RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-58411 Otsuse kuupäev Tartu, 19. detsember 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tam

) § 475 lg 1 p 131 järgi on tehnorajatise talumise asjad hagita asjad, mistõttu hageja oleks pidanud esitama maakohtule hagita avalduse. Alternatiivselt palus kostja jätta hageja nõuded rahuldamata. Hagejal puudub õigus ja vajadus servituudi seadmiseks. Kostjal ei ole tehnorajatise talumise kohustust ka tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1. Servituudi seadmise nõue on aegunud. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamata. Hageja süüdistused, et kaabli lõikas läbi kostja, on alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et kaabel oli olemas ja kostjal oli selle talumise kohustus. Hageja eemaldas ise kaabli, et kostjat survestada. Enne hagi tagamise määrust puudus hagejal õiguslik alus kostja kinnistul kaevetöid teha ning kostja kaitses oma valdust omavoli eest. Hagi tagamise ajal ei teinud kostja kaabli parandustöödeks takistusi. Kostja tegi kohtutäituriga koostööd. Kohtutäitur ei määranud kostjale sunniraha ja lõpetas täitemenetluse, kuna kohustus on täidetud. Puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kulutuste ja kostja tegevuse vahel ning kostja teo õigusvastasus. Kostja pakkus hagejale, et tagab ajutiselt tema kinnistu elektrivarustuse ajutisest elektrikaablist. Ajutise elektrikaabli paigaldamise kulu oleks olnud 120 eurot. Kui hageja oleks selle pakkumise vastu võtnud, ei oleks talle kahju tekkinud. Seega on hageja kahju tekkimises ise süüdi. Hageja esitatud arved on alusetud, tõendamata on teenuste tellimine ja nende vajalikkus. Kostja taotles kahjuhüvitise vähendamist 120 euroni, kuna selle summa eest oleks saanud taastada hageja esialgse elektrivõimsuse. 3

§ 475

lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 kohaselt järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut. Maakohus on eksinud AÕS § 158 tõlgendamisel ning jätnud tähelepanuta AÕSRS § 152, mis on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Muu hulgas ei ole välja selgitatud, millal vaidlusalune elektripaigaldis kostja kinnistule rajati, ega hinnatud poolte esitatud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul selgitada hagejale võimalust esitada nõue ka kasutusvaldaja OÜ Fontelec vastu ja nõude esitamata jätmise korral kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja vastuhagi kohta leidis ringkonnakohus, et kuna selle rahuldamine sõltub hageja servituudi seadmise nõude rahuldamisest, tuleb maakohtu otsus ka vastuhagi rahuldamata jätmise osas tühistada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõude alus saab olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Otsuse p-des 66–78 tuvastatu põhjal on maakohus põhjendatult leidnud, et praeguses asjas puudub alus tuvastada, et hagejal kaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos. Seega ei ole VÕS § 1043 kohaldamise eeldused täidetud ning hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus selles osas maakohtu põhjendustega täielikult ning tulenevalt

§ 654lg-st 6 ei korranud neid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Hageja palub saata asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 5

§ 442lg-t 8, § 436 lg-t 2, § 438 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1.

Kohtute järeldus põhjusliku seose puudumise kohta hagejal kaabli parandamise võimatuse ja kostja tegevuse vahel põhineb tõendite ebaõigel hindamisel. Maakohus jättis hageja ilma nende asjaolude tõendamise võimalusest, kui jättis rahuldamata hageja taotlused kuulata tunnistajatena üle Tallinna kohtutäitur K. Põlts, kaabli parandamisega seotud töid teinud AS-i A.Kroon esindaja A. Vankov ning T. Kipper ja M. Osa. Kõik tunnistajad oleksid saanud anda ütlusi selle kohta, et kostja juhatuse liige liigutas elektrikilbi ette pargitud sõidukeid, s.t tal oli sõidukitele ligipääs ja võimalus neid oma tahtmist mööda parkida. Kõiki kostja tegevusi ja hagejat kahjustavaid asjaolusid ei olnud võimalik tõendada dokumentidega. Ringkonnakohus ei kõrvaldanud maakohtu rikkumist ning jättis rahuldamata hageja ringkonnakohtule esitatud taotluse tunnistajad üle kuulata. Kohtute järeldus, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud, on üllatav. Kohtud on käitunud vastuoluliselt ja rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet. Seda, et kostja takistas kaabli parandustööde tegemist, tõendab ka asjaolu, et hagejal oli vaja taotleda hagi tagamise korras kohtult kaabli parandustööde takistamise keelamist. Maakohus on valesti hinnanud ka kostja

1. septembri 2014 kirja hagejale ja leidnud, nagu oleks kostja lubanud Elektrilevi OÜ töötajatele ligipääsu kilbile. Tegelikult kostja ei lubanud Elektrilevi OÜ töötajaid oma kinnistule. Kohtud on kohaldanud valesti materiaalõigust, eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-t 5 ja § 133 ning VÕS § 1054 ja § 1045 lg 1 p
2. Hageja ei nõustu kohtutega, et kahju hüvitamise nõude osas ei ole võimalik samastada kostja seaduslikku esindajat kui füüsilist isikut ja kostjat kui juriidilist isikut. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei kohaldu TsÜS § 31 lg 5 ja § 34 lg-d 1 ja
3. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema juhatuse liige ei tegutsenud kõnealusel ajavahemikul kostja esindajana, vaid iseenda huvides. Kuna kostja juhatuse liikme sõiduk oli
4. oktoobril 2014, mil kehtis Harju Maakohtu
5. oktoobri 2014 hagi tagamise määrus, elektrikilbi ette pargitud, tegi kostja oma juhatuse liikme kaudu hagejale takistusi kilbile ligipääsul ja rikkus sellega kohtulahendit. Kostja kui juriidilise isiku vastutus hagejale tekitatud kahju eest tuleneb ka sellest, et kostja ei täitnud Harju Maakohtu
6. oktoobri 2014 ja
7. novembri
8. a määrusi, milles otsesõnu keelati kostjal takistada ligipääsu elektrikilbile ja/või teha hagejale mistahes takistusi hageja kinnistul asuva hoone varustamiseks elektrienergiaga.
9. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise korral vaidleb kostja sellele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral taotleb kostja kahjuhüvitise vähendamist 120 euroni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb

§ 691

p 4, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega hageja kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 13. Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud (

§ 688lg 1).

Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist puudutavas osas. Kumbki pool ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse hageja servituudi seadmise nõuet ja kostja 6

§ 655lg 2 p 1).

Kuna kolleegium tühistab kohtute otsused ka osas, millega hageja kahju hüvitamise nõue lahendati, ja saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt p 12), tuleb maakohtul lõpptulemusena kogu tsiviilasi uuesti läbi vaadata.

1. Kohtud on hageja nõuet hüvitada kaabli eemaldamisega tekitatud kahju käsitlenud ebapiisavalt. 14.
2. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et just kostja või kostjaga seotud isik eemaldas hagejale kuuluva kaabli või korraldas kaabli eemaldamise. Maakohus märkis, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mille alusel seda oleks võimalik tuvastada, samuti ei ole hageja väitnud, et mõni tunnistaja saaks vastava asjaolu kohta ütlusi anda (maakohtu otsuse p 71). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega (ringkonnakohtu otsuse lk 22). 14.
3. Kohtud ei käsitlenud aga asjaolusid, millega hageja põhjendas oma väidet, et kaabli eemaldas kostja või kostjaga seotud isik. Sellega on rikutud kohtuotsuste põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8, § 654 lg 5) ja otsuste põhjendus ei ole piisav.

Nii tõi hageja esile, et kaabel oli eemaldatud nädalavahetusel kostja kinnisasjal asuvast mõõtekilbist. Pärast kaabli eemaldamist oli mõõtekilbi põhi betoneeritud ja liivaga kaetud, mis viitab sellele, et kaabli eemaldajal oli aega ja võimalust mõõtekilbis kaabli eemaldamise jäljed peita, sh oli tal ligipääs veele ja elektrile (I kd, tl 3, 71; VII kd, tl 22 pöördel; VIII kd, tl 3, 8). Samuti on hageja väitnud, et kostja pääseb alajaama sisse, mis võimaldas kaabli lõikamise ajaks lülitada välja voolu hageja kinnistut elektrienergiaga varustavast kilbist (VII kd, tl 22 pöördel). Hagejal endal puudub alajaama ligipääs ning ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik, kellel ei ole mingit seost hageja ega kostjaga, riskib liitumiskilbis pingestatud kaabli läbilõikamisega (VI kd, tl 172; VII kd, tl 22 pöördel). Hageja arvates annavad kaudsed tõendid ja elulised asjaolud alust arvata, et kaabli lõikas läbi kostja või seda tehti tema initsiatiivil (VI kd, tl 172). Nendele asjaoludele tugines hageja ka apellatsioonkaebuses (VII kd, tl 111).

§ 436

lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Seega peab kohus otsuse tegemisel võtma arvesse ja analüüsima kõiki menetluses hagi või vastuväidete alusena esitatud väiteid ja asjaolusid. Praeguses asjas rikkus maakohus seda kohustust, kui jättis hageja esile toodud elulised asjaolud analüüsimata. Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumist kõrvaldanud ega vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele, rikkudes

§ 654lg-st 5 tulenevat kohustust.

Viidatud sätte kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas selgitama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Riigikohus on varem korduvalt rõhutanud, et kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034/75, p 17.1;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1;
5. juuni
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20). 14.
7. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul käsitleda asjaolusid, millele hageja on rajanud oma väite, et kaabli eemaldas kostja või kostjaga seotud isik, ning põhjendada, miks ta väitega nõustub või ei nõustu. Väidet käsitledes tuleb arvestada eluliste asjaoludega nii enne kui ka pärast kaabli eemaldamist. Muu hulgas tuleb vastata ka hageja väidetele selle kohta, et pärast kaabli kadumist asus kostja eitama seda, et hagejal oli elektrikilbis kaabel, ning takistas kaabli parandustööde tegemist, kui lukustas mõõtekilbi, keelas hagejal oma kinnistul viibida ja takistas mõõtekilbi ette sõidukeid parkides sellele ligipääsu (I kd, tl 3, 71 ja 72). 7

§ 238

lg-le 1 mõista, et maakohtu hinnangul ei olnud taotletavatel tõenditel asjas tähtsust. Hageja täiendava taotluse tunnistajate K. Põltsi, A. Vankovi ning lisaks T. Kipperi ja M. Osa ülekuulamiseks jättis maakohus

1. juuni 2016 eelistungil rahuldamata, märkides, et kohus on juba
2. oktoobri
3. a määruses asunud seisukohale, et K. Põltsi ja A. Vankovi ülekuulamine ei ole põhjendatud, ning jääb oma seisukoha juurde. Tunnistajate T. Kipperi ja M. Osa ülekuulamist ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna kohtu hinnangul ei olnud oluline tuvastada parklas üldiselt valitsenud olukorda (V kd, tl 105 pöördel). 15.
4. Kolleegium maakohtu põhjendustega ei nõustu. Määrusest järelduvat seisukohta, nagu ei oleks hageja taotletavatel tõenditel asjas tähtsust, ei ole maakohus kohaselt põhjendanud. Tähtsusetuks ei saa tõendit pidada seetõttu, et kohus eelistaks asjaolu tõendamist mingit muud liiki tõendiga. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused on sätestatud

§ 238

lg-tes 1–3 ning ükski neist ei võimalda keelduda tõendit vastu võtmast põhjendusel, et kohtu arvates võiks menetlusosaline esitada muud liiki tõendi. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4

lg 2).

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise

§-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt

§ 230

lg-le 1 tõendab.

§ 229lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus.

Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et tunnistaja ütluste asemel oleks hageja pidanud esitama dokumentaalseid tõendeid. Kui tunnistajad, kelle ülekuulamist hageja taotles, said hageja arvates anda ütlusi hageja nõuet kinnitavate või muude asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, tunnistajate ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatavate ja asjakohaste tõenditega

§ 238tähenduses, oleks maakohus pidanud tunnistajad üle kuulama. 8

§ 229lg-s 2 ja § 238 lg-s 3 sätestatut.

Kuna maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata selle tõendamatuse tõttu, võis tunnistajate üle kuulamata jätmine viia nõude ebaõige lahendamiseni, mistõttu tegu oli menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Hageja tugines maakohtu rikkumisele juba apellatsioonkaebuses, ent ringkonnakohus ei parandanud maakohtu rikkumist. 15.

1. Ehkki hageja taotles vastuses kostja apellatsioonkaebusele ka ringkonnakohtus tunnistajate K. Põltsi ja A. Vankovi ülekuulamist (VII kd, tl 140 pöördel), jättis ringkonnakohus
2. aprilli 2018 istungil hageja taotluse rahuldamata, leides, et kuna taotlust ei esitatud apellatsioonkaebuses, on see esitatud hilinenult (VII kd, tl 164 pöördel). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hageja tugines apellatsioonkaebuses menetlusnormi rikkumisele, mis seisnes maakohtus eelnimetatud tunnistajate üle kuulamata jätmises, järgides

§ 333lg-s 2 ja § 652 lg-s 4 sätestatut.

Sellisel juhul ei ole nõutav, et apellant taotleks apellatsioonkaebuses maakohtus üle kuulamata jäetud tunnistajate ülekuulamist ringkonnakohtus.

§ 656

lg-st 2 ja § 657 lg 1 p-st 3 tulenevalt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse lahendamisel tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi vajalikus ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt

§ 656lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 kohaldamise kohta Riigikohtu 11.

aprilli

1. a otsus asjas nr 2-15-8191/82, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetlusõiguse normi rikkumise, mis seisnes tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmises, oleks ringkonnakohus saanud tunnistajaid üle kuulates ise kõrvaldada. 15.
2. Hageja tunnistajate ülekuulamise taotluste rahuldamata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu rikkumise kõrvaldamata. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohtu jõustunud otsusega on maakohtu otsus hageja servituudi seadmise nõuet ja kostja vastuhagi puudutavas osas tühistatud ja asi saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused ka kahju hüvitamise nõude osas tühistada ja asi saata ka selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule, et see lahendataks koos hageja servituudi seadmise nõude ja kostja vastuhagiga. Poolte kõigi nõuete koos menetlemine on vajalik asja kiiremaks ja vastuoludeta lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal võimaldada tõendada oma väidete aluseks olevaid asjaolusid, mh asjakohases ulatuses tunnistajate ütlustega. 9

§ 457

lg 1 ja § 461 lg 1 kohaselt koostoimes § 463 lg-ga 2 on jõustunud kohtumäärus, sh hagi tagamise määrus menetlusosalistele kohustuslik ja seda tuleb täita. Poolel on õigus nõuda

§ 206

lg 3 esimese lause järgi kohtulahendi sundtäitmist, algatades sissenõudja avalduse alusel

§ 461lg 3 ja TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitemenetluse (vt Riigikohtu 28.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 16). Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kostja rikkus
2. oktoobri või
3. novembri
4. a kohtumäärustest tulenevaid kohustusi, võib hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue 10

§ 206

lg 3, § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja § 463 lg 2) kaitse-eesmärgiga ning kostja on kaitsenormi rikkumises süüdi (VÕS § 1043 ja § 1050), siis on selle kaitsenormi rikkumisega tekitatud kahju hüvitatav ka VÕS § 127 lg 2 järgi. Kolleegium rõhutab, et hinnang kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi tuleb anda iga hageja nõutud kahju liigi kohta eraldi. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi kahju tekitamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks piisab, kui kaitsenormi vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24, p 14.1). Kui asjaolud annavad alust käsitada kostja tegevust heade kommete vastase tahtliku käitumisena, millega kostja tekitas hagejale tahtlikult kahju (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika), siis on hageja kahjuhüvitise nõue kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Sellisel juhul sõltub kahju hüvitatavus VÕS § 127 lg 2 järgi sellest, kas kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgiga (vt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-14, p 12). 17.
7. Ühtlasi tuleb kohtutel hinnata iga hageja väidetava kulutuse või muu kahju põhjuslikku seost kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4).
8. Kuivõrd maa- ja ringkonnakohtu otsused hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas tühistatakse ja asi saadetakse samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtute otsustada.

19. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149

lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada.

§ 149

lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Ants Kull Malle Seppik Tambet Tampuu 11