lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning esitama vastava aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vastavalt
Võlgnikul teadaolev pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Võlgnikule makstud töötasust on kinni peetud ja pankrotivarasse arvatud kokku 152,46 eurot. Viru Maakohtu 04.11.2016.a. määrusega kinnitas kohus ajutise halduri tasuks 630.- eurot. Ajutise halduri tasu on osaliselt summas 152,46 eurot tasutud pankrotivara arvelt ning osaliselt summas 397.- eurot hüvitati riigi vahenditest. Välja maksmata on 80,54 eurot. Välja maksmata on pankrotihalduri tasu. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.02.2017.a., kus tunnustati kümme võlanõuet kogusummas 14 027,56 eurot. Teine nõuete kaitsmise koosolek toimus 23.03.2017.a., kus tunnustati üks võlanõue summas 600.- eurot. Koosolekutel ühtegi vastuväidet nõuetele ei esitatud. Viru Maakohtu 06.04.2017.a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku järgmiselt: I Järk Pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded,
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II Järk Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,
lg 1 p 2, kogusummas 027,56 eurot järgmiselt: Jrk nr Nõude esitaja Nõude summa (eurodes) Jaotis 1 xxxx 772,36 5,51% 2 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus 4 230,71 30,16% 3 Eesti Haigekassa 82,38 0,59% 4 xxxx 1 982,40 14,13% 5 xxxx 243,33 1,74% 6 xxxx 1 230,51 8,77% 7 xxxx 17,64 0,84% 8 xxxx 956,90 13,94% 9 xxxx 2 547,06 18,16% 10 xxxx 864,27 6,16% 14 3 III Järk Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,
lg 1 p 3, kogusummas 600.- eurot järgmiselt: Jrk nr Nõude esitaja Nõude summa (eurodes) Jaotis 1 xxxx 600,00 100,00% Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Jrk nr Nõude esitaja Nõude summa (eurodes) Saamata summa (eurodes) 1 xxxx 772,36 772,36 2 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus 4 230,71 4 230,71 3 Eesti Haigekassa 82,38 82,38 4 xxxx 1 982,40 1 982,40 5 xxxx 243,33 243,33 6 xxxx 1 230,51 1 230,51 7 xxxx 117,64 117,64 8 xxxx 1 956,90 1 956,90 9 xxxx 2 547,06 2 547,06 10 xxxx 864,27 864,27 11 xxxx 600,00 600,00 Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud ja halduri tehtud kulud puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku eelnev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt väljamõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgniku ebaseadusliku käitumisega on kaasnenud ka menetluskulude ja tsiviilhagide rahuldamise kohustus. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks erinevate kiirlaenude võtmine, mille tagasimaksmiseks võlgnikul sissetulekud puudusid. Lähtudes asjaolust, et võlgniku suhtes oli kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses 29 erinevat täitemenetlust, millest osad olid algatatud juba 2010.a. võib öelda, et võlgniku makseraskused said alguse juba 2010.a., mil võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused, mille aluseks olevaid nõudeid ei ole võlgnik suutnud täita. 4 Võlgnik on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt
lg-le 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
Haldur korraldas võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks 15.02.2017.a. võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2017.a. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Ükski kolmas isik ei ole haldurile võlgniku usaldusisikuks nimetamise kohta nõusolekut andnud.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur palub:
§-is 146 sätestatud väljamakseteks;
lg 4 sätestab, et ärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Maakohus leiab, et on tuvastamist leidnud asjaolu, et pankrotivarast ei jätku edaspidiselt pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu. Pankrotihaldur ja võlgnik on ära kuulatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 18.10.2018.a. 2. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt
jj.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.
lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas
lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.
lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise 7 avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 3. Pankrotihalduri tasu ja muud menetluskulud Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks. Taotluse kohaselt on Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud 18 kuud ning selle aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) – 2,5 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine – 0,5 tundi 3) Võlgnikuga suhtlemine – 0,5 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 2,5 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 6) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 2 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 9 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palun kohtul määrata pankrotihaldur Oliver Ennok’i tasuks 9 töötunni eest 810.- eurot (arvestusega 1 tund = 90.- eurot vastavalt
8
lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Lähtudes Pankrotiseaduse § 65 lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega.
Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, ning juhindudes
§-dest 65 ja § 23 palub pankrotihaldur: kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 810.- eurot, millele lisandub käibemaks 162.- eurot, kokku 972.- eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, registrikood 11028941, kasuks; määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397.- eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, registrikood 11028941, arveldusarvele nr EE622200221037157598 AS-is Swedbank) kasuks. Maakohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.