolleegium kannatanute poolt märgitu tähelepanuta. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4
2. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 6.1 Kaitsja apellatsioonis toodule, et maakohus rikkus KrMS § 3051 lg 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, tuleb kolleegiumil märkida järgmist. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.
3. Süüdistatav enda apellatsioonis süüd sisuliselt ei vaidlusta, kinnitab enda süüdiolekut temale inkrimineeritud kuritegudes, kuid leiab, et kohtu järeldused süü suuruse osas on ekslikud, kuivõrd tal puudus kavatsus inimesi petta. Kaitsja on osundanud, et maakohus ei ole otsuses tahtlust põhjendanud, vaid lähtus ainult asjaolust, et süüdistatav end täielikult süüdi tunnistas. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kaitsja selline väide ja seisukoht on täielikult ainetu ning põhjendamatu. Maakohtu istungil on süüdistatav end temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud ning kaitsja on asunud seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning toetab kaitsealuse positsiooni. Mingeid seisukohti kvalifikatsioonide ja tõendite osas eraldi ei esitanud (kd 9 lk 272 pöördel). Seega on kaitsja üheselt leidnud, et süü on leidnud tõendamist, õigesti kvalifitseeritud ja tõendid lubatavad. Ka kohtuvaidlustes ei ole kaitsja tahtluse puudumisele osundanud ega süüdistatava õigeksmõistmist taotlenud, vaid on palunud mõista prokuröri poolt palutud karistus (kd 9 lk 276). 7.1 Maakohus on Natalja Jazõkova süüküsimuse otsustamisel temale inkrimineeritud kuritegudes arvestanud süüdistatava süü täielikku omaksvõttu kohtuistungil, kuid maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi tunnistas, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ning uuritud tõenditele (kd 10 lk 7-19 pöördel). Seejuures on maakohus põhjendanud äärmise põhjalikkusega nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu (kd 10 lk 18-19 pöördel). Kolleegium asub üheselt seisukohale, et maakohtu poolt otsuses teotahtluse mittekäsitlemist puudutav kriitika on täiesti alusetu ning kaitsja üldsõnalisi, vastuolulisi ja nappe argumente ei pea ringkonnakohus asjakohaseks. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused kelmuse ja omastamise koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Ringkonnakohus ei pea tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 sättest oma otsuses andma vastuseid apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-8-05, p 9 , 3-1-1-108-10, p 9 ja 3-1-1-23-11 p 18). 5
4. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Natalja Jazõkovale lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4, 5 sanktsioon näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 3 aastat vangistust. Maakohus on Natalja Jazõkovat karistanud 3 aasta 6 kuulise vangistusega, seega üle sanktsiooni keskmise määra.

§ 201

lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Natalja Jazõkovat karistanud vangistusega 5 kuud, mis on sanktsiooni miinimummäära lähedane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusliigi- ja määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. 8.1 Maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Natalja Jazõkova kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes.

Apellatsioonide kohaselt on Natalja Jazõkova kogu menetluse kestel oma süüd tunnistanud ning kahetsenud ja vabandanud kannatanute ees. Kriminaalkolleegium märgib, et apellantide poolt märgitud siiras kahetsus ja vabandamine kannatanute ees kogu menetluse vältel kui karistust kergendav asjaolu ei tulene toimiku materjalidest. Nii ei ole Natalja Jazõkova kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulmisel kordagi kahetsenud ega vabandanud kannatanute ees, on vaid tunnistanud süüd. Selgesõnalist kahetsust avaldas ja vabandas kannatanute ees süüdistatav alles maakohtu istungil oma viimases sõnas. Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et Natalja Jazõkova puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 8.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-7612; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud kelmuse (

§ 209

) neli kvalifitseerivat tunnust, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse (p 1), suures ulatuses (p 3), grupi poolt (p 4) ja avalikkuse poole pöördudes (p 5), mistõttu on Natalja Jazõkova süü keskmisest oluliselt suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud. Saadud süüle vastava karistuse ülemmäära on maakohus korrigeerinud eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 8.3 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel Natalja Jazõkovale ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Natalja Jazõkova pani talle inkrimineeritud kuriteo

6 209 järgi toime pika aja jooksul ning süüdistus on esitatud kokku 27 kelmuses. Lisaks ei ole tekitatud tagajärg ehk kahju suurus väike. Seega süü suuruse tuvastamisel tuleb arvestada ka tekitatud kahju suurust. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4, 5 järgi vastab täielikult Natalja Jazõkova süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 7.4 Ka juhib kolleegium tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et käesoleval juhul on maakohus konkreetses asjas süüdistatavale mõistnud täpselt sellise karistuse, kui seda on taotlenud prokurör. Erinevus prokuröri poolt taotletust on vaid põhikaristuse võimalik individualiseerimine, kuid selle näol pole tegemist eraldi karistusliigiga.

1. Süüdistatava Natalja Jazõkova ja tema kaitsja Valdmiri Sadekovi apellatsioonis toodule jätta Natalja Jazõkovale mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, märgib kohtukolleegium järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 16-17, samuti
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 8,
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1,
8. aprilli
9. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2 ja 12.detsembri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 10). Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta Natalja Jazõkova mõistetud vangistusest vabastamata jätab. 9.1 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Natalja Jazõkova suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks Natalja Jazõkovat edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Natalja Jazõkova karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 9.2 Ainuüksi Natalja Jazõkovale varasem karistamatus ja soov hüvitada vabaduses olles kannatanutele tekitatud kahju, ei anna alust teda osaliselt karistusest tingimisi vabastada ning kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistusest osaliselt tingimisi 7 vabastamise on ekslik. Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku osaliselt tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.
11. Kaitsja väited tsiviilhagide osas on õiguslikult asjakohatud, kuivõrd maakohtus süüdistatav Natalja Jazõkova ega tema kaitsja kannatanute tsiviilhagide vastu ei vaielnud ja Natalja Jazõkova kinnitas, et on nõus tsiviilhagidega, võtab hagid omaks (kd 9 lk 272 pöördel). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, oli hagide õigeksvõtt maakohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus lahendis 3-1-1-79-
12. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses rahuldama.
13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
14. augusti 2018.a otsuse lühimenetluses muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8