) § 3 lg-s 2 sätestatud keelust, mille kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millele ei ole liikluskindlustust, tekkis hagejal
alusel õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni
Vastavalt
lg-le 1 on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul ja selleks oli liiklusregistri andmetel liiklusõnnetuse toimumise hetkel Volvo omanikuna kostja. Hageja esitas 25.01.2017 kostjale tagasinõude 7893,40 eurot. Hagejaga võttis ühendust kostja sõidukit juhtinud M. P , kes lubas nõuet osade kaupa tasuma hakata, kuid ei ole hagi esitamise seisuga midagi tasunud. Ka kostja ei ole hageja nõuet tasunud. Kostja vastuväited
Vastutavaks isikuks kindlustuskohustuse täitmise eest on
lg 1 kohaselt sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, s.o kostja ja seda vaatamata asjaolule, et kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki vastavalt 10.08.2014 sõlmitud ostu-müügilepingule võõrandanud olukorras, kus omanikukande muutus on tegemata. Kostja ei ole teinud kõik endast olenevat, et muuta olukorda, kus registris on võõrandatud sõiduki omanikuks endiselt kostja ja uus omanik on jätnud oma kohustused ümbervormistamisel täitmata. Kostjal oli õigus ja võimalus teavitada Maanteeametit sõiduki võõrandamisest, kuid liiklusregistris puudub kanne, millest nähtuks, et kostja oleks ise registripidajat teavitanud sõiduki võõrandamisest. Ka liiklusseaduse (LS) § 77 lg-st 3 tuleneb, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Seega ei ole kostja ise tegutsenud selle nimel, et vabaneda kohustustest, mis lasuvad sõiduki registrijärgsel omanikul. Hageja kohustus hüvitama kostja sõidukiga põhjustatud liikluskahju
36 lg 2 alusel ja hageja vastavaks kuluks on 7893,40 eurot, mida ei ole vaidlustatud. Kuigi M P oli tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja ja kostja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et sõiduki ostu-müügilepingujärgne omanik M P on toonud erinevaid põhjusi omanikukande muutmise eiramiseks, ei muuda nimetatu põhjendusi hagi rahuldamiseks just kostja vastu. Hageja on õigesti osundanud, et juhul kui sõiduki uus omanik on pahatahtlikult kostja suhtes käitunud, jättes omanikuvahetuse kande registris tegemata, siis sellest tekkinud kahju on kostja ja sõiduki uue omaniku vahelise vaidluse ese ega puuduta käesolevat vaidlust. Eeltoodust lähtudes on hagi nii põhinõude kui viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Kuna kostjal ei ole sõiduki valdust ja ta ei ole pikka aega sõiduki suhtes kindlustuslepinguid sõlminud, puudub kostjal info, kas sõiduki suhtes oli sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping. Hagile lisatud liikluskindlustuse poliisist nähtub, et viimase kehtinud poliisi enne õnnetust sõlmis M P . Välistatud ei ole, et pärast viimase poliisi kehtivust võidi sõlmida uus poliis. Nimetatud asjaolu on kontrollimata. Kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuses on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkinud tsiviilvastutus lasub 100% ulatuses Volvo juhil M P, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud hageja juures. Eelnev on vastuolus hagis esitatuga, et kehtiv liikluskindlustuse leping puudus. 3
Kuna kehtiva
lgl 1 ei ole tagasiulatuvat jõudu, ei vastuta kostja müügijärgselt kindlustuskohustuse täitmise eest. Sõiduki võõrandamise ajal kehtinud
lg 1 sätestas, ei kindlustusvõtjaks on sõiduki omanik ning § 6 lg 2 järgi oli vastutus piiratud ja § 6 lg 8 alusel pidi lepingu puudumisel saadetama vastav teade. Seega vastutas kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik. Samas ei saaks hagi kuuluda rahuldamisele ka kehtiva
Isegi kui kostja vastutaks kindlustuskohustuse täitmise eest, st sõiduk oleks müüdud kehtiva
ajal, siis kostja ei ole pärast sõiduki võõrandamist selle suhtes lepinguid sõlminud ja viimase kostja poolt sõlmitud lepingu lõppemisest kuni liiklusõnnetuseni on möödunud enam kui 12 kuud. Samuti ei ole kostja rikkunud liikluses osalemise keeldu. Maakohus jättis kohaldamata
Viidatud sätetest tulenevad kohustused sõiduki omanikule. Vaidlust ei saa olla selles, et M P rikkus sõiduki omanikuna registriandmete muutmise kohustust ja kui õnnetuse toimumise ajal sõiduki liikluskindlustus puudus, siis rikkus M P lepingu olemasolus veendumise ja sõiduki õige kasutamise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele
Samamoodi, kui kostjal oli kahtlus, kas ta on endiselt omanikuna registrisse kantud, oli võimalik muuhulgas kontrollida vaidlusaluse sõiduki suhtes toimunud omanikevahetuse aega Maanteeameti kodulehel oleva iseteenindusportaali kaudu XXXXXXXXXXXXXX) 4
Seda hoolimata sellest, et sõiduki suhtes vaidlusalusel perioodil liikluskindlustuse leping sõlmitud ei olnud. II 11. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja kohaldas õigesti kehtiva
§-s 55 ja § 7 lg-s 1 sätestatut.
kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Norm ei eelda, et kindlustuslepingu pidi sõlmima registrisse kantud omanik (kostja), vaid selle võis sõlmida ka auto kasutaja (antud juhul M. P). Antud normi kohaselt võetakse aluseks viimane sõiduki suhtes sõlmitud leping. Tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmis selle M. P ja kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli lepingu sõlmimisest möödunud rohkem kui 12 kuud. Samuti ei tulene normist, et sõidukiga pidi liikluses osalema omanik. 12. Apellant märgib õigesti, et sõiduki võõrandamise ajal 10.08.2014 kehtinud
lg 1 redaktsiooni kohaselt oli kindlustusvõtjaks sõiduki omanik (§ 5 lg 1 esimene lause), vastutus oli piiratud Garantiifondile tasutava kolmekordse kindlustusmaksega (§ 6 lg 2) ja lepingu puudumise korral saadeti kindlustusvõtjale Garantiifondi poolt vastav teade kehtiva lepingu puudumise kohta (§ 6 lg 8). 13. Hetkel kehtiv
jõustus 01.10.2014 ja selle rakendussätete hulka kuuluva § 83 lg 1 kohaselt kohaldatakse kindlustusjuhtumile selle toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Seadusandja eesmärgiks uue seaduse vastuvõtmisel oli kindlustamata sõidukite liikluses osalemise vähendamine ja kehtiva
Eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti sätestada automaatne liikluskindlustus, s.o sundkindlustussüsteem, mis lülitab liiklusregistris olevad kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta sõidukid automaatselt kindlustuskaitse alla. Läbi automaatse liikluskindlustuse saab paremini kaitsta nii kannatanuid kui ka kahju põhjustanud sõidukijuhte, suunates siiski sõidukiomanikke täitma oma seadusest tulenevat kohustust. Seaduse regulatsiooni eesmärk oli välistada vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks (vt eelnõu seletuskiri http://eelnoud.valitsus.ee/main#4E5HWayq). 14. Apellant on leidnud, et võõrandamise järgselt kindlustuskohustuse panemine teise õigusliku režiimi ajal sõiduki võõrandanud isikutele rikuks õigusliku ootuse põhimõtet ja rakendussäte 5
lg 1 ei ole kostja suhtes norm, mis sätestaks temale riigi poolt kehtestatud ebasoodsa normi tagasiulatuva mõju. Hageja on juhtinud maakohtus kostja tähelepanu asjaolule, et kostja sai ise teavitada Maanteeametit omaniku muutumisest, vältimaks nõudeid, mille puhul vastutaks registrijärgne omanik. Seega ei kahjusta uus
regulatsioon kostja õigusi ka siis, kui sõiduki uus omanik mingil põhjusel omandikande muutmisest registris keeldub ja kostjal on võimalus oma õigustatud huve kaitsta ka uue seaduse kehtima hakkamisel. 15. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata
lg 3 ning LS § 33 lg 2 p 9, § 72 lg 1 ja § 77 lg 3.
lg 3 kohaselt on kindlustuskohustusega isikuks muudel juhtudel kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimise hetkest. Normi lõige kolm peab tulenevalt paragrahvi kogu sõnastusest silmas olukorda, kui liiklusregistrisse ei ole kantud ei omanikku (
lg 1) ega vastutavat kasutajat (
Nagu apellant õigesti märgib tuleneb LS § 33 lg 2 p-s 9 sätestatust sõiduki omanikule kohustus veenduda enne sõidu alustamist vastutuskindlustuse olemasolus. Nimetatu ei oma aga tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel, sest vastutuskindlustuse lepingu puudumisel tuleneb seadusest hagejale kohustus kahju kannatanule hüvitada (
lg 2) ja õigus esitada omakorda tagasinõue registrisse kantud omaniku vastu (
Apellandi viide LS § 72 lg 1 ei ole asjakohane, kuna sätestab sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja kohustuse tagada sõiduki õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hooldamine. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda selliste asjaolude üle. LS § 77 lg 3 sätestab sõidukiomaniku või muu õigustatud isiku kohustuse esitada taotlus Maanteeametile registriandmete muutmiseks. Tegemist on normiga, mis ei välista kostja vastutust, kuna reguleerib riigi suhet sõiduki omanikuga (M. P). III. 16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastustajal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid apellandilt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.