1-17-5119/14

K OHTU MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalas ja number 1-17-5119 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Roman Važnovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN VAŽNOV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 38412303730, Karistuse kandmise algus 29.03.2017 ja lõpp 29.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ROMAN VAŽNOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Roman Važnovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Važnovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 26.05.2017 otsusega tunnistati Roman Važnov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.03.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepane mise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Važnovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda . Sattus vanglasse juhuslikult, rumalusest. Tuttav käis prokuratuuris ja tahtis avalduse tagasi võtta, kuid seal öeldi, et kui ta võtab tagasi, siis saab tema süüdistuse ja ta hakkas kartma. Talle piisas karistusest, tegi järeldused, et peab hoiduma seltskonnast, kes tarbivad alkoholi. Vanglas on omandanud keevitaja elukutse. Kõik programmid, mis talle on määratud, on ta läbinud. Ta on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid, mis kohus määrab. Vanglas olles sai aru, et ei taha sinna enam sattuda. Läheb ema juurde elama, kuna naist ja lapsi tal ei ole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistuses t vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõiste tu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtae ga vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võib vanglakaristuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest saab järeldada, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Mõlemad kinnipeetava poolt toimepand ud kuriteod on vägivaldsed, eelmine kuritegu oli raskete kehavigastuste tekitamine, praegune kuritegu on kehaline väärkohtlemine. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ja põhjuseks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuses on ta olnud hõivatud tööga, varem koristajana, käesoleval ajal metallitsehhis abitöölisena, läbinud sotsiaalprogra mmid Eluviisitreening ja Õige hetk ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Enne vangistus t elas kinnipeetav omaette korteris, kuid vahetevahel elas ka ema juures. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ning igakuine sissetulek. Enne vangistust oli kinnipee ta v samuti töötu, kuid kuritegude toimepanemine ei ole seotud majandusliku toimetuleku või materiaalse kasu saamisega, mistõttu ei ole töökoha puudumine uue kuriteo toimepane mise riskiks. Seda enam, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondi on ta hoiustanud 1500 eurot, mis aitab tal vabanemisel majanduslikult toime tulla. 2 Uue kuriteo toimepanemise risk on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta pani esimese kuriteo toime alkoholijoobes olles, teise kuriteo puhul joovet eitab ning materjalide kohaselt puuduvad vanglal vastupidised andmed. Kuigi iseloomustusest nähtub, et suhted lähedastega on head ja toetavad, on ta esimese kuriteo toime pannud elukaaslase suhtes ning enda sõnul oli teise kuriteo ohvriks tuttav. Seega ei vali isik kuriteo ohvreid ning ka talle lähedased isikud ei ole kaitstud vägivalla eest olukorras, kus isik on alkoholijoobes, tekib konflikt ning ta ei suuda probleeme lahendada seaduskuuleka l viisil. Kinnipeetav on varem saanud alkoholismivastast ravi, kuid siiani ei ole ravi olnud tulemuslik, kuna isik jätkas alkoholi kuritarvitamist ning kuritegude toimepanemist. Kuivõrd kinnipeetavale mõisteti eelmise kuriteo toimepanemise eest tingimuslik karistust ning ta allutati katseajaks kriminaalhooldaja kontrollile, kuid ta rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kuigi kinnipeeta va puhul esinevad positiivsed asjaolud vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimus te näol, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeeta va vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roman Važnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3