← Eesti

2-17-8299/38

Obsah (4)§ 325§ 65§ 5§ 353

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. september 20

) § 65 lg 1 ja leidis, et hageja on nõude esitamiseks õigustatud isik, kuna kostja on võlgnikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi omanik ning kostja kanne sisaldab kokkulepet, et kanne asub järjekohas enne hageja hüpoteeki. Seega võivad hageja huvid olla kahjustatud, kui selgub selle tehingu tühisus, mille alusel kostja kasuks seati hüpoteek järjekorras hageja hüpoteegist ette poole. 3.

  1. Vaidlusaluse kande tegemise alus on
  2. mai 2012 leping võlgniku ja kostja vahel. Nähtuvalt lepingu päisest esindas nii võlgnikku kui ka kostjat mõlema ühingu seaduslik esindaja H. T . Kostja äriregistri väljavõttest ilmneb, et tehingu tegemise ajal oli kostja ainuosanik ja juhatuse liige H. T . Eeltoodust tulenevalt oli tegemist tehinguga, mille puhul oli tarvilik võlgniku osanike nõusolek, kuna sisuliselt on võlgnik teinud tehingu oma juhatuse liikmega ja see ei toimunud igapäevase majandustegevuse raames. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest olid samal ajal võlgniku osanikud Fedeta ja kostja. Hageja esitas Fedeta juhatuse liikme kinnituse, et Fedeta ei ole osalenud osanike koosolekul, kus oleks arutatud
  3. mai 2012 tehinguks nõusoleku andmist ja Fedeta ei ole tehinguks nõusolekut andnud ega anna seda ka heakskiiduna. Seega ei ole tõendatud, et
  4. mai 2012 tehinguks oli olemas kostja osanike nõusolek, mistõttu on tehing äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel tühine. 3.
  5. Põhjendamatu on kostja väide, et kuna Fedeta on
  6. juulist 2017 äriregistrist kustutatud, siis on sellest ajast kostja võlgniku ainus osanik. Fedeta õigusvõime lõppemine ei tähenda, et kostja oleks saanud võlgniku ainuosanikuks. Seega ei ole kostjal tulenevalt ÄS § 177 lg-st 1 võimalik otsustada küsimustes, mis puudutavad kostja endaga tehingu tegemist. 3.
  7. Hageja õigus hagi esitamiseks ei sõltu sellest, kas tal on võlgniku vastu rahaline nõue. Nimelt tuleneb

§ 325lg-st 4, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.

Hagejat ei muuda pahauskseks asjaolu, et ta ei esitanud nõuet võlgniku likvideerimismenetluses. ÄS § 213 järgi ei mõjuta nõudest likvideerimismenetluses õigeaegne teatamata jätmine nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut hageda. 3.

  1. Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleksid olnud juba aastaid teada vaidlusaluse tehingu tühisuse aluseks olevad asjaolud. Lisaks on ebaõige kande parandamist võimalik eelduslikult alati nõuda. Järelikult ei ole hageja oma nõuet esitanud hilinenult. 3.
  2. Kuna hageja nõue kuulub

§ 65

lg 1 alusel rahuldamisele, tuleb kostjat tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-st 5 tulenevalt kohustada andma nõusolek kustutada võlgnikule kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust kostja kasuks seatud hüpoteegikanne. 3.8. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel. 3

(4)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata. Menetluskulud palub kostjad panna hageja kanda. Hageja nõue ei vasta TsMS § 3 tingimustele ja tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgniku ja kostja vahelisest õigussuhtest tuleneva nõude ja selle rahuldamisjärgu tuvastamine peab toimuma võlgniku pankrotimenetluse lähtudes PankrS erikorrast. Hageja ei ole pankrotimenetluses võlausaldaja, kellel saaks isegi teoreetiliselt olla õigus esitada vastuväide kostja nõudele. Maakohus analüüsis vaidlustatud otsuses üksnes kostja alternatiivseid vastuväiteid. Kostja on kogu menetluse kestel rõhutanud, et ei nõustu oma nõuet ja pandiõigust puudutavat vaidlust pidama väljaspool võlgniku pankrotimenetlust, sh isikuga, kes vastavat vaidlustamisõigust omada ei saa PankrS kohaselt.
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
  4. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel saab ringkonnakohus lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest, mida ei ole kaebusega ka vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maakohus vastas kõigile kostja väidetele ammendavalt, sh käsitles õigesti ka vastuväiteid tehingu tühisuse ja väidetava heakskiidu osas. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude esitamine likvideerimis- või pankrotimenetluses ei mõjuta käesoleva kohtuasja lahendamist.

§ 5

lg 1 ja § 325 lg 1 kohaselt on hüpoteek ehk kinnispant piiratud asjaõigus, mis vastavalt

§ 325lg-le 4 ei eelda tagatava nõude olemasolu.

Hüpoteek on olemuselt mitteaktsessoorne tagatis (Riigikohtu

  1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p 10). Hüpoteegil on väärtus ka juhul, kui see hüpoteek parajasti ühtegi nõuet ei taga, mh on hüpoteegiga võimalik tagada tulevasi nõuded (Riigikohtu
  2. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 20, samuti selles viidatud
  3. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p-d 27–31). Nii ei mõjuta nt saneerimisel tagatavate nõuete ümberkujundamine hüpoteekide kehtivust (Riigikohtu
  4. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-25-11, p 59;
  5. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13, p 18). Seega ei sõltu hagi menetlemine ega lahendamine sellest, kas hageja on seni esitanud nõudeid võlgniku vastu.
  6. TsMS § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul on hageja hüpoteegipidaja, kelle kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek asub kostja kasuks tehtud hüpoteegikandest järjekohas tagapool.

§ 353

lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.

§ 353

lg 2 kohaselt rahuldatakse järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue alles pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Seega on hagejal piisav huvi hagemaks tema kasuks seatud hüpoteegist järjekohas eespool oleva hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist, kui see on sisse kantud tühise tehingu alusel. 10. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.